Ilukirjandus

 

miniatuurid-maelupohjast
MINIATUURID MÄLUPÕHJAST

AINO PERVIK
Kirjastus Salv, 2020

Poeetilised mälukillud kirjaniku lapsepõlvest avavad keerulist ajastut, tema perekonda ja nendega kokku juhtuvaid inimesi kohati üllatavatest, kohati aga üle aegade ulatuvatest üldinimlikest vaatepunktidest.

See raamat võiks olla ka mahukas mälestustekogu, mis maalib esile mineviku kaduvuse ja mälu kadumatuse, aegade muutuvuse ja muutumatuse — kuid seesama taju on siin esitatud põgusate sügavalt läbi tunnetatud pilguheitudena kauge lapsepõlve ja nooruse poole. Mida tähendab mäletada, mida tähendab olla elanud pika elu? Liigutav raamat, kus vähe lausudes väljendatakse mõõtmatut.


usa-triloogia-i-42-laiuskraad
USA TRILOOGIA I: 42. LAIUSKRAAD

JOHN DOS PASSOS
Koolibri, 2021

„USA“ triloogia näol, mille omavahel seotud osad kannavad pealkirju „42. laiuskraad“, „1919“ ja „Suured rahad“, on John Dos Passos kirjutanud paljude hinnangul kõigi aegade suurima Ameerika romaani. Sel ajal kui Fitzgerald ja Hemingway kultiveerisid kirjanduskriitiku Edmund Wilsoni sõnul oma väikest põldu, võttis Dos Passos üles harida terve maailma. Tänapäeval jätkuvalt üheks 20. sajandi mõjukamaks kirjandusteoseks peetav „USA“ on ühe rahvuse ulatuslik kaleidoskoopiline portree, mis pakatab igal leheküljel ajaloost ja elust.

Triloogia esimene osa „42. laiuskraad“ toob lugeja ette noore riigi 20. sajandi koidikul. Kunstipäraseks kollaažiks ühendatud lugudes hargneb aegamööda viie peategelase elu ja saatus. Mac, Janey, Eleanor, Ward ja Charley kulgevad läbi Põhja-Ameerika otsekui tormist kantud, liikudes vääramatu hooga selle suurlinnade ja lõppeks New Yorgi poole. Sedamööda, kuidas ristuvad ja taas lahknevad nende teed, astuvad episoodilistes rollides üles Eugene Debs, Thomas Edison, Andrew Carnegie ja teised oma ajastu suurkujud.

John Dos Passos (1896–1970) on ameerika modernismi ja nn kadunud sugupõlve tähtsamaid autoreid. Ta kerkis esile 1925. aasta romaaniga „Manhattan Transfer“ (e.k Tänapäev, 2007), mille episoodilist, eksperimentaalset, „kaamerasilmalikku“ stiili arendas ta veelgi mastaapsemal panoraamil edasi oma peateoses, 1930.–1936. aastal ilmunud „USA“ triloogias, mis kujutab kaheteistkümne peategelase kaudu Ameerika Ühendriikide poliitilise ja ühiskondliku elu tähtsamaid sfääre ajavahemikul 1900–1930, töölisliikumist, äritegevust, meremeheelu, ameeriklaste osalust I maailmasõjas, sõjajärgse põlvkonna ummikseisu, Hollywoodi esiletõusu, suurt depressiooni jne.

Dos Passose loomingu eripära teiste ameerika modernistide seas avaldub seeläbi just keskendumises üldplaanile, ühiskonnale ja ajaloole, mis on kirjanikule vahendiks, et eritleda vaheda objektiivsusega indiviidi, tema elusaatust ja psühholoogiat.

aadamal-oli-seitse-poega
AADAMAL OLI SEITSE POEGA

HANDO RUNNEL
Ilmamaa, 2020

Kokkupuuted konkreetsete inimestega, sellest saadud muljed, kaemused või koguni ilmutused, on sõnaks saanud luuleportreedena. Nõnda visandab Hando Runnel neid, keda ta oma elu jooksul kaaslastena või koguni sõpradena on tundnud, isegi kui mõne suunas muige või pilkesõna on poetanud. Hinge- ja tegudemaailma kujutisi täiendavad Mart Trummali kolmeteist pliiatsijoonistust-portreed.



helmemaenni-varju-all
HELMEMÄNNI VARJU ALL

JAAN KAPLINSKI
Hea Lugu, 2021

Jaan Kaplinski valis välja oma kõige tähendusrikkamad luuletused. Jüri Arrak joonistas neid lugedes pildid.

22. jaanuaril 2021 tähistame Jaan Kaplinski 80. sünnipäeva. Kirjastus Hea Lugu andis selleks puhuks välja anda valimiku Jaani luuletustega, millele täienduseks on Jüri Arrak tušiga joonistanud 20 uut illustratsiooni. Kaplinski ajatu luule ja Jüri Arraku müstilised illustratsioonid teevad sellest värske ja väärtusliku kogu.



janu-on-koikidel-ueks
JANU ON KÕIKIDEL ÜKS

KRISTIINA EHIN
2020

Ajajõe kõrgel kaldal
peegeldun vetevoos
Äkitselt sinna alla
mu juustest kukub üks roos

Oleme sitket sugu
kuid tihti on jõude me tiivad
Millest algas me lugu?
Ja kuhu hoovused viivad?

Elu- ja armastuse-
janu kõrvetab huuli
Õhus on arvamused
kuid lood vaid joodavad juuri

Kristiina Ehini üheksas luulekogu räägib ajaloost, armastusest ja eestlastest. See on luule- ja lugude vormis isiklik ajalookroonika, kus segunevad faktid ja fantaasia ning mis ulatub muistsetest aegadest 2020. aasta karantiinikevadeni välja.

tangopoisid
TANGOPOISID

ANTTI TUURI
Varrak, 2021

Kui üldse teha katset kirjanikke parema-halvema põhimõttel kuidagi ritta seada, siis kuulub Antti Tuuri praeguste Soome prosaistide esimese viie hulka kindlasti. Oleme ka siin Eestis rõõmustavalt mitmeid tema teoseid välja andnud. Tuuri raamatute aines on nii avar ja mitmekülgne, et just see teeb valiku raskeks ja vastutusrikkaks. Ta kirjutab Soome ränkadest ajalookäänakutest ja argipäevast, oma kodukandi Pohjanmaa kangetest meestest ja ka neist, kes laiema leiva otsinguil veel enne suurt sõda kas Nõukogude Venemaale või Ameerikasse rändasid.

Varrak on seekord valinud Tuuri romaanidest „Tangopoisid”. Romaan paigutub ühiskondlikus mõttes pingelisse aega – on 1960. aastad, Soome majandus halval järjel ja tööpuudus suur. Nii käivad Soome noored mehed Rootsis tööl. Paralleel Eesti oludega praegu tekib kohe. Ja ometi ei ole „Tangopoisid” ühiskonnaõpetuse täiendav materjal, vaid üks meisterlik romaan noore mehe eneseleidmisest ja armastusest.

lambasoeoejad
LAMBASÖÖJAD

VEIKKO HUOVINEN
EKSA, 2021

Sepe ja Valtteri ei ole tavalised siseturistid. Nemad seiklevad Põhja-Soomes, ühes teravad pussid, täpne vintpüss ja kange lambalihaisu. Meeste eesmärk on lihtne: lasta mõni lammas ja see ära süüa. Seda mõistagi meeldivalt napsitades, maailma asjade üle arutades ja mahedat hilissuve nautides, nagu see vabadel meestel ikka käib.




porgusse-ja-tagasi
PÕRGUSSE JA TAGASI

ANDRUS MIKIVER
2021

Andrus Mikiver oli 24. aastane, kui otsustas kergema raha ootuses minna Peruust narkomuulana narkootikume tooma. Läks aga nii, nagu paljude sellele teele asunutega – ta tabati lennujaamas ning mõisteti üheksaks aastaks vangi.

See raamat räägibki Andruse elust vanglas. Kuid mitte ainult. See on lugu ühe eluga kimpus olnud poisi elust, kes võib elada ka sinu kõrval. See avab ka kuritegelikule teele asumise tagamaid, millest on õppida meil kõigil, ning annab teadmise, et kui südamest soovida, on võimalik ka paranemine.

murakamoos
MURAKAMOOS

PILLE SIMON
Eesti Raamat, 2021

Kaugel metsakolkas soode keskel jääb teadmata kadunuks üks mees. Asja uurima asunud uus konstaabel Madis avastab üllatusega, et see pole sugugi ainus selline juhtum: aastate jooksul on külast kadunud juba neli meest. Nad kõik on olnud kas täies elujõus poissmehed või lahutatud mehed ning lahkunud lausa üleöö. Millegipärast on eelmine piirkonnapolitseinik jätnud kõik kadumislood uurimata, kuid uus konstaabel sellega ei lepi.
Tänu kõiketeadvale ja lobisemishimulisele vanaprouale Astale saab ta peagi teada, et kõigil kaduma jäänud meestel oli midagi pistmist metsatalus suvitava Marjuga. Too on kaunis ja toimekas naine, kelle tema ambitsioonikas abikaasa alatasa üksi jätab. Marju tunneb taimetarkust ja mõjub meestele suisa nõiduslikuna – just nagu tema vanaemagi omal ajal. Marju võlude suhtes ei jää ükskõikseks ka Madis.
Kui teadmata kadunute juhtumitest saavad hämarad mõrvalood, tuleb Madisel nii pidada võitlust südame ja mõistuse vahel kui ka võidelda oma elu eest.

Pille Simoni esikteos „Murakamoos“ kirjeldab kolkaküla inimsuhteid ja eripärasid, romaanis põimuvad tänapäevased tegemised ja ammused uskumused.

otseuetleja
OTSEÜTLEJA

TIINA TAMMAN
Eesti Raamat, 2021

„Otseütleja“ on nauditav lugemispala, mis annab inimsaatuste kaudu edasi Eesti ajalugu teise maailmasõja ajal ja järel. Diplomaat Johan Leppiku (1894‒1965) elukäiku jälgiv romaan avab kulisside taga tehtud püüdlused Eesti Vabariigi püsimajäämise nimel, diplomaatiliste suhete keerukuse ja riigi esindajate toonased igapäevadilemmad. See on ühtaegu nii Eesti Vabariigi ühe keerulise ajajärgu lugu, tähelepanuväärse diplomaadi elulugu kui ka teiste võõrsile sattunud eestlaste võitluste, valikute ja kohanemise lugu. Ka keset kaost ja peataolekut suudame armuda ja unistada, hinnata ilu ja kultuuri, tunda rõõmu või pettumust sõprus- või perekonnasuhetest. „Otseütlejas“ on sulnist võlu, helgust, vaikseid mõtisklusi, põnevust, kahtlusi, hingevalu, südamlikkust, lootusrikkust, unistusi ja armastust.

minu-uus-meremaa-ekstreemne-vabadus
MINU UUS-MEREMAA EKSTREEMNE VABADUS

HENEK TOMSON
Petrone Print, 2021

Jalgsirännak tõstatab alati palju küsimusi: kuidas säästa energiat, mil moel hoiduda vigastustest, mida tuleb arvestada kapriissete ilmaolude puhul ja kuidas püsida heas tujus.

Seekordne rännak tähendas mulle 3000-kilomeetrist matkarada, mis kulges Uus-Meremaa ühest otsast teise. Kogu teekonna plaanisin läbida ilma rahata. Teadmatus, risk ja põnevus olid garanteeritud!

145 päeva kestnud retkel tegin tutvust saareriigi pika rannajoone ja ürgsete metsadega, ronisin mööda lumiseid mäeahelikke ning turnisin vulkaanidel, laskusin orgudesse, kus pidin ületama ettearvamatuid jõgesid, võitlesin talvistes oludes külma ja näljaga. Karastusin pidevalt, kuni nappide pääsemiste ja hüvastijätukirjani välja. Ent marssisin ka farmimaadel, külateedel ja suurlinnatänavatel. Kogesin võimsat loodust ja kohtasin värvikaid persoone. Õppisin tundma kohalikku kultuuri: maoori hõimudest ja Euroopa maadeavastajatest modernse elu ja tavadeni.

See matk pani proovile mu füüsilised võimed ja tahtejõu, teisalt tõstis enesekindlust – esmapilgul võimatu muutub teostatavaks, kui seda tõesti soovida.

raamatu-rahvas
RAAMATU RAHVAS

GERALDINE BROOKS
Ühinenud Ajakirjad, 2021

„Raamatu rahvas“ viib meid rändama ajas ja ruumis: keskaegsesse rahvaste paabelisse ja inkvisitsiooni süngetesse piinamiskoobastesse Hispaanias, 19. sajandi maailmalinna Viini, teise maailmasõja aegsesse Bosniasse, kus tegutsevad partisanid, ning tänapäeva Ameerikasse, Euroopasse ja Austraaliasse.

Eri sajandite sündmusi ühendab üks vana juudi raamat – Sarajevo haggada. Selle iidse käsikirja ajalugu uurides saab noor Austraalia raamatukonservaator Hanna jälile omaenese elu suurele saladusele ning kaotab ja leiab armastuse.

Kõrvuti hargnevad Hanna isiklik lugu, mida ilmestavad halb läbisaamine emaga ja haggada ajaloo uurimine, mis kulgeb nagu kriminaalromaanis, ning eri aegadel raamatu omanikuks olnud inimeste lood. Käsikirja lehtede vahele peidetud vihjed juhatavad meid ajas tagasi, raamatut lugenud ja kalliks pidanud inimeste ning lõpuks ka saladusliku kunstniku juurde, kes joonistas selle kaunid ja vastuolulised illustratsioonid.

Sarajevo haggada on olemas ka tegelikult: see on 14. sajandist pärit illustreeritud juudi käsikiri, mida säilitatakse Bosnia ja Hertsegoviina rahvusmuuseumis Sarajevos.

normaalsed-inimesed
NORMAALSED INIMESED

SALLY ROONEY
Varrak, 2021

Marianne on noor, jõukas ja intelligentne autsaider. Connell on poiss, kes vaatamata oma pere vaesusele ja halvale mainele kõigile meeldib. Kooliõest ja -vennast saavad ootamatult sõbrad, hiljem armastajad, ent kui väikelinnaelu asendub Dublini tudengimeluga, paistab minevik seljataha jäävat. Mis juhtub, kui pöörasest kiindumusest kujuneb võimu, ühiskondliku klassi ja enesepettuse lahingutander?

„Normaalsed inimesed” on romaaniga „Vestlused sõpradega” (e.k 2019) maailmaareenile tõusnud iiri kirjaniku Sally Rooney (snd 1991) teine teos. Pealtnäha lihtsakoeline lugu kahe esmapilgul vastandliku noore keerulistest suhetest ja eneseleidmisest kätkeb endas midagi universaalset: uurimust, kuidas üks inimene võib teist igavesti vormima ja mõjutama jääda. Nüüdisaja üheks tundlikumaks ja terasemaks vaatlejaks nimetatud Rooney „Normaalsete inimeste” põhjal on valminud menukas BBC seriaal.

koik-mu-mured-mannetud
KÕIK MU MURED MANNETUD

MIRIAM TOEWS
Hea Lugu, 2021

Kuidas on võimalik rääkida niivõrd valusast teemast nagu isa ja õe enesetapp nii, et lugeja pühib kordamööda valu- ja naerupisaraid? Miriam Toewsi autobiograafiliste sugemetega romaan “Kõik mu mured mannetud” paistab silma just selle haruldase kombinatsiooni – traagika ja koomika meisterliku põimimise poolest.

Elf ja Yoli on õed. Elfrieda elu on pealtnäha kadestusväärne − ta on maailmakuulus pianist, elegantne, rikas ja õnnelikus abielus. Yolandi on kahe teismelise lapse ema, rahahädas ja lahutatud. Lapsepõlv mennoniitide külas on muutnud õed lausa raevukalt ühtehoidvaks ja Elfi soov oma elu lõpetada on nende ühine mure. Yoli peab Elfi järjekordse enesetapukatse järel leidma lahenduse, kuidas lagunevat peret koos hoida. Samas seisab ta silmitsi tõsise küsimusega: mida teha lähedase heaks, kes tõesti tahab surra?

“Tohutu tundelaenguga, imekaunilt kirjutatud ja sügavalt inimlik,” nii põhjendas Kanada ühe tähtsama kirjandusauhinna Rogers Writers’ Trust Fiction Prize žürii, miks ta Toewsi raamatu 2014. aastal võitjaks kuulutas.

raamatukaupmehe-pihtimused
RAAMATUKAUPMEHE PIHTIMUSED

SHAUN BYTHELL
Ühinenud Ajakirjad, 2021

Otsereportaaž raamatupoest!

Shaun Bythelli humoorikas päevikuvormis jutustus Šotimaal asuvast raamatupoest toob lugejani tegelased, kes said tuttavaks autori eelmises raamatus „Raamatukaupmehe päevik“. Uute pihtimuste nautimiseks pole eelmise raamatu tundmine siiski vajalik. Autor vestab oma igapäevaelust haaravalt ning räägib inimestest ja nende tegemistest mõnusa huumoriga, tema toon on britile omaselt korraga nii sarkastiline kui ka kaastundlik.

Värvikaid kujusid leidub nii poe heaks töötavate inimeste kui ka klientide seas. Nalja saab parasjagu. Puudu ei tule ka imestamisest: oi ajad, oi kombed, ja – oi, inimesed! Üsna ettearvatavalt tuleb palju juttu raamatutest ja raamatute müümisest, raamatumaailma uutest trendidest, sekka meenutusi vanadest headest ja aeglastest aegadest. Ja muidugi inimestest, kes raamatuid loevad.

Shaun Bythell on Šotimaa „ametlikus raamatupealinnas“ Wigtownis asuva raamatupoe omanik ja üks Wigtowni raamatufestivali korraldajatest.

frida-kahlo-ja-elu-vaervid
FRIDA KAHLO JA ELU VÄRVID

CAROLINE BERNARD
Varrak, 2021

Mehhiko, 1925. Frida tahab saada arstiks, kuid tema unistuse purustab ränk õnnetus. Ta armub geniaalsesse maalikunstnikku Diego Riverasse ja sukeldub kunstimaailma, mees julgustab teda looma – ja petab teda. Frida on sügavalt haavunud. Teadmisega, et õnne saab vaid laenuks, viskub ta ellu. Pariisi sürrealistid langevad ta jalge ette, samuti Picasso ja Trotski. Frida astub oma rada, nii oma piltide edu tähistades kui ka saatuselööke vastu võttes – ent siis seisab ta silmitsi otsusega, mis muudab küsitavaks kõik, millesse ta seni uskunud on.

Caroline Bernard on Tania Schlie pseudonüüm. Juba kakskümmend aastat töötab kirjandusteadlane vabakutselisena. Talle meeldib mõelda välja lugusid tugevatest naistest, otsides oma kangelaste eeskujudeks päriselt elanud isikuid.

Bernardi romaan erakordsest mehhiko kunstnikust Frida Kahlost on kuulunud Saksamaal kuude kaupa bestsellerite hulka ja on ilmumas tõlgetena mitmes keeles.

afaeaer
AFÄÄR

LEE CHILD
Varrak, 2021

Ühe Mississippi osariigi kauges kirdenurgas asuva linnakese kõrval on sõjaväebaas, kus saavad väljaõppe välismissioonide eriväelased. Nii linnakese kui ka baasi rutiinse elu katkestab ootamatult mõrv: tapetakse noor valgenahaline naine.

Kuna ilmset süüdlast kohe ei leita, satuvad kahtluse alla nii linnaelanikud kui ka baasis teenivad sõdurid. Esimestega peaks tegelema kohalik šerif, mundrikandjaid puudutavat uurimist korraldab sõjaväepolitsei.

Lisaks ametlikult kohale saadetavale major Munrole lähetatakse kaugesse kolkasse ka Jack Reacher. Tema ülesanne on jälgida uurimise kulgu n-ö eemalt. Ta peab looma kontakti kohalike korrakaitsjatega ning kandes erariideid etendama sõjaväest lahkunud, kindla elukohata isikut.

Mõrva uurides selgub, et umbes aastase ajavahemiku jooksul on seal kandis tapetud veel kaks noort naist, kes, tõsi küll, olid mustanahalised, mistõttu nende hukkumise asjaoludega pole ülearu agaralt tegeletud.

Jack Reacher on nagu alati põhjalik ning koostöös šerifi ja oma kolleegi Munroga selgub tõde kõigest mõne päeva jooksul: süüdlast ei pea otsima kaugelt ja kuriteo niidid viivad otsapidi koguni USA senatisse.

plekkmees
PLEKKMEES

SARAH WINMAN
Varrak, 2019

Michael ja Ellis kasvavad üles 1960ndate Oxfordis, aga see pole keepide ja tornide akadeemiline Oxford, vaid autotehase ja töölisklassi oma. Jõesuplusi, rattasõitu ja luulet täis poisipõlvesuvesid kaitseb Ellise ema usk, et ilu ja õrnus on kõigile lubatud, ka meestele.
Aga kõik õrn ja ilus võib kergesti katki minna. Murdumise hääl on päris vaikne ja üldse mitte dramaatiline, mõtleb Michael. Kumbki mees püüab murtud südamega omamoodi toime tulla. Michael kogeb haiglakoridore mööda käies ja Lõuna-Prantsusmaal ekseldes, milline inimlik side ja kaastundlik solidaarsus võib tekkida võhivõõraste vahel. Ellis püüab oma südame killud turvaliselt pappkasti pakkida ja tal õnnestub ennast peaaegu veenda, et tal, nagu „Võlur Ozi” plekkmehel, polegi südant.


agatha-raisin-ja-morvatud-pruut
AGATHA RAISIN JA MÕRVATUD PRUUT

M.C. BEATON
Tänapäev, 2021

Agatha kinnitab küll endale, et tal pole oma eksabikaasa Jamesi vastu enam tundeid ja ta võib rahulikult Jamesi ja Felicity pulma minna, kuid kui James – endiselt pikk ja nägus – ta laulatuse-eelsel peol kõrvale kutsub ja pihib, et teeks kõik uuest abielust pääsemiseks, ütleb Agatha saatuslikud sõnad: „Lase ta maha!“

Pruut leitaksegi enne laulatust mõrvatuna ning Agathal tuleb mitte ainult ennast ja Jamesi kahtlustustest vabastada, vaid võidelda ka oma elu eest.


liblikatuba
LIBLIKATUBA

LUCINDA RILEY
Varrak, 2021

Posy Montague seitsmekümnes sünnipäev on lähenemas. Ta elab ikka veel ilusas suguvõsamajas Admiral House’is keset Suffolki imekaunist loodust, kus ta lapsepõlves koos armastatud isaga liblikaid püüdis. Posy teab, et peab tegema piinarikka otsuse ja maja maha müüma.

Siis aga ilmub minevikust välja üks mees – tema esimene armastus Freddie, kes ta viiskümmend aastat tagasi hülgas ja ta südame murdis. Posy, kes maadleb juba niigi oma täiskasvanud lastega seotud probleemidega, ei taha uskuda, et Freddie on temasse taas armunud. Posy ei tea ka seda, et Freddie ja Admiral House varjavad sünget saladust, mis peagi päevavalgele tuleb.

„Liblikatuba” on haarav ja mitut põlvkonda ühendav lugu, millesse „Seitsme õe” raamatusarja autor Lucinda Riley on talle iseloomulikul moel põiminud unustamatud tegelaskujud ja südantlõhestavad saladused.

joulud-parima-sobraga
JÕULUD PARIMA SÕBRAGA

HELI KÜNNAPAS
Heli Kirjastus, 2021

Lilian on naine, kes ootab oma elus pöördepunkti, mil kõige hullem hetk mööda saaks ja kõik lõpuks lihtsamaks läheks. Igapäevane jagelemine kolme lapsega, vaidlused laste isadega, töötamine kahel töökohal ja segased tunded oma tuleviku suhtes on vaid üksikud probleemid, millega tal jõulude eelsel ajal tegeleda tuleb.
Kas sellises olukorras on võimalik veeta jõulud normaalselt või isegi hästi? Kas igaühel on olemas parim sõber, kes suudaks jõulud päästa?

Heli Künnapas on rohkem kui kahekümne raamatu autor. Sarja ,,Mõni õhtu romantikat" raamatud on eraldiseisvalt loetavad.


aemm
ÄMM

SALLY HEPWORTH
Ersen, 2021

Hetkel, mil Lucy oma abikaasa emaga kohtus, mõistis ta, et ta pole selline minia, keda Diana oli vaimusilmas oma täiuslikule pojale ette kujutanud. Ehkki ta oli kogu aeg erakordselt viisakas, sõbralik ja väga lahke, jäi Diana, vaatamata Lucy pidevatele poolehoiukatsetele, minia suhtes jahedaks. Ning kuna Diana oli kogukonna tugisammas, naispagulaste eestkõneleja ja aastakümneid õnnelikult abielus, ei olnud kellelgi tema kohta halba sõna öelda... peale Lucy.

See oli seitse aastat tagasi.

Nüüd on Diana surnud ja tema surnukeha lähedalt leiti enesetapukiri, mis annab mõista, et ta ei soovinud sisikonda hävitava vähi tõttu enam elada. Kuid lahkamisel kasvajat ei leita. See-eest leitakse jälgi mürgist ja tõendeid lämmatamisest.

Kes küll võis Diana surma soovida? Miks ta viimasel tunnil testamenti muutis ning mõlemad lapsed ja nende abikaasad pärandist ilma jättis? Ja miks Lucy ämma lahkumise üle eriti ei kurvasta?

Mõranenud suhted ja sügaval peituvad perekonnasaladused haaravad selles Sally Hepworthi ootamatute pööretega paeluvas romaanis lugejat iga leheküljega üha enam.

koik-mida-me-teadsime
KÕIK, MIDA ME TEADSIME

JAMIE BECK
Ersen, 2021

Hunter Cabot armastab sügavalt kaht asja: rahvusvahelist teekompaniid, mida ta on aidanud oma isal üles ehitada, ja oma naist Sarat. Alates hetkest, kui ta nägi esimest korda naise säravat naeratust nende kolledži kampuses aastaid tagasi ja sügavalt armus. Ent nüüd, teised pereliikmed tagant tõukamas, et edukat perekonnaäri müüki panna, ja Sara leinamas korduvaid ebaõnnestunud rasedusi, seisab mees järsku silmitsi ohuga mõlemad kiindumused kaotada.

Halastamatu ambitsioonikus, mida Sara kunagi Hunteris imetles, tõukab neid nüüd teineteisest lahku. Iga arstikonsultatsioonilt puudumine, ärajäetud õhtusöögikohting ja peretüli rõhutab nende erinevaid eelistusi. Sellegipoolest võitleb Sara, et luua kodust elu, mida nad olid kujutlenud, kuni rahutukstegevad arengud – nii isiklikud kui ka ametialased – neid murdumispunkti kannavad.

Kui armastus pannakse äärmuslikult proovile, kas suudavad Hunter ja Sara peatada omavahelise võitluse piisavalt pikaks ajaks, et seista oma abielu eest?

mida-sa-minuga-teed
MIDA SA MINUGA TEED

BARBARA LONGLEY
Ersen, 2021

Ta võib ju olla remondimees, aga tema südame parandamiseks on vaja hoopis teistsuguseid tööriistu

Ükskõik, kas ta remondib mõnd maja või hoolitseb kliendi muude vajaduste eest, aga kaksiklinnade remondimees Sam Haney on oma põhiliselt naissoost tööandjate seas väga nõutud. Hoolimata Sami naistemehe kuulsusest, ei kuulu armastus tema oskuste hulka. Tööd tehes on ta ehitanud palju seinu, aga neist tugevaim on see, mille ta on pärast vanemate surma ehitanud oma südame ümber.

Haley Cooperile piisab südamevalust terveks eluks. Tema keskkooliaegne kallim võttis kätte ja kolis kõigest nädal enne nende pulmi üksinda Indoneesiasse. Haley ema arvab, et tütrel on aeg eluga edasi minna ja palkab Sami tegema tööd Haley majalobudiku ning kõige muuga, kui mees vihjest aru saab.

Kirg süttib ja sädemeid lendab. Aga Haley pole nõus olema Sami juhusuhe. Ta tahab midagi enamat. Maja remont on üks asi, aga suhte ülesehitamiseks vajab see remondimees hoopis teistsuguseid oskusi.

paerast-valet
PÄRAST VALET

KERRY FISHER
Ersen, 2021

Lydial on „õigedˮ sõbrad, tema lapsed käivad „õigesˮ koolis ja ta on abielus „õigeˮ mehega – lahke, kindla, usaldusväärse Markiga. Tema pulmaäri õitseb, ja ehkki ta on nugade peal oma emaga, ei saaks ta elult enamat soovida.

Aga tõde on see, et Lydial on vedanud. Ta on aastaid vales elanud ja Markil ei ole aimugi, kellega ta tegelikult abielus on. Kuid mitte miski ei kesta igavesti ja minevikul on naljakas viis olevik kinni püüda. Kui see inimene, kes teab kõiki Lydia väikeseid tumedaid saladusi, kooli väravate juurde ilmub, ähvardab tema kohalolek Lydia elu ära lõhkuda.

Mis on Lydia kohutav tõde? Kui saladus kord valla pääseb, ei ole teda võimalik tagasi saada...

maja-tulikaerbse-rannal
MAJA TULIKÄRBSE RANNAL

JENNY HALE
Ersen, 2021

Sydney Flynni jaoks on tema perekonna armastatud Tähesära rannamaja püha pelgupaik. Rannal sätendava türkiissinise vee piiril asuv maja on ideaalne koht, kus otsast alata ja oma kildudeks purunenud elu uuesti üles ehitada. Seda hetkeni, kui tema põlved Nate Hendersoni nägemisest nõrgaks lähevad.

Teismelistena veetsid Sydney ja Nate suved teineteisele hellusi kõrva sosistades ning lubasid igavesti kokku jääda. Sydney ei oleks iial osanud arvata, et nooruspõlve kallim purustab ta südame ning Tulikärbse rannalt kordagi tagasi vaatamata minema sõidab.

Nüüd, kui Sydney teda oma õe pulmas üle pika aja uuesti näeb ja nende pilgud üle külaliste ridade kohtuvad, ei tunne ta meest peaaegu äragi. Kahe jalaga maa peal poisi asemel, kelle isa oli kalamees ning kes alati rannasärgis ja plätudes ringi käis, seisab Sydney ees disaineriülikonnas edukas laulukirjutaja, kantrimuusika superstaar. Kuid sellest hoolimata äratavad mehe pimestavalt sinised silmad ja õrn naeratus Sydneys tunded, mida arvas ammu vaibunud olevat.

Nate on tagasi, et omaaegne eksisamm heaks teha, kuid kas Sydney suudab põhjustatud südamevalu talle andestada? Ja seekord ei puuduta see ainuüksi teda – Sydney kasvatab üksi poeg Robbyt, kes on talle tähtsam kui miski muu siin ilmas ja nii on ta väga ettevaatlik, keda ta nende ellu lubab. Kas ta võib uskuda, et Nate on tõesti muutunud?

Ja nagu Nateʼi pärast muretsemisest üksi ei piisaks, kogunevad Sydneyle alati turvapaigaks olnud Tähesära rannamaja kohale murepilved, kui päevakorda tõuseb selle kõrvale plaanitav uusarendus. Kas Nate ja Sydney suudavad oma minevikust üle saada, et päästa Tulikärbse rand ja maja, mis seotud nii paljude mälestustega? Või jäävad nad ühe hooga ilma nii linnast, mida nad mõlemad jumaldavad, kui ka oma armastusest?

saatuslik-kohtumine
SAATUSLIK KOHTUMINE

HELENA HUNTING
Ersen, 2021

Hollywoodi-stiilis õnneliku lõpuga armastuslugu, kus kuulsusest südametemurdja armub oma suurimasse fänni.

Kailyn Flowers on alati olnud rahulik, mõistlik ja tasakaalukas – seda seni, kuni ta kukub otsa kunagisele teletähele Daxton Hughesile, kellesse oli teismelisena sõgedalt armunud. Ta teeb midagi ennekuulmatult piinlikku. Täpselt viie sekundiga saab temast ajuvaba fänn ja väga võimalik, et ta vannub mehele igavest truudust. Veidral kombel Daxton ei põgene. Nende esmakohtumine paneb hoopis aluse sõprusele, mida Kailyn poleks osanud uneski näha. Loomulikult ei osanud ta ette näha ka seda, et Daxton ta reedab...

Nüüd vajab Daxton Kailyni abi. Temast on saanud kolmeteistkümneaastase õe eestkostja ja ülesanne käib tal üle jõu. Kuigi Kailyn pole mehele andestanud, pole ta nii südametu, et jätta ta üksi rabelema. Peagi saab sõbralikest kokkusaamistest flirt õhtusöögilaua taga ning Kailyn tajub nendevahelist tõmmet tugevamalt kui iial enne. Aga kuidas saaks ta end taas kaitsetuks jätta mehe ees, kellele südametemurdmine on näkku kirjutatud?

suedaoeoe-raendviinamaeel
SÜDAÖÖ RÄNDVIINAMÄEL

JAMIE RAINTREE
Ersen, 2021

Mallory Graham naaseb koju Lõuna-California kuumusesse viinapuude juurde, et otsida rahu, mida suurlinnast ei leia. Ta vanemate viinamägi pakub põgenemist turistidele, kuid vastuolulisi mälestusi Malloryle. See võib olla ainus koht, kus ta suudab leida andestust, mida otsib. Ent kas kõik võib muutuda endiseks, nagu see oli päevil enne pikka palavat südamevalu täis suve?

Lapsepõlves olid Mallory ja Kelly, Kelly ja Mallory. Mitte miski ei suutnud nende vahele tulla. Tol suvel enne ülikooli, soovinimekiri käes, tervitasid nad iga päikesetõusu ning jahtisid iga päikeseloojangut. Tätoveeringud – tehtud. Tähistaeva all magamine – tehtud.

Ent kui Mallory kohtus Samiga, muutus kõik. Vanem, kogenum ning esindades kõike seda, mida Mallory ei teadnud, et tahtis, oli Sam ta esimene armastus ja seiklus, mida Mallory ei tahtnud Kellyga jagada. Ent ka Kellyl olid saladused, kuni saabus traagiline õhtu, mil leidsid oma lõpu nii nende täiuslik suvi kui ka sõprus.

Nüüd, kümme aastat hiljem, on Mallory kodus ning soovib lepitust otsida. Ei mingeid saladusi ega pooltõdesid enam. Samal ajal kui Kelly kaotab aegamisi valvsuse, veenab Mallory teda lõpetama pooleli jäänud nimekirja nende lootustest ja unistustest. Kuid Mallory pole ainus, kes linnakesse naaseb, ja kui Sam uuesti välja ilmub, riskib Mallory sama – ja võib-olla ka mõne uue – veaga, püüdes parandada seda, mis oli murdunud.

suvemaja
SUVEMAJA

LAUREN K. DENTON
Ersen, 2021

Lily Bishop ärkab ühel hommikul ja leiab köögilaualt mehe hüvastijätukirja ning lahutuspaberid. Kõigest mõne nädala eest mehe töökoha pärast Alabamasse kolinud Lily on meeleheitel, aga toidupoe teadetetahvlil nähtud kuulutus, kus pakutakse juuksuri töökohta kohalikus pensionäride asumis, annab talle pelgupaiga seniks, kui ta mõtleb läbi oma järgmisi samme.

Rose Carrigan ehitas aastaid tagasi Safe Harboris väikese pensionäride küla – kuid peagi jättis mees ta maha, sõites ära koos oma assistendiga. Nüüd on ta range juhataja, kes peab silmas, et elanikud järgiksid tema karme reegleid. Rose hoiab kõigiga distantsi, kaasa arvatud omaksed. Aga kui Lily tuleb otsima tööd ja elukohta, hakkab Roseʼi külm väliskiht sulama.

Lily ja Roseʼi vahel sõlmub ootamatu sõprus ning Lily juuksurisalong kujuneb kiiresti kohaks, kus jagatakse omavahel asumi keelepeksu ning tulevad ilmsiks isegi mõned saladused. Lilyl tekib varsti sümpaatia Roseʼi vennapoja Rawlinsi vastu, kes on üksikisa ja krevetipüüdja, ning kel on juba kogemusi elu uuesti alustamises – ja üks külla elama asunud mees on sisse võetud Roseʼist.

Ei Lily ega Roseʼi elu pole kujunenud nõnda, nagu nad ootasid, aga suvi sunnib neid mõlemaid imestama, kas elu ja armastus ei paku neile rohkematki, kui nad seni on kogenud.

soeoeklaplokk
SÖÖKLAPLOKK

ALEKSEI IVANOV
Hea Lugu, 2019

1980. aasta kuumal suvel, kui Moskva hingab olümpiamängude rütmis, on elu Volga-äärses pioneerilaagris Tormilind vaikne ja rahulik. Pioneerid peavad koondusi, mängivad jalgpalli ja räägivad öösiti õudusjutte. Noored kasvatajad armuvad üksteisesse, jõetramm toob sööklaplokki söögikraami, männimets õhkab suvist kuumust. Kuid suveidüllil on ka varjupool – laagris toimub midagi ebamaist ja verdtarretavat. Pioneeride seas peidavad end vampiirid.

„Sööklaplokk“ on väga mitmekülgse ja populaarse Vene kirjaniku Aleksei Ivanovi uusim teos, mille kohta ta ise ütleb: lihtne ja lõbus lugu keerulistest ja tõsistest asjadest.
Pioneerilaagri eluolu ja nõukogudeaegne lastefolkloor on selles raamatus väga tähtsal kohal, kuid see on ka lugu hääbuva impeeriumi sisutute rituaalide ja peatselt saabuva uue ajastu kohtumisest.

tulbid-augustale
TULBID AUGUSTALE

BETTY NEELS
Ersen, 2021

See Constantijn van Lindemann võib Augusta lihtsalt hulluks ajada!

Kuhu Augusta ka ei läheks, mees on alati kohal – kutsub ta välja, teeb talle komplimente, saadab tohutuid tulbikimpe, vahel isegi suudleb.

Augusta peab tunnistama, et see meeldib talle, eriti need suudlused. Aga kui ta avastab, et Constantijni elus mängib olulist rolli glamuurne Susan, siis kuidas saaks ta enam meest tõsiselt võtta.


aus-pettur
AUS PETTUR
TOVE JANSSON
Hea Lugu, 2020

Rannaküla on lumesaju tõttu juba mitu kuud muust maailmast ära lõigatud. Katri elab askeetlikku elu koos noorema venna ja hunditaolise koeraga, kes liigub varjuna läbi küla. Anna on lasteraamatuid illustreerides teeninud terve varanduse, kuid nüüdseks oma kuulsatest lillelistest küülikutest tüdinud. Ühel hetkel ilmub tema majja Katri, kes teab täpselt, mida tahab. Vähehaaval langeb Anna ja kogu tema majapidamine Katri mõju ja võimu alla.

Kahe naise elud põimuvad loo käigus duelliks aususe ja elamiseks vajalike valede üle. Kes tegelikult petab ja keda petetakse? Tove Janssoni sugestiivne romaan on täis teravaid tähelepanekuid valede kohta, millesse me end mässime, tulemaks toime selle pika talvega, millesarnaseks elu võib muutuda.

lasud-knutbys
LASUD KNUTBYS
JONAS BONNIER
Helios Kirjastus, 2020

1997.aasta suvel kolib perekond Forsman Upplandi maakonda Knutbysse, olles valmis alustama uut elu nelipühilaste Filadelfia koguduses, mida juhib karismaatiline Eva Skoog. Seitsme järgneva aasta jooksul koob käputäis inimesi ja perekondi erootiliste võimusuhete saatusliku võrgustiku, mis viib paratamatult traagiliste arenguteni.

Jonas Bonnier on sündmustest Knutbys kirjutanud reaalset elu tõelähedaselt kirjeldava romaani ja jutustab, kuidas on võimalik luua usule, lootusele ja armastusele põhinev paralleelne tegelikkus, mis hakkab teenima sootuks teistsuguseid eesmärke.

mees-sinises-vihmamantlis
MEES SINISES VIHMAMANTLIS
NORA IKSTENA
Kirjastus Paradiis, 2019

„Mees sinises vihmamantlis“ on Nora Ikstena neljas eesti keeles ilmuv teos. Eriti menukas on tema „Emapiim“, mis tõlgitud enam kui 20 keelde ja ka Eestis leidis elavat vastukaja. Oma suurimaks Õpetajaks peab Ikstena Dzintars Sodumsit, keda tõstis esile ka Eestis „Emapiima“ esitledes. Kes on Sodums?

Dzintars Sodums (1922–2008) oli läti luuletaja, kirjanik ja tõlkija, kellel õnnestus Teise maailmasõja lõpul Kuramaa rannikult Läände põgeneda. 1960. aastal ilmus Sodumsi ligi kümneaastase töö viljana Rootsis James Joyce’i „Ulyssese“ lätikeelne tõlge, mille eest saadud paarisaja dollariga taskus asus ta teele Ameerikasse. Tagasi Lätimaale jõudis ta Nora Ikstena kutsel XXI sajandi alguses. Paar viimast eluaastat elas Ikstena juures Ikšķiles, tõlkides „Ulyssese“ sisuliselt uuesti läti keelde.

Käesolevas raamatus õpivad teineteist tundma Tebe ja Tütreke. Kas Tebe on Dzintars Sodums? Kas Tütreke on Nora Ikstena? Kas see on isa ja tütre suhe või midagi enamat? Vastuse võib leida Sodumsi (või ikkagi Tebe?) sõnadest: „Minu elu on pigem muinasjutt kui biograafia.“

tuetar
TÜTAR
ANNE B. RAGDE
Eesti Raamat, 2021

„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja „Elunautijad” (2018). Margido on lahkunud ja Torunn Neshovi matusebüroo juhtimise üle võtnud, jätkates samal ajal ka vana talu enda omaks muutmist. Aga kui ta soovib oma perekonnanimeks võtta Neshov, katkeb hetkega vaikselt üles ehitatud hea kontakt emaga. Pealegi on tallu oodata külla Erlendit kogu tema seitsmeliikmelise Taani perega. Torunn on murede käes murdumas. Asja ei tee ka paremaks Kai Rogeri poolt Erlendi lastele rõõmuks toodud kaks põrsast. Torunni jaoks on sead läbitud eluetapp, nagu ka Erlend ja Kai Roger. Aga seekord saab Torunn näha, mis puust Erlend tehtud on. Ja võib-olla on lõppkokkuvõttes Kai Rogeril nii mõneski asjas õigus.

Selle raamatuga tõmbab autor saaga lahtised otsad kokku. See on Torunni raamat: romaan naisest, kes on terve oma elu põgenenud, aga nüüd lõpuks julgeb võtta vastutust, seista enda eest ning valida armastuse.

Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud populaarne telesari. Eesti keeles on ilmunud ka tema romaanid „Öine soov” (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks” (2012).

jaeae
JÄÄ
JOHN KÅRE RAAKE
Helios Kirjastus, 2020

Endine eriüksuslane Anna Aune on põgenenud kõige ja kõigi eest ning isoleerinud end koos teadlase Daniel Zakariasseniga hõljukisse põhjapooluse lähedal. Nende ülesanne on dokumenteerida kliimamuutuste tekitatud looduskahjustusi, lastes end triivival jääl läbi polaartalve kanda.

Hingedepäeval valgustab pilkast öötaevast äkitselt hädarakett neist vaid mõne kilomeetri kaugusel asuva Hiina baasi kohal. Anna ja Daniel on ainsatena piisavalt lähedal, et abi pakkuda. Aga kas rakett tähendas appikarjet või hoiatust?

Hiina baasi jõudnud, avaneb neile õõvastav vaatepilt. Laborist leiavad nad teadlased, kes on jalapealt külmunud ja jääga kaetud. Plahvatuslik temperatuurilangus on sekundite jooksul nende elud võtnud. Esialgu tundub, et juhtunud on traagiline õnnetus. Peagi aga selgub, et nad on mõrvatud … Ja tapja varitseb kusagil läheduses. Samal ajal puhkeb väljas raevukas polaartorm. Pakase seatud surmavad katsumused ja mõrvari jääkülmad mängud muudavad päästeoperatsiooni võitluseks ellujäämise nimel.

9789916120866
ÖÖLAULIK
JOHANNA MO
Eesti Raamat, 2021

Uus põnevussari, kus kuriteopaigaks on Öland. Hanna Duncker on politseiuurija, kes isa surma järel pärast 16-aastast pausi kodusaarele naaseb. Hoolimata kõigest, mis seal kunagi juhtus. Hoolimata pilkudest ja kuulujuttudest kuulub ta ikkagi sealsesse mereäärsesse külakesse. 15-aastane Joel, keda on jõhkralt pekstud, leitakse surnult Möckelmosseni puhkeplatsilt. Joel oli Hanna parima sõbranna poeg ning juhtum saab Hanna südameasjaks. Nii inimese kui ka politseinikuna on Hanna see, kelle minevik on temast voolinud, ta on ellujääja, kellest saame lugeda mitmest raamatust: Ölandi kuritegude sari arutleb selle üle, kuidas on elada kuriteo järellaines, kui inimene ei suuda lõigata katki sidemeid oma mineviku ja kodukandiga. Johanna Mo on pärit Kalmarist ja elab perega Stockholmis. Kirjanikutöö kõrvalt tegeleb ta tõlkimise ja toimetamisega. Politseiuurija Hanna Dunckeri sarjaga tegi ta rahvusvahelise läbimurde. Sarja esimene raamat „Öölaulik“ ilmub 17 keeles.

Autori kiri raamatupoodidele ja lugejatele: Olen alati teadnud, et kirjutan kord Ölandist, ja kui mõte Hanna Dunckeri seeriast mulle pähe turgatas, tundsin, et õige aeg on käes. Ma kasvasin üles mandril Kalmari linna lähedal, aga mu vanematel oli saare idakaldal maamaja. Öland on kriminaalloole igati sobiv sündmuspaik, sest see on inimtühi ja karge loodusega koht. Meri on alati lähedal, aga samuti minevik, ning saar on muistiseid täis. Suurt osa saarest katab alvar, loopealne, mis on nii kivine, et seda maad ei ole võimalik harida. Kuid saarel on siiski ka põllud, suur salumets ja palju tillukesi mõne majaga külasid. Esimesed kaksteist õnnelikku eluaastat veetis Hanna Duncker Ölandi idakaldal Gårdby külas. Siis suri äkki Hanna ema ja isa käis alla. Hanna koolilõpunädalal vahistati isa süüdistatuna mõrvas. Hanna pages Stockholmi ja temast sai politseinik. „Öölaulik“ algab hetkest, kui Hanna on just Ölandile tagasi kolinud, sedapuhku Kleva külla, ja alustab tööd uurijana Kalmari politseis. Tagasi pöördub ta arusaama tõttu, et kuulub Ölandile, kuid naasmist õhutas ka tunne, et elus edasi minekuks peab ta juhtunul sarvist haarama. Hanna Dunckeri seeriaga tahaksin muu hulgas kirjeldada seda, mis juhtub, kui keegi lähiringkonnast on sooritanud kuriteo. Kui olin viieteistkümneaastane, võeti taksojuht Dusanka Petréni tapmise eest kinni kolm noormeest. Sellest rääkisid Kalmaris peaaegu kõik, sest poisid olid pärit just sealt. Tapjad oli värvanud naise endine abikaasa. Ent mina mäletan kõige rohkem vaikust. Meie peres sellest ei räägitud. Noormees, kes kaasaaitamises süüdi mõisteti ja keda ajakirjanduses nimetati ajuks, oli mu õe poiss-sõber. Me käisime nende perekonnaga läbi. Üks poistest töötas minuga samas kohvikus. Algusest peale on see mu põnevuslugude kirjutamist suunanud: mis paneb inimese tapma? Kuidas mõjub see ümberkaudsetele, nii ohvri kui ka kurjategija omadele? Alles nüüd söandan viimati nimetatule tõeliselt lähenema hakata – jutustades loo Hanna Dunckerist ja tema isast. Loodan, et teid paelub Hanna Duncker ning köidavad tema eneseotsingud (kuhu ma kuulun?) ja vastused, mis puudutavad tapmist, milles ta isa süüdi mõisteti. Muidugi loodan ka seda, et hakkate Ölandi armastama samavõrra kui mina. Soojade tervitustega Johanna Mo

viimane-lend
VIIMANE LEND
JULIE CLARK
Tänapäev, 2021

Claire Cooki elu tundub täiuslik: ta on abiellunud Cookide suguvõssa, mis on peaaegu sama tähtis poliitiline dünastia kui Kennedyd, tal on maja Manhattanil, teda ümbritseb luksus ja terve armee teenijaid, kes tema elu korraldavad. Paraku on see ainult fassaad. Keegi ei tea, et Claire on mitu kuud pidanud plaani, kuidas haihtuda.

Juhuslik kohtumine lennujaama baaris viib ta kokku naisega, kes tundub elavat samasugust elu – kohutavat. Koos langetatakse otsus vahetada piletid: Claire lendab Evana Oaklandi ja Eva Claire'ina Puerto Ricosse. Kuid teel Puerto Ricosse kukub Eva lennuk alla ...


kulutuli
KULUTULI
ANN CLEEVES
Varrak, 2020

Ann Cleevesi Shetlandi-sarja kaheksas ja viimane romaan „Kulutuli“ viib lugeja tuttavatele radadele, seekord väljamõeldud külla Deltanessi Shetlandi peasaare idarannikul. Külakesse on kolinud perekond Inglismaalt, lootuses leida maine paradiis pärast närvesöövat elu Londonis ja rahulik keskkond oma autistist pojale. Need lootused ei täitu enne, kui on lahendatud tavatu mõrvamüsteerium. Sellega peab hakkama saama trio koosseisus Jimmy Perez, Willow Reeves ja Sandy Wilson. Ka nende suhted on sedapuhku tavatud ja peavad lahendust ootama juhtumi uurimise lõpuni. Uurimine tähendab taas mängu eluga ja lahendus on kõike muud kui ootuspärane.



kui-emma-kadus
KUI EMMA KADUS
WENDY WALKER
Petrone Print, 2020

"Ühel õhtul kaovad jäljetult 15aastane Cass ja tema 17aastane õde Emma. Merekaldalt leitakse perekonnale kuuluv auto, kuid uurijad ei suuda välja selgitada, mis tüdrukutega juhtus. Ilma ühegi vettpidava tõendi või usaldusväärse selgituseta naaseb Cass kolm aastat hiljem koju… aga ilma õeta. Ta räägib röövimisest ja sellele järgnenud erakuelust salapärasel saarel, kus teda koos õega kinni hoiti.

Kohtuekspertiisi psühholoogi Abby Winteri arvates ei klapi aga Cassi loos kõik omavahel kokku. Nartsissistliku isiksusehäire eksperdina kaevub ta tõe leidmiseks sügavale perekonna ajaloosse. Ta pöörab pilgu nii tüdrukute emale – piltilusale edevale naisele – kui ka kasuisale ja kasuvennale, kahele “põnevalt ohtlikule” mehele. Abby avastused paljastavad klantspildi taha peituva väärastunud perekonna. Kus on aga Emma? Kes kaitseb keda ja kes valetab? Kas nartsissistlik isiksusehäire on nakkav, päritav, õpitav, kas katkisest peremudelist on võimalik end lõpuks välja murda? See on haarav lugu, mis annab samas lugejale võimaluse end psühholoogia vallas harida."

minu-viljandi-tagasi-alguses
MINU VILJANDI. TAGASI ALGUSES
JUSTIN PETRONE
Petrone Print, 2020

Siin kaante vahel on sürrealistlik sissevaade aastatesse, mis ma olen veetnud selles väikeses linnas. Ma saabusin ühe suvalise rongiga, ise ka imestades, mida ma jälle siin teen. Mu abielu oli läbi, mu peamised kaaslased olid märkmik ja pliiats. Siis hakkasid asjad juhtuma. Ma armusin Disainerisse, mind võrgutas Preili Pilv, lohutas Emalõvi, vangistas Tiigritüdruk. Mu ümber liikusid diivad, peakokad, ennustajad, diplomaadid, poeedid, muusikud, kindralid, baarmenid, telestaarid ja isegi paadimehed. Ma kogesin lõikuspidusid, folke, kohviku- ja teatristseene, jaanitulesid ja joogatunde. Ja kohvi. Palju kohvi. Aga peamine, mis ma nende aastatega selgeks sain: sa ei saa kirjutada hästi ilma armastuseta.



hulkuvate-ihude-stoori
HULKUVATE IHUDE STOORI
RAIVO SEPPO
Eesti Raamat, 2020

Vürtsika irooniaga moodne lugu Eesti elust, enese- ja armastuseotsinguist ning inimestest, kes komistavad oma unistustele, aga ei oska neid ära tunda.

Kiibitööstuse kontserni juhataja, multimiljonär John Molk II võsukese Jommo ümber punub võrke paheline perekond Konukokk. Kõik vahendid on head, et võtta Jommolt, mis võtta on. Alfons Konukokk ja tema ilulõikusesõltlasest naine Tribaadia üritavad talle oma tütart Chloet naiseks sokutada. Kuid Chloe ei suuda Jommos enda vastu huvi äratada, sest too on oma luksuskabineti aknast silmanud tänaval tatsumas naiseideaali: identiteedikriisis vaevlevat Kukat, tähtsusetut mag phil’i, kelle maailm suuresti piirdub nutitelefonis nähtavaga. Siiski liiguvad Jommo ja Kuka füüsikaseaduste kohaselt teineteise poole. Mõlema ellu hõljub ootusärevus, mis viib isemoodi õnneliku lõpuni, kuid sinna jõutakse läbi kannatuste.

klaastiib
KLAASTIIB
KATRINE ENGBERG
Eesti Raamat, 2021

Kopenhaagenis on sügis. Linna kohal ladistab paduvihma, kui südalinna purskkaevust leitakse alasti naise laip. Surnukehal on kummalised sümmeetrilised sisselõiked ja ta on verest tühjaks jooksnud – seesugust mõrvaviisi ei ole politsei kunagi varem näinud.

Uurimine viib inspektor Jeppe Kørneri ja tema kolleegid arstide ja õdede, patsientide ja lähedaste sekka, tervishoiusüsteemi, kus mured on tõsised ja ambitsioonid suured. Jeppe paariline, Anette Werner on sünnituspuhkusel ja tema asemel on Jeppe kaaslaseks pikaldane vanemaealine inspektor Falck. Anette omakorda püüab sisse elada emarolli ja samal ajal omal käel juhtumit uurida. Viimane on kergem kui esimene. Aga sugugi mitte ohutu.

Ja kuidas läheb nuuskur Esther de Laurentil? Teda vaevab raskemeelsus ja ta külastab psühhiaatrit, kes varjab ise tumedaid saladusi. Võrk tõmbub koomale, aga kelle ümber? Kas võrku jäävad need, kelle vaim on habras, või teised, kes nende eest hoolt kannavad?

Katrine Engberg on edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.

kahtlus
KAHTLUS
ASHLEY AUDRAIN
Helios Kirjastus, 2020

Pingeline, kaasahaarav ja viimase leheküljeni põnev „Kahtlus” esitab küsimuse, mis juhtub, kui naisi ei usuta, ja mida teha siis, kui emadus ei ole selline, nagu lootsime …

***

„Selle perekonna naised … me oleme teistsugused.”

Blythe Connor ei taha, et ajalugu korduks.

Violet on tema esiklaps, kellele ta pakub kogu armastust, millest tema ema ta ilma jättis.

Aga esmasündinutega pole kunagi lihtne ning Violet on nõudlik ja viril. Ta ei naerata kunagi. Peagi usub Blythe, et ta ei saa millegagi hakkama. Midagi on väga valesti, kas tütre või tema endaga.

Abikaasa sõnul kujutab ta seda kõike ette, aga isaga on Violet teistsugune. Mees ei suuda mõista, mida Blythe pidi lapsena üle elama. Keegi ei suuda.

Blythe tahab olla hea ema, aga mis siis, kui sellest ei piisa Violetile? Või tema abielu jaoks? Mis siis, kui ta ei näe lähenevat pimedust?

Ema ja tütar. Ingel või deemon?

Me ei saa valida oma päritolu ega seda, mis meid saadab …

armastatu-viimane-kiri
ARMASTATU VIIMANE KIRI
JOJO MOYES
Rahva Raamat, 2020

Aasta 2003. Kui ajakirjanik Ellie Haworth otsib ajalehe arhiivist ideed uue loo jaoks, leiab ta ühest artiklimapist 1960-ndatel kirjutatud kirja, milles mees palub oma armastatut, et too abikaasa maha jätaks. Aastatetagune armuafäär jääb Elliet painama ja ta loodab, et saab ammustest armastajatest kirjutada artikli, mis päästab tema kõikuma löönud karjääri.

Aasta 1960. Kui Jennifer Stirling ärkab haiglas, ei mäleta ta traagilist autoavariid, milles ta rängalt viga sai, oma abikaasat ega isegi seda, kes ta on. Ta tunneb end võõrana omaenda elus, kuni leiab kappe koristades kirgliku kirja, mille on kirjutanud keegi B ja kes palub, et ta jätaks maha oma abikaasa ja tuleks temaga. Aeglaselt hakkab talle meenuma mees, keda ta armastas ja kelle nimel oli nõus riskima kõigega.

Jojo Moyes on armastuslugude absoluutne meister. Tema romaan “Armastatu viimane kiri” ilmus mõni aastat enne seda, kui tema raamatutest “Mina enne sind” ja “Pärast sind” said ülemaailmsed menukid. Tema romaane on tõlgitud 46 keelde ja müüdud peaaegu nelikümmend miljonit eksemplari.

Peagi linastub romaani “Armastatu viimane kiri” järgi tehtud film, kus peaosades mängivad suurepärased Shailene Woodley ja Felicity Jones.

koik-mis-ma-raeaekimata
KÕIK, MIS MA SULLE RÄÄKIMATA JÄTSIN
CELESTE NG
Eesti Raamat, 2021

New York Timesi menuraamat. Lydia on surnud. Aga seda nad veel ei tea ... Marilyn ja James Lee on otsustanud, et just nende lemmiklaps Lydia teeb teoks kõik unistused, mis nende endi jaoks omal ajal kättesaamatuks jäid: Marilyn näeb tütart arstina, mitte koduperenaisena; James soovib, et Lydia oleks koolis populaarne ja aktiivse seltsieluga. Kui kohalikust järvest leitakse Lydia surnukeha, vallandub Leede niigi napilt tasakaalus püsinud perekonnas kaos. Süütundest vaevatud James valib tee, mis võib ta abielu hävitada. Painatud ja kättemaksuhimuline Marilyn tahab iga hinna eest leida süüdlase. Lydia vend Nathan peab juhtunus kindlalt vastutavaks Jacki, naabruses elavat „paha poissi“. Tegelikult on noorim laps, Hannah, ainus, kes teisi jälgides neist palju enamat taibata oskab ning võib olla ka ainus, kes tõde aimab. „Kõik, mis ma sulle rääkimata jätsin“ on valus ja sügavalt liigutav lugu perekonna, juurte ja kodu tähendusest. See paeluv ja tundlik perekonnaportree kujutab kultuurides ja perekondades laiutavaid kuristikke ja kirjeldab ilmekalt, mil moel emad ja tütred, isad ja pojad, abikaasad alati üksteise mõistmise nimel pingutavad. Eesti keeles on ilmunud ka Celeste Ng raamat „Sädemest tõuseb leek“ (2018).

koik-need-suedamesopid
KÕIK NEED SÜDAMESOPID
FRANCOISE SAGAN
Tänapäev, 2021

„Kõik need südamesopid” on vodevillilik, kuid siiski psühholoogiliselt peen armastuslugu rikka töösturi pojast Ludovicist ja tema naisest Marie-Laure’ist. Paari elu koos Ludovici isa Henri, tolle naise Sandra ja teener Martiniga kulgeb vääramatu argisusega seni, kuni saabub elegantne Fanny, Marie-Laure’i ema, kelle isiksus ei jäta ükskõikseks ei Ludovici ega tema isa Henrid.

Françoise Sagan (1935–2004) sai kuulsaks juba oma esimese raamatuga „Kurbus kummaline tunne”, mille ilmudes oli ta kõigest 19-aastane. „Kõik need südamesopid” on Sagani viimane romaan, mis leiti pärast tema surma ja mille avaldamine 2019. aastal kujunes üheks Prantsusmaa kirjandusilma suursündmuseks. Kuigi lõpetamata, on see oluline tükike Sagani kaalukast loomingust ning läbi ja lõhki saganlik: intelligentne, sarkastiline, toretsev ja häbitu.

ohjeldamatu-raev
OHJELDAMATU RAEV
CARA HUNTER
Rahva Raamat, 2021

Esimene tüdruk pääses eluga. Järgmisel ei pruugi nii hästi minna.

Oxfordi külje alt leitakse sihitult ekslev teismeline tüdruk, kes on endast väljas ja segaduses. Tema kirjeldus juhtunust on õudust tekitav. Ta rööviti otse tänavalt, kus talle kilekott pähe tõmmati ja ta eraldatud paika viidi; mis sellele järgnes, kõlab kangesti seksuaalrünnaku moodi. Ometi keeldub tüdruk süüdistust esitamast.

Inspektor Fawley hakkab juhtunut uurima, kuid ilma tüdruk abita on tema käed seotud. Kas tüdruk varjab midagi? Aga mida? Ja miks on Fawleyl tunne, et ta on sellise juhtumiga juba korra kokku puutunud?

Siis läheb kaduma järgmine tüdruk ning Adamil ei ole enam valikut: ta peab oma minevikule otsa vaatama. Sest vastasel juhul ei pruugi seekordne ohver pääseda…

politseiniku-surm
POLITSEINIKU SURM
M.C. BEATON
Tänapäev, 2021

Juba 30. eesti keeles ilmunud Hamish Macbethi loos peab see punapäine Põhja-Šoti mägismaa konstaabel päästma nii iseenda kui oma kuningriigi – Lochdubhi politseijaoskonna.

Kui ta ainult poleks öelnud neid saatuslikke sõnu „Võtan kaheraudse ja lasen sel närukaelal pea otsast!”, mille järel leitakse rannalt Cyril Sessionsi, noore auahne ja edasipüüdliku politseiniku kuulihaavaga surnukeha!


onneliku-abielu-saladused
ÕNNELIKU ABIELU SALADUSED
MAISEY YATES
Ersen, 2020

Romaan Lighthouse Inni võõrastemaja pidavatest naistest, kel ei pruugi olla kõik kõige paremas korras, aga sel suvel avastavad nad koos, et neil võib see kõik siiski olemas olla...

Rachel Hendersoni perekond laguneb. Leseks jääda, eriti selles vanuses, on kohutav. Et tema teismeline tütar Emma on peagi ülikooli minemas, vajab Rachel sõpra, kuid kohalik restoraniomanik Adam on viimane, kellelt Rachel oleks osanud tuge oodata.

Väliselt paistab tema noorema õe Anna abielu olevat veatu. Aga Anna tunneb, et on oma abielus lämbumas. Selleks et taas vabalt hingata, tuleks tal maksta kallist hinda ja Anna pole kindel, kas on valmis seda tegema.

Nende ema Wendy on tütred üksi üles kasvatanud ja teab hästi, kui raske võib elu olla. Ta on teinud asju, mille üle pole uhke, asju, mida tahab meeleheitlikult tütarde eest varjata, kuni ühel hetkel ei saa ta enam kauem vaikida.

Kui kaua hoitud saladused pinnale kerkivad ja vanad elud koost lagunevad, tuleb sellel perekonnal võtta kokku kogu oma jõud, et alustada otsast ja avada süda võimalusele leida midagi enamat. Aga kõige rohkem on neil vaja üksteist...

somerseti-tuedrukud
SOMERSETI TÜDRUKUD
LORI FOSTER
Ersen, 2021

Vanavanematelt päritud loomade varjupaika juhtides on Autumn ja Ember Somerset kõiges ühel meelel. Muudes asjades eriti mitte. Kohusetundlik Autumn eelistab kodus diivanil lugeda, Ember aga linna peal pidutseda. Pärast Autumni eelmise suhte katastroofilist lõppu on tegemist puhtalt enesekaitsega, aga kui tema keskkooliaegne armastus tuleb linna tagasi koos imearmsa väikese tütrega, äratades mälestusi, mida oleks parem minevikku jätta, on Autumnil abi loota vaid ühelt inimeselt...

Emberi vabameelse pealispinna all on valu. Ta tõukab Autumni meelsasti teise võimaluse poole, aga kas oma südamega riskida? No ei. Mida lähemale Autumn oma loo õnnelikule lõpule jõuab, seda enam arutleb Ember, millest ta ise ilma jääb ja kas poleks mitte aeg samuti julge olla.

Suvi Kentuckys Sunsetis tähendab pikki palavaid päevi ja vahel ka üllatavaid uusi algusi. Selle kõige keskel on õdede side, mis aitab Autumnil ja Emberil leida tee elu ja armastuse juurde, mida mõlemad vajavad.

sopruse-nimekiri
SÕPRUSE NIMEKIRI
SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Kaks parimat sõbrannat annavad elule uue hoo ühel suvel, mis muudab neid igaveseks...

Üksikema Ellen Fox on oma eluga väga rahul, kuni kuuleb pealt, et tema poeg ei saa minna unistuste ülikooli, sest arvab, et ema ei tule temata toime. Kui Ellen tahab, et poeg elaks oma parimat elu, peab ta Coopi veenma, et ka tema elab oma elu.

Unity Leandre, kes on olnud Elleni parim sõbranna juba lapsest saati, koostab nimekirja väljakutsetest, et Ellenit mugavustsoonist välja tirida. Unity koostab nimekirja ka endale, aga mitte sellepärast, et tal oleks vaja muutuda. Miks ei võiks kolmekümneaastane lesk magada oma surnud abikaasa lapsepõlvevoodis?

Sõpruse nimekiri peaks esialgu panema teisi uskuma, et neil on kõik hästi, aga kusagil kõrgete kontsade kandmise ning seksika mehega magamise vahepeal avastavad Ellen ja Unity, et elu tuleb elada rõõmu ja naudinguga. See on lugu täis huumorit, südamevalu ja tätoveeringuid, mille tegemist pärast kahetsetakse.

suedametemurdja
SÜDAMETEMURDJA
LINDA HOWARD
Ersen, 2020

Michelle Cabot tuleb vastu tahtmist tagasi Florida keskossa, sest on pärinud isa karjafarmi – ja sellega koos mäekõrguse virna arveid. Aga Michelle on otsustanud asja muuta, isegi pärast seda, kui saab teada, et ta on palju võlgu naaberrantšo omanikule John Raffertyle, keda ta on kümme aastat püüdnud unustada. Johnil on oma arusaam sellest, kuidas hellitatud printsess, keda tema mäletab, võiks talle tagasi maksta – aga kui Michelleʼi saladused avalikuks tulevad, on mees kõigeks valmis, et teda kaitsta… muuhulgas on ta valmis minevikust igaveseks loobuma.


peaaegu-igavesti
PEAAEGU IGAVESTI
LINDA HOWARD
Ersen, 2019

Max Conroyl polnud plaanis lasta kellelgi oma tööd takistada – ja tema ülesanne oli juhtida korporatiivset ülevõtmist. Aga selle jaoks vajas ta informatsiooni, mida võis talle anda kenake Claire Westbrook. Naine oli vaja vaid ära võrgutada…

Aga kui Claire oma tavapärase valvsuse kaotab ja Maxile südame avab, leiab mees, et tema prioriteedid on muutunud. Suurim risk pole enam äritehing, vaid see, mis juhtub, kui Claire tõe teada saab.


mereklaasimaja
MEREKLAASIMAJA
RAEANNE THAYNE
Ersen, 2021

Ootamatu kojutulek toob lootuse ja tervenemise kolme põlvkonna naistele...

Elu, millest Olivia Harper alati unistas, polnud viimasel ajal eriti unenäoline. Kuueteistkümne tunni pikkused tööpäevad ei paku rahuldust ja tema endine kihlatu tahab ühtäkki jätkata sealt, kus neil oli pooleli jäänud. Aga kui Olivia kuuleb, et ema Juliet, kellest ta on kaugenenud, on saanud õnnetuses tõsiselt vigastada, ei jää Livil muud üle, kui pakkida oma asjad kokku ja sõita California põhjaranniku kaunisse Cape Sanctuary linnakesse.

See on kõigest paariks nädalaks – vähemalt nii Liv end rahustab. Aga kui ta Cape Sanctuaryle lähemale jõuab, kummitavad teda taas valusad mälestused. Õde Nataliest, elurõõmsast ja kirglikust vanemast õest, kes langes sõltuvuse ohvriks. Tülidest emaga, kes andis õele igal sammul järele. Üledoosist, mis röövis Natalie elu ja mille tulemusena jäi ta nüüdseks teismeline tütar Caitlin orvuks.

Liv üritab leida tasakaalu oma vajaduste, vigastatud ema eest hoolitsemise ja kangekaelse pahura viieteistaastasega suhtlemise vahel ning selle käigus saab selgeks, et kõik kolm Harperi naist on varjanud üksteise eest südantlõhestavaid saladusi. Kui need saladused paljastatakse, näevad Liv, Juliet ja Caitlin, et perekondlike haavade parandamiseks ja andestuse leidmiseks pole mitte kunagi liiga hilja – ega liiga vara.

minu-ja-sinu-vahel
MINU JA SINU VAHEL
ALLISON WINN SCOTCH
Ersen, 2020

Auahnus, kuulsus ja kaotused panevad proovile filmitähe ja tema stsenaristist abikaasa abielu.

New York Timesi menuautori Allison Winn Scotchi sulest on ilmunud aus, liigutav ja vaimukas sissevaade armumisse ja armastuse kadumisse. Lugu jutustatakse kahe inimese vaatenurgast – ühelt poolt tagasi-, teiselt edasivaates –, läbi nende mõlema suhtumise ja kahetsuste prisma.

Kui tegelaste teed ristuvad, on Ben Livingston edu saavutamise lävel seisev stsenarist ja Tatum Connelly algaja näitleja, kes New York City ühes baaris elatist teenib. Nad armuvad, abielluvad, neist saavad lapsevanemad ja nad mõtlevad üksnes tulevikule. Aga aastate möödudes lööb särama Tatumi täht ja Beni oma tuhmub. Nende abielu kanda jäävad auahnuse ja kuulsusega kaasnevad tagajärjed. Ben ja Tatum leiavad end ristteelt. Nüüd on aeg tagasi vaadata, minevikule mõelda…

Elu täis kirge, rõõme, tragöödiat ja kaotust – mida nad kunagi jagasid – muutub niisama ebapüsivaks ja etteaimamatuks nagu mälestus. Minevikukilde kokku sobitades ja uurides, kuidas armastus võib väänduda ja puruneda, hakkavad Ben ja Tatum nägema, kuidas kõik viltu läks – ja peavad nüüd küsima, mida nad saavad teha, et kõik jälle korda saaks.

suhteliselt-kehvad-lood
SUHTELISELT KEHVAD LOOD
KRISTI REBANE
Tänapäev, 2020

„Suhteliselt kehvad lood“ on suheteteemaline kalambuurikogumik, mis ei jäta mingeid illusioone – seda õiget leida on pea võimatu ja iga praegune seks on tulevane eks.

Kellassepaga käisin ühel kohtingul.
Tiksusime hommikuni,
aga ta tundus natuke aeglane.
Ei hakanud temaga pendeldama,
nagunii oleks varsti kellad olnud.
Ühel mehel oli voodipesu äri.
Temaga tantsides said jalad palju vatti.
Jõudsime kiirelt ka linade vahele
ja tundsin end sulgkergelt,
hommikul padjanäoga peeglisse vaadates
tekkis aga madratsi tunne.
Mütsipoes töötanud kutt sonis,
et võtaks mu võimaluse tekkel kohe naiseks.
Muudkui läki-läki altari ette –
nagu oleks seda harjutanud.
Mina olin peakate tegemisest aga tüdinenud.
Muudkui üks kärts, müts ja kaabuum.
Ja no Kats soovitas sama.
Üks endine kallim kutsus mind kohvikusse Earl Grey’d jooma.
Aga see oleks ju eksitee…
Lõpuks olin nõus.
Alguses kartsin, et teda ei tulegi –
aga eks paistab!

imelikku-rada-pikka
IMELIKKU RADA PIKKA
ERNST ENNO
Tänapäev, 2020

Ernst Enno (1875–1934) on eesti luule introvertse suuna kaitsepühak. Oma lihtsa ja loomuliku rütmiga palades leiutas ta uue kõneviisi looduse ja inimese siseilma ühte sulatamiseks. Tema kaunikõlalised ja selged, korduvate fraaside ja lemmikmotiividega ning ikka ja alati sõnumiga värsid sisaldavad ohtralt helgust ja valgust, aga ka hingevalu ja nostalgiat.

Käesolevast, ühest põhjalikumast Enno luule valikust leiab nii viisistatuna kuulsaks lauldud palad („Igatsus“, „Rändaja õhtulaul“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“, „Need ei vaata tagasi“ jt) kui ka vähetuntud, varasemates kogumikes ilmumata luuletusi. Kogumikku täiendab Lauri Sommeri saatesõna.


kimbuke-sinilolli
KIMBUKE SINILOLLI
ANDRES EHIN
2020

Andres Ehini 80. sünniaastapäevale pühendatud raamat on tema poole sajandi jooksul kirjutatud luuletuste esimene täielik valikkogu. Peale varem ilmunud luuletuste sisaldab see seni tundmata luuletusi, mille leidsime Rahvusarhiivist Tartu KGB osakonna toimikust.

Raamatu järelsõnas portreteerib oma isa ja tema loomingut Kristiina Ehin.

"On peaaegu uskumatu, et eesti vaimu üks suurimaid humaniste oli ameti poolest sürrealist. Ehini sürrealismis on tohutu sügavus, niisugune, et selle sisse vaadates hakkab pea ringi käima: ühelt poolt metsik kujundiloome, mille all hubiseb ülimalt peen vaist, teiselt poolt määratu lugemus ja entsüklopeedilised teadmised. See haruldane kombinatsioon lubas tal luua oma jäljendamatult isikupärase maailma, leiutada oma mõtteruumi ja poeetilise universumi. Andres Ehinis vahest leidiski endale elupaiga tükike selle maailma lummavast salapärast." - Valdur Mikita

Soovime lugejale vaimu värskendavat retke mööda Andres Ehini muhedaid ja sügavmõttelisi luuleradu. Neil teepervedel õitsevad sinilollid, ümber mesitarude luusib musikapp, muri mühiseb ja uisutada saab nii jaal kui ka eil, ning kui mähkida silmapiiri ümber väikese sõrme, võib tunda kuklas omaenese kauget pilku. - Kristiina Ehin ja Ly Seppel-Ehin, raamatu koostajad

Kristiina Ehin soovitab: “Sel aastal oli mul koos emaga eriline rõõm koostada oma isa Andres Ehini (1940-2011) esimest täielikku valikkogu. Järelsõna kirjutamisel plaanisin alguses piirduda paari leheküljega, kuid küllap olin alateadlikult selleks aastaid mõtteid kogunud ning lõpuks sai see isa elu ja loomingut puudutav kirjatöö päris mahukas. Koos ema Ly Seppel Ehiniga lähtusime Andres Ehini loomepõhimõttest, et luule on sõnamäng, mis pingestub sõnade maagiaks. Kogusime kokku oma lemmiktekstid tema poole sajandi pikkusest luuleloomingust. Sürrealistlikele luuletustele tasakaaluks on valitud ka traditsioonilisemas luulestiilis kirjutatud tekste. Lisaks leidsime juhuslikult ühest Rahvusarhiivis talletatud KGB toimikust veel hulga tema varem avaldamata luuletusi, millest sai valikkogule viies osa. Raamatu on illustreerinud kunstnik Eve Kask.”

igaueks-on-imelik
IGAÜKS ON IMELIK
MART JUUR
Rahva Raamat, 2020

"Tegemist on täiesti erakordse ja enneolematu kirjandusteosega - mitte kunagi varem kogu inimkonna ajaloo vältel pole üheski raamatus ilmunud luuletust minust ja minu koerast. Juba ainuüksi sellepärast tasub kõigil raamatu ja koerasõpradel Mardi teos kindlasti enesele soetada!" Andrus Kivirähk

"Parim viis enda lõbustamiseks on lõbustada kedagi teist." Mark Twain

"Minul pole juukseid ja mõnel pole jalga, ära oma puudujääke sinagi nüüd varja. Keegi pole täiuslik, igaüks on imelik." Mart Juur


uue-maailma-haellilaul


UUE MAAILMA HÄLLILAUL
ROLAND TÕNISSON
Varrak, 2020

Romaani „Uue Maailma hällilaul” tegevus paigutub enamjaolt aastatesse 1940–1945 ning selles räägitakse Uue Maailma linnajaos Suur-Ameerika tänaval asuva üürimaja asukate elust ning saatusest. Raamat algab 1940. aasta ülestõusmispühade eelse ajaga ja lõpeb sisuliselt sõja lõpuga. Kokku põrkavad erinevad maailmavaated ja generatsioonid, ent lõppkokkuvõttes on kõik kannustatud vaid soovist selles ajas ellu jääda. Toona üleskeerutatud madalaimad instinktid tõid inimestest välja halvima ja ka parima, mis piiratud oludes ja võimalustes leiduda võis, ning see kajastub ka selles loos.

Teos on kirjutatud, mõeldes 1940.–1941. aasta sündmustele, mil Eestis muutus riigikord ja ühtlasi põhjalikult ka kogu rahva elu. Rõhk ei ole sõjasündmustel, vaid toonasel olustikul, mille edasiandmiseks on kasutatud mälestusi nendelt, kes ise selles ajas elasid.

lammaste-lugemise-asemel-unejutud-taeiskasvanutele
LAMMASTE LUGEMISE ASEMEL. UNEJUTUD TÄISKASVANUTELE
KATHRYN NICOLAI
Helios Kirjastus, 2020

Ruttav meel vajab puhkust, olgu su probleemiks uinumine, keset ööd ärkamised või päeva vältel kimbutav ärevus. Raamatust leiad muhedaid jutte une-eelseks rahunemiseks. Jutukesi toetavad imearmsad illustratsioonid, mõnusad retseptid ja meditatsioonid. See on ainuke raamat, mille autor soovib, et sa seda lugedes magama jääks.

Kathryn Nicolai, ülimenuka „Nothing Much Happens” podcast’i looja, on tõeline mõnu- ja mugavustunde arhitekt. Toetudes pikaajalisele kogemusele jooga- ja meditatsiooniõpetajana, põimib ta suurepärase jutustamisoskuse osavalt ajutreeningu tehnikatega. Tema armsad mitte-midagi-ei-juhtu-lood, mis lugeja raugesse unne aitavad, on unetuse ja ärevuse vastumürk. Autor loob maailma, kuhu saame kiirelt ja mugavalt sisse libiseda – maailma, mis pingul närve rahustab ja meelerahu pakub.

tantsi-tantsi-tantsi
TANTSI, TANTSI, TANTSI
HARUKI MURAKAMI
Varrak, 2020

Haruki Murakami „Tantsi. Tantsi? Tantsi!” (1988) on jaapani kuulsaima kirjaniku nutikamaid ja julgemaid teoseid, mis kirjeldab tavainimese erakordseid seiklusi. Kolmekümnendates nimetu peategelane elab kapitalistlikus maailmas, kus iidsed väärtused surevad kiiresti, kus raha eest saab kõike ning kus edu on ainus, mille nimel tasub elada. Ta on nautinud sädeleva linna hüvesid ja ehkki ta pole oma hinge maha müünud, teab ta, et midagi tema elus on puudu. Nüüd, unenägudes, nutab salapärane naine vaikselt ja kutsuvalt – tema pärast. Kummalisel eksi­rännakul seksuaalse vägivalla ja metafüüsilise hirmu maailmas saadavad teda kolmeteistkümneaastane tüdruk, kes on häirivalt kaunis ja omamoodi selgeltnägija; tema kunagine klassivend, kellest on nüüdseks saanud filmide ja teleseriaalide hurmur; neiu hotellist, kellest saab tema kaitseingel; ekstsentriline lammasmees, kes materialiseerub, et teda nõustada ja keelitada. Mida mees tegema peab? Tantsima. Tantsima meisterlikult seni, kuni muusika mängib. Ja peategelane tantsib ... kõige ootamatumatel viisidel!

toeoepataljon
TÖÖPATALJON
MATS TRAAT
EKSA, 2020

Teise maailmasõja ajal hakati Nõukogude armees looma karistusliku iseloomuga väeüksusi, mida nimetati tööpataljonideks. Algselt formeeriti need „rindele mittesobivate“ rahvuste (baltlased jms) mobiliseeritud esindajaist ja eritingimustel GULAG-ist vabastatud vangidest.

Näljapajukile jäetud meeste argipäeva kuulusid raske töö kõrval külmast, nakkushaigustest ja lakkamatust peksust tingitud surmad või hiljutise kaaslase enesetapp. Nõnda läksid hingusele tuhandete noorte meese elud.

Mõnel siiski õnnestus sest põrgust putku pääseda ning üks neist oli Ilmar Jaks (1923-2019), pärastine eesti kirjanik Rootsis. Tema debüütraamatu pealkirjaks saigi „Saaremaalt Leningradi. Tööpataljonlase päevik 1941-45“ (Stockholm, 1949). Sõja järel tööpataljonid lokaliseerusid ning läksid armeelt üle NKVD alluvusse, kandes ametlikult ehituspataljoni (stroibat) nime. Üks seesugune paiknes aastail 1944-49 Paldiski lähistel ja oli formeeritud eeskätt varem sundmobilisatsiooni korras Saksa sõjaväes olnud Eesti päritolu isikutest. Nii sattus sellesse väeossa ka Palanumäe talust võrsunud Lembit Susi, Ilmar Jaksi eakaaslane ning Mats Traadi vastse romaani peategelane. Esmakorselt kohtus lugeja temaga Traadi jõgiromaani „Minge üles mägedele“ eelviimases jaos „Naised ja pojad“ ( 2006).

eneseabimorvad
ENESEABIMÕRVAD
KARSTEN DUSSE
Tänapäev, 2020

Björn Diemel on advokaat, kellel on oma pere jaoks väga vähe aega. Murelik abikaasa sunnib teda osalema esoteerilisel koolitusel kohaloleku jõust, et töö ja isiklik elu paremini tasakaalu viia. Koolitus osutub ootamatult edukaks, sest Björn juurutab õpitud tarkusi ka tööl – tõsi küll, mitte päris ette nähtud moel. Kui üks ilmselgelt kriminaalne klient hakkab probleeme tekitama, lööb Björn ta lihtsalt maha, kõiki õpitud tarkusi hoolikalt järgides.

„Eneseabimõrvad“ on ohtra musta huumoriga segu eneseabiraamatute tarkustest ja krimiromaanist. See on üks viimaste aastate müüdumaid raamatuid Saksamaal.


palmisanode-needus
PALMISANODE NEEDUS
RAFEL NADAL
Eesti Raamat, 2020

Tükk aega ei lausunud nad sõnagi. Siis vaatas Donata Francesca suurtesse rohelistesse silmadesse ja palus: „Sa pead mulle lubama, et kui ta on poiss, siis sa tunnistad ta enda omaks ja kasvatad teda kui Convertinit. Paneme talle nimeks Vitantonio. Ainult meie sinuga teame, et see on minu Vito Oronzo auks, kes on ta eostanud, ja sinu Antonio auks, kes on andnud talle nime ja lootuse jääda Palmisanode needusest puutumata.“

Ühes Lõuna-Itaalia linnakeses seotakse kahe perekonna saatus igaveseks ühte, kui Donata ja Francesca tõotavad Palmisano mehi jälitavale needusele vastu astuda. Viinamarjaistandused, õlipuusalud ning nonna Angela valgete lilledega aed on perekonna saladusest eemal kasvavate Giovanna ja Vitantonio õnneliku lapsepõlve tegevuspaigad, kuni Teine maailmasõda sunnib noori seisukohta võtma.

„Palmisanode needus“ on Apuulia ja Itria oru värvidest, lõhnadest ja maitsetest läbi imbunud romaan. See on suur armastuslugu, mis haarab esimesest leheküljest. Üllatustest tulvil sündmustik liigutab lugejat sügavalt, kui peategelased 1943. aasta 2. detsembril Bari linna pommitamise ööl oma saatusega silmitsi seisavad.

Rafel Nadal (snd 1954) on mitme auhinnaga pärjatud katalaani kirjanik. Ta on tuntud Hispaania ja Itaalia Teise maailmasõja aegsete perekonnalugude jutustajana. Tema romaan „Palmisanode needus“ (2015) on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde.

vaeike-uellatus
VÄIKE ÜLLATUS
HENDRIK GROEN
Eesti Raamat, 2020

Hendrik Groeni ülimenukate salapäevikute eellugu

Hendrik Groen ja Evert Duiker, truud sõbrad nii heas kui halvas, on 70+ ja naudivad rahulikku vanaduspõlve. Nad käivad teineteisel külas, mängivad malet ja räägivad elust. Ühel päeval on aga rahu rikutud, kui Evert ilmub Hendriku poole, üllatusena kaasas väike külaline. Meeltesegaduse hoos on ta endaga kaasa toonud hetkeks valveta jäetud võõra lapsevankri koos lapsega. Evert peab seda algul heaks naljaks, Hendrik aga arvab vastupidi.

Lapsehoidjatena käituvad sõbrad väga eeskujulikult, nuputades samal ajal, kuidas väiksekest võimalikult kiiresti ja märkamatult vanematele tagasi toimetada. Kuid tahtmatust kasuvanemlusest loobumine ei osutugi nii lihtsaks, sest kadunud lapsega seoses on omad huvid ka kooli haldusjuhil, linnapeal ja nii mõnelgi teisel.

„Väike üllatus“ on kolmas osa Hendrik Groeni raamatusarjast. See ei räägi Hendriku ja Everti elust hooldekodus, kus nad kõik pea peale pööravad, vaid ajast, kui mõlemad veel oma kodus elavad ja teineteisel külas käivad. Muul ajal tegeleb Hendrik eelkõige maailmaparandamisega, saates ajalehtedele kriitilisi lugejakirju, mis on sepitsetud talle iseloomulikus humoorikas stiilis.

vaikimise-vandenou
VAIKIMISE VANDENÕU
DONNA LEON
Kirjastus Pegasus, 2020

Kas konspiratsioon ja korruptsioon suudavad tõe vaikima sundida? Commissario Brunetti ega ka tema naine Paola ei ole kunagi tundnud erilist sümpaatiat Itaalia relvajõudude vastu. Kui Veneetsia elitaarsest sõjaväeakadeemiast leitakse poodud kadeti surnukeha, valdavad Brunettit segased tunded: ühelt poolt kahetsus ja kurbus tema enda poja vanuse noormehe surma pärast ning teiselt poolt põlgus ja ärritus poisi õpetajate ning kaasõpilaste upsakuse ja ülbuse pärast.

Hukkunud noormees on endise parlamendisaadiku poeg, kelle isa paistis silma Itaalia poliitikute hulgas haruldase rikkumatuse ja aususe poolest. Kui aga Brunetti ja tema asendamatu sekretär signorina Elettra juhtumit uurima asuvad, tundub, et keegi ei ole valmis neile midagi avaldama, sest sõjaväelased kaitsevad omasid ja tavainimesed hoiavad oma teadmised kiivalt endale. Kas tegemist on itaallastele harjumuspärase umbusuga võimuesindajate vastu või põrkuvad Brunetti katsed juhtumit uurida vastu vaikimise vandenõud?

Donna Leon (sünd 1942) on Ameerika päritolu kirjanik, kelle loodud tegelaskuju commissario Brunetti tegutseb Veneetsias – linnas, kus Leon ka ise on elanud (tema teine kodu asub Šveitsi külakeses). Auhindu võitnud Brunetti-sari on tuntud kogu maailmas ja seda on tõlgitud kümnetesse keeltesse, kuid autori soovil mitte itaalia keelde. Leon on põhjenduseks öelnud, et tahab vältida kuulsaks saamist oma kodukohas, soovides elada vaikselt ja tähelepandamatult.

meie-maja
MEIE MAJA
LOUISE CANDLISH
Pegasus, 2020

Jaanuarikuu hommikul kolib üks pere äsja ostetud majja Londoni äärelinnas. Selles pole midagi veidrat. Peale selle, et see maja on sinu oma ja sa pole seda neile müünud.

Fiona Lawson leiab koju tulles eest võõrad, kes kolivad tema majja. Ta on kindel, et see on eksitus. Ta ei ela oma abikaasa Bramiga koos, aga nad kasvatavad just selles majas ühiselt lapsi. Seda kutsutakse linnupesalahenduseks – kumbki vanem veedab osa nädalast poegadega ühises kodus, sest laste eluolu stabiilsust peetakse kõige tähtsamaks. Sel hommikul on aga Bram kadunud ning temaga koos ka lapsed. Miski ei allu enam Fiona kontrollile. Olukorda lahendada püüdes selgub aina enam see, kui sügaval valede mülkas tema mees siples ja kui vähe nad teineteisest tundsid. Samas pole Bram ainus, kelle teod ei kannata päevavalgust. Mõned saladused tuleks tõesti vaid endale hoida, nagu ka majad.

Louise Candlish on kirjutanud 13 romaani, nende seas „Meie maja“, millest sai nr 1 bestseller nii pehmekaaneliste, e- kui ka audioraamatute hulgas ning see võitis 2019. aasta Briti raamatuauhinna põnevike ja krimiromaanide kategoorias. Candlishi romaan „Need naabrid“ jõudis Sunday Timesi bestsellerite nimekirjas teisele kohale.

vabadus
VABADUS
ARNE DAHL
Eesti Raamat, 2020

„Vabadus“ on Arne Dahl oma parimal kujul – tempokas, põnev ja üllatusrohke.

Sam Bergeri elu on õnnest kaugel. Molly Blom on jäljetult kadunud, kandes tõenäoliselt tema last. Sam teenib elatist kindlustuspettuste mitte eriti motiveeritud uurijana ning unistus ühisest elust Mollyga ja töö eradetektiivina näivad olevat kättesaamatumad kui kunagi varem.

Siis saab ta tulusa salapärase tööotsa. Naine nimega Nadja on röövitud ja tema terapeut otsib Sami abi – politseid ei tohi asjasse mitte mingil juhul segada.

Jaht viib Sami kadunud varanduseni, saagini, mis on aastate jooksul palju kurjategijaid ligi meelitanud. Ja Nadja pole võib-olla ainus, kes on ohus. Miks viib see surmav varandus ka Molly Blomini?

Arne Dahlilt on eesti keeles varem ilmunud 6 teost raamatusarjas „Mirabilia“, samuti põnevikud „Sisemaa“, „Piirimaa“ ja „Vetevald“.

peegelmees
PEEGELMEES
LARS KEPLER
Pegasus, 2020

Reka kastis lamades püüab Jenny meenutada, mida röövi üle elanud naised on hiljem rääkinud. Kas ta peaks vastu hakkama või tasuks üritada sõbralikke suhteid luua? Läbi suule kleebitud teibi pole mõtet karjuda, keegi peale autojuhi ei kuuleks teda nagunii. Ta peab olema vait: parem on, kui mees ei tea, et ta on teadvusel.

Noor neiu kaob koolist koju minnes. Viis aastat hiljem leitakse ta mõrvatuna Stockholmi keskelt mänguväljakult. Joona Linnal õnnestub valvekaamerate abil leida üks pealtnägija. Kui selgub, et tunnistajaks on vaimuhaige mees, kellel pole nähtust mingeid mälestusi, võtab Joona ühendust hüpnotisöör Erik Maria Barkiga.

„Peegelmees“ on Lars Kepleri kaheksas raamat, kus tegutseb kriminaalpolitseinik Joona Linna. Seekord paljastub aga Joona räpasem pool, kust ei puudu ka narkootikumid ja nende tõttu temas elav sügav sisemine häbitunne. Vaatamata sellele ‒ või ehk just selle tõttu? ‒ võtab Joona Linna Jenny Lindi juhtumi uurimise enda peale, et oma häbi heastada.

Lars Kepleri pseudonüümi taga on Rootsi kirjanikud Alexander Ahndoril ja Alecandra Coelho Ahndoril. Nende Joona Linna sari on ülimenukas kõikjal maailmas, Rootsis on nad viimase 10 aasta kõige müüvaim autor.

cornwalli-suvi
CORNWALLI SUVI
LIZ FENWICK
Varrak, 2020

Selle Cornwalli raamatu kaks huvitavat peategelast on kirjanduse õppejõud ja ajaloolane Hebe ning tema õetütar Lucy. Viiekümne viie aastane Hebe, kes peab toime tulema varajase Alzheimeri tõvega, jätab maha oma noore armukese ja varjub Cornwalli, kus ostab pereliikmete suureks üllatuseks sellesama ajaloolise maja, mis kuulus kunagi Thomas Gryllsile, kellest Hebe juba mitmendat aastat salamisi raamatut kirjutab.

Õetütar Lucy saadetakse algul Hebe hullu majaostumõtet ära hoidma, ent asjalood kujunevad sedasi, et Lucy, kelle armulugu abielus parlamendisaadikuga pälvib kõmulehtede liigset tähelepanu, asub tädile vana maja restaureerimise juures appi.

Liigutavas loos paljastub ridamisi perekonnasaladusi ning Alzheimeri tõppe haigestumise traagika paneb Hebe saatusele kogu südamest kaasa elama.

Liz Fenwick on sündinud ja kasvanud Massachusettsis. Kahekümnendate eluaastate keskel kolis ta Londonisse, kus tutvus tulevase abikaasaga. Neil on kolm last. Cornwalli sattus Liz esimest korda 1989. aastal ning seitse aastat hiljem soetas endale sinna elamise. Kirjastuselt Varrak on Fenwicki Cornwalli-teemalistest romaanidest ilmunud „Maja Cornwallis“, „Cornwalli armulugu“, „Cornwalli võõras“, „Cornwalli taeva all“ ja „Tõusuvesi“.

ilusalongi-saatusejumalanna
ILUSALONGI SAATUSEJUMALANNA
ANNA JANSSON
Eesti Raamat, 2019

Salong d’Amour asub Gotlandil Visby kesklinnas. Kui oma järjekorda ootad, pakub juuksur Angelika piparmündi- ja leedriõieteed. Ta jälgib sind peeglist, püüdes aru saada, kuidas saab sind parimal moel aidata. Ta käärid on kui võlukepike. Ta juuksevärvid aitavad kaasa totaalsele muutusele, kui seda vaid soovid. Kui istud tooli, küsib Angelika alati: „Mida ma saan sinu heaks teha?“ Ja siis ei mõtle ta üldse juuste peale. Ta mõtleb: „Mida saan ma teha sinu elu heaks?“ Salongis on kaks juuksuritooli ja see pole sugugi juhus, kelle kõrvale sa satud, see on väga täpselt välja arvutatud …

Seitse aastat juuksuri ja salaja kosjasobitaja ametit pidanud Angelika enda elu muutub, kui ta kohtab salapärast sissemurdjat ja temasse armub. Varsti jääb ta veidratel asjaoludel ilma oma majast. Kas ta on armunud valesse mehesse? Ja kes on meresõitja Sinbad, kellega ta internetis vestleb?

„Ilusalongi saatusejumalanna“ on seni krimikirjanikuna tuntud Anna Janssoni esimene ajaviiteromaan, mis pakub lugejale nii naeru kui pisaraid. Boonusena on raamatu lõpus valik toiduretsepte saatusejumalanna kokaraamatust.

uele-koige
ÜLE KÕIGE
NATASHA ANDERS
Ersen, 2020

Selles nukravõitu igatsusloos püüavad kaks armastajat vahetada sünge mineviku helge tuleviku vastu.

Tina Jenson kuulub samasse sotsiaalsesse klassi nagu Harris Chapman, aga poiss on tema jaoks kättesaamatu – või vähemalt nii tüdruk arvab, enne kui nad koos voodisse hüppavad. See on täiuslik öö, aga kui tüdruk juhtub järgmisel hommikul pealt kuulma tooreid ja valusaid kommentaare, kiirustab ta lahkuma.

Kümme aastat hiljem on Tina oma eluga puntras. See Harrisega veedetud öö haavas mitte ainult tema tundeid, vaid vallandas terve pettumuste ja südamevalu laine. Iga kord, kui naine Harrisega kokku põrkab, pöördub tema süda pahupidi. Tina igatseb endiselt meest, kuid varjab nende koosveedetud ööst saati valusat saladust, mida ta pole valmis paljastama.

Segased signaalid, kõrgklassi sosinad ning häbi on Tinat ja Harrist aastaid lahus hoidnud, aga sügaval sisimas igatsevad nad teineteise järele ja on valmis kehtestama omi reegleid. Kas nad suudavad minevikul minna lasta ja leida taas tee teineteiseni või on neid eraldavad barjäärid selleks liiga kõrged ja tugevad?

saatuslik-ratsukaeik
SAATUSLIK RATSUKÄIK
EET TUULE
Eesti Raamat, 2020

Perekondlikust kiusust päranduse pärast saavad alguse segadused, mis lõpevad verevalamisega.

Ühe nädala jooksul satuvad ühest ja samast trepikojast haiglasse kolm inimest. Üht neist on pussitatud ja teisele tahtlikult otsa sõidetud. See äratab politsei tähelepanu ning uurimine usaldatakse kriminaalpolitsei inspektor Marko Tammiku meeskonnale. Esialgu lihtsana tundunud ülesanne muutub järjest keerulisemaks, sest kõik kolm juhtumit on omavahel seotud ja nõuavad paraku uusi ohvreid. Lisaks vajavad klaarimist ka sassi läinud peresuhted.

Eet Tuule on avaldanud neliteist raamatut. Tema loomingus on nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane. Vaneminspektor Tammiku ja tema tiimi teistest uurimisjuhtumistest saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“, „Tiivuline tunnistaja“ ja „Valede veski“.

minu-singapur-praktiline-paradiis
MINU SINGAPUR. PRAKTILINE PARADIIS
LIIS LASS
Petrone print, 2020

Hiiumaa-suuruses Singapuris elab ligi kuus miljonit inimest, aga kusagil ei teki ülerahvastatuse tunnet. Pool linna on maa alla ehitatud, metrooga saab kuhu tahes veerand tunniga. Kõik on puhas nagu prillikivi ja inimesed käivad nööri mööda. Narkootikumid, relvad ja isegi nätsud on ühiskonnast elimineeritud. Olemas on nii suurlinnaelu kui ka troopilised rannad. See on kallis, aga efektiivne linnriik – praktiline paradiis.

See raamat ei ole lugu minu spirituaalsest rännakust müstilises ja poolohtlikus Kagu-Aasia riigis. See ei ole eneseleidmise romantiline seiklus. Minu Singapur on lugu kohanemisest, eneseteostusest ja selgest visioonist. See on lugu praktilise ärinaise teadlikust huvist hästi toimiva ja üliturvalise väikeriigi vastu. Singapuris ma abiellusin, siin on sündinud mu lapsed ja selle paigaga on seotud minu ettevõtted. Siinne luksuslik argipäevaelu pakub aga ka palju muud: olen laevakapten maailma tihedaima liiklusega vetes ja kriisiabikeskuse kasuvanem. Kas ma nägin seda imelist teekonda ette, kui aastaid tagasi Pekingi ülikooli õppima asusin? Oh ei. Kuid selles, et õnn soosib julgeid ja ettevõtlikke, ei ole ma kunagi kahelnud.

palgasodur-vi-osa-pirita-tuedruk
PALGASÕDUR VI OSA. PIRITA TÜDRUK
KALLE KLANDORF
2020

Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja „Palgasõdur“ kuuenda raamatu tegevus toimub 1990. aastatel. Eesti on juba iseseisev riik ja elu edeneb tasapisi, aga Vene sõjaväelased tegutsevad ikka siinsetes baasides ja ajavad usinasti salakaubaäri.

Endiselt tegutseb Tallinnas aktiivselt ka GRU kindral Nikolai Dmitrievitš, kes on suutnud sokutada „oma inimesed“ nii mõnelegi kõrgele kohale Eesti politseis ja kaitseväes. Kuid ikka ja jälle jääb kindralile ette kriminaalpolitsei komissar Mändmaa, kes pole nõustunud venelaste luureorganisatsiooniga koostööd tegema.

Mändmaal endal on samal ajal hoopis teised mured. Bussiga koju Piritale sõites jääb kadunuks kaheksa-aastane Maarika, kelle vanemad elavad lahus ja isa töötab Soomes. Vaid paar päeva varem on tühjaks varastatud Pirita kooli ladu ja siis leitakse ühest Lastekodu tänava korterist keskealise naise surnukeha, nuga seljas. Kas ja kuidas on need kuriteod seotud Pirita tüdruku kadumisega? Kas komissar Mändmaa suudab selle mõistatuse lahendada või saab kindral temast enne jagu?

uelestaehendusi-vaeikeselt-saarelt
ÜLESTÄHENDUSI VÄIKESELT SAARELT
BILL BRYSON
Eesti Raamat, 2018

Bill Bryson kirjutas raamatu „Ülestähendusi väikeselt saarelt: ameeriklane Suurbritannias” 1995. aastal, vahetult enne naasmist Ameerika Ühendriikidesse, kust ta pärit on, otsustades enne lahkumist talle enam kui kakskümmend aastat koduks olnud riigis hüvastijäturingreisi teha. Tänaseks on raamatut müüdud enam kui miljon eksemplari, seda on tõlgitud paljudesse keeltesse ja 2003. aastal valisid raadiojaama BBC 4 kuulajad selle Inglismaad kõige paremini iseloomustavaks raamatuks.

Bryson alustab oma teekonda sealtsamast Doverist, kus ta 1973. aastal esimest korda Suurbritannia pinnale astus; põikab oma retkel läbi Holloway vaimuhaiglast, kus ta kunagi oma naisega kohtus; külastab paljusid erinevaid piirkondi ja jõuab viimaks välja Šotimaa kirdepoolsesse tippu. Ta liigub bussi ja rongiga ühest pubist ja linnast teise, naerab nii oma teel kogetu kui ka iseenda üle ja juhib talle omase, sageli lõikava sarkasmiga tähelepanu sellele, mida britid ise märgata ei oska, ei taha või ei viitsi.

2003.aastal pöördus Bryson tagasi Ühendkuningriiki ja sai 2015. aastal Briti kodakondsuse. Sellele eelnenud ringsõidust mööda Suurbritanniat sündis reisiraamat „The Road to Little Dribbling”, mida võib lugeda raamatu „Ülestähendusi väikeselt saarelt” järjeks. Britid ise nimetavad Brysonit oma rahvuslikuks aardeks.

ja-sada-surma
JA SADA SURMA
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2017

Oma kolmekümnenda romaani on Lõuna-Eesti kirjanik Marje Ernits pühendanud Eesti Vabariigi 100. juubelile ja valinud selle pealkirjaks Lydia Koidula tuntud luulerea. Loo tegevus toimub Eesti omariikluse algaastail vaheldumisi nii linnas kui selle lähistel maakohas.

Pärast vana peremehe surma pärib Luige talu poeg Lembit, tema õde Erna kolib elama linna. Tartu Tütarlaste Koolis hea hariduse saanud Erna saab tööd kondiitrina, hiljem aga siirdub riigitööle. Kui ta kihlatu 1918. a Petrogradist naaseb, loodavad noored abielluda, kuid peigmeest tabab õnnetus ja ta ei jõuagi altari ette. Noor naine töötab püüdlikult ja raske haiguse kiuste jõuab elus iseseisvalt edasi. Vend Lembit on aga läbinisti talupidaja ning ta ei mõtlegi muust kui oma talust, maast ja kariloomadest, otsides võimalust oma unistuste teostamiseks. Eesti oma riigi loomine, Tartus sõlmitud rahuleping ja poja sünd innustavad teda talu majandamiseks mõndagi uut ette võtma, sealhulgas alustama tulutoova linakasvatamisega. Põnevaid uuendusi aitab tal ellu viia talu sulane, kes kaotas oma isatalu sõja päevil.

Romaani tegelased on tublid Eesti inimesed, kes visa ja püüdliku tööga panid aluse noore riigi õitsengule ja kestmajäämisele.


ELUPILDID
LISA AISATO
Rahva Raamat, 2020

Mitte keegi ei kujuta inimeste hirme, lootust ja unistusi paremini nagu Lisa Aisato. Siia raamatusse on ta kogunud oma kõige paremad pildid, nii vanemad kui ka päris uued, ning lisanud neile elujaatava teksti selle elu kohta, millega me kõik peame toime tulema. Kõik elu suured tunded – armastus, lein, kõhklus ja otsatu rõõm – leiavad kajastust Aisato omapärase stiiliga illustratsioonides, mis liigutavad meid hingepõhjani.

Raamatu kuues peatükis jutustavad illustratsioonid ja tekstid loo inimese eluringist. Lapsepõlvest – avali ja uudishimulikust ajast, mil suvi oli rohelisem ja talv valgem. Nooruspõlvest – oma tundetormide, elutähtsate otsuste ja joovastava sõprusega. Täiskasvanuelust koos uue vastutuse ja uute valikutega. Pereelust – kaosest, ajanappusest ja suurest armastusest. Keskeast koos rahu, stabiilsuse või hoopistükkis uute võimalustega. Ning lõpuks vanadusest, elukogemusest, leinast ja suurest vabadusest. Joonistatud ja kirjutatud rõõmuks ja äratundmiseks kõikidele.

Lisa Aisato on üks tunnustatumaid Norra illustraatoreid. Ta on kirjutanud ja illustreerinud kuus enda kirjutatud lasteraamatut ning mitmeid teiste kirjanike lasteraamatuid, näiteks Klaus Hagerupi „Tüdruk, kes tahtis päästa raamatud“. 2018.aastal illustreeris ta ka eesti keeles ilmunud Maja Lunde menuki „Lumeõde“.

Olen kaua unistanud võimalusest avaldada oma parimate illustratsioonide kogumik ja nüüd hoiadki seda käes. „Elupiltidesse“ olen koondanud põneva ja sisuka kunstnikutee joonistusi ja maale. Siin on päris uusi ja avaldamata illustratsioone, aga ka raamatutes ja kümne aasta jooksul Dagbladeti laupäevalisas avaldatud pilte.

Veetsin päevi ja õhtuid oma kogu läbi vaadates ning õige varsti taipasin, et tegelikult on mu silme ees illustreeritud elu – elupildid.

Raamatu pildid on järjestatud looks, mis räägib meist, inimestest, ja meie eluringist. Olen lähtunud omaenda elust, kuid vestlesin elu verstapostidest oma lähedastega. Lapsepõlve värvid, mäng ja päris elu, tundlik ja kaootiline noorpõlv, täiskasvanuelu koorem ja vanaduspõlve vabadus, igatsus ja selgus.

See on visuaalne raamat, tekst hoiab sul lihtsalt õrnalt käest kinni, kui sa raamatut lehitsed. Võib-olla ei tule sulle päris kõik siin kirjeldatu tuttav ette, aga ma loodan, et sa lased end ometigi kõnetada ja et see raamat rõõmustab sind sama palju kui mind, kui ma seda koostasin.


TAGAMAA
MARTIN ALGUS
Varrak, 2020

Martin Alguse novellikogu koosneb kümnest loost, mis räägivad peateedest ja keskustest kõrvale jäävast tagamaast. See on üks omamoodi rännak läbi saja-aastase perioodi, alates Eesti iseseisvumisest kuni tänapäevani, mille iga lugu toimub meile pöördelisel või olulisel ajahetkel, aga seda kõike tagamaa varjulistes nurkades, kuhu suured ajaloosündmused ulatuvad vaid kauge kajana kusagil voorte taga.

Esiplaanil on inimene ja loodus. Suvepäikses või käredas veebruaripakases kükitavates majakestes, külades, põldudel ja metsades toimub ootamatuid kohtumisi, rännakuid ja kokkupõrkeid, mis keerduvad tolmustelt teedelt otse tegelaste hingesoppidesse, sulandudes seal kujutlusteks, unedeks, ihadeks.

„Tagamaa” lood viivad meid muuhulgas kolmekümne kuuenda aasta suvesse, Teise maailmasõja keerisesse, stalinlike repressioonide keskele, kolhoosiaega, olümpiaaega, taasiseseisvumise metsikusse varakapitalismi ja mujalegi. Mõned lugusid läbivad motiivid ja tegevuskohad lasevad erinevate juttude taga aimata ühte suuremat ja sidusamat paika, milleks vast ongi meie maa ja meie aeg.


INGLIJAHT EHK UUED LAULUD VÕI NII
VLADISLAV KORŽETS
Sõnavald OÜ, 2020

Inglijaht ehk uued laulud või nii on tuntud kirja-, tele- ja kalamehe Vladislav Koržetsi teine luulekogu. See on mõtteline jätk 2016 ilmunud debüütkogule Laulud või nii, mis pälvis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna ja osutus lugejate seas väga menukaks. Inglijaht sisaldab luuletusi aastaist 2016 – 2020. Autor ise ütleb luulekogu tutvustamiseks nõnda: „Läbisegi kurba ja koomilist, valusat ja rõõmsat, argiseid asju, tibake tabamatut ja lihtsalt luuletamislusti.”

Ja kala ei võta
Ja läevad päevad.
Sa naera või nuta.
Ja aastadki läevad.
Ja kala ei võta.
Ja upuvad laevad.
Ja kukuvad taevad.
Ja kala ei võta.
Ja mina ei jäta.


KAHEL LAHTISEL KÄEL
LIISI OJAMAA
Varrak, 2020

Andres Aule ja Doris Kareva koostatud raamat, kuhu on koondatud Liisi Ojamaa (1972–2019) varem ilmunud ja seni ilmumata looming.

Liisi luuletustes on tema elu, paigad, mida ta armastas, inimesed, keda ta leidis, armastas või kaotas, ja Tallinn, see linn, mille tänavatel ta paljajalu käis ja mille õhku ta hingas. Liisi paiku Tallinnas on fotodel püüdnud tabada Kaisa Kaer, Liisi portree autor on Marko Mumm ja raamatu eessõna on kirjutanud Doris Kareva, kes iseloomustab luulekogu järgmiselt:

„„Kahel lahtisel käel” toob uuesti lugejani kõik Liisi Ojamaa seni ilmunud luulekogud. Raamatu viimane osa, postuumselt ilmuv „Hämara hääl” hõlmab ajakirjanduses ilmunud luuletekste ning umbes poolt tema seni ilmumata luulest, mis on leitud kaustikutest, märkmetest, käsikirjadest, arvutitest, koolivihikute kuivatuspaberitelt, pappkasti põhjast riiete alt või erakirjadest. Arvatavasti on mõni luuletus jäänud lõpetamata, kuid koostajate valik ei põhinenud lõpetatusel. „Hämara häälde” on valitud tekstid, kus ka ütlemata jäänu kohalolu on selgesti tajutav.”


PIKAAJALINE KOKKUSAAMINE
TAUNO VAHTER
Tänapäev, 2020

Tuntud režissöör leiab inspiratsiooni ootamatust kohast. Noormees kohtub tundmatu lihatootega. Kiiritusravi patsiendid vaatavad moodsat kunsti. Naine, kes armastab betooni ja kala. Hästi kavandatud enesetapul võivad olla soovimatud tagajärjed. Korteriühistu muretseb kõlbluse pärast.

Nende ja raamatu ülejäänud lugude ühendavaks elemendiks on põgusad või juhuslikud kohtumised, millest võivad tekkida veidrad kogemused ja üllatavad tagajärjed.

Tauno Vahter (sünd 1978) ei ole enne avaldanud ühtegi raamatut.


OH SA PÜHA(DE) VAHETUS!
ADAM KAY
Tänapäev, 2020

Pühad on saabumas. Kõik ehivad, küpsetavad ja pakivad, aga … arstid-õed lähevad tööle. Adam Kay sukeldub oma hirmnaljakates, kohati hirmsates ja vahel lausa südantlõhestavates mälestustes tagasi aegadesse Briti meditsiinisüsteemis ja kergitab kilekardinat meditsiinitöötajate pühadeaja ees.

„Oh sa püha(de) vahetus!“ on armastuskiri kõigile, kes rabavad tööd tervise eesliinil. Nad võtavad vastu beebisid, lõikavad, õmblevad ja panevad kipsi – täpselt nii, nagu parasjagu vaja ‒, ning paraku eemaldavad ka ohtralt kõiksugu vigureid kõikvõimalikest kehaõõnsustest.

Need kakskümmend viis pühadelugu toovad sulle pisara silma nii meditsiinitöötajate igapäevaste kangelastegude pärast kui ka ohjeldamatust naerust naljakate olukordade üle, mida haiglas ootamatult tihti ette tuleb.

Adam Kay on endine arst, kellest on tänaseks saanud auhinnatud koomik ja stsenarist. Temalt on varem eesti keeles ilmunud „See teeb haiget“ (2018).


VALGUSE AASTAD
ELIZABETH JANE HOWARD
Varrak, 2020

Elizabeth Jane Howard (1923–2014) on inglise kirjanik, kes peamiselt mälestuste põhjal oma suguvõsast kirjutas viieosalise Cazalet’ perekonna kroonika, mis tõi talle plahvatusliku kuulsuse kogu ingliskeelses maailmas. Raamatuid müüdi miljonites eksemplarides, BBC tegi loo alusel menuka teleseriaali, autorist sai elav klassik.

Viiest romaanist esimene, „Valguse aastad”, ilmus 1990. Raamatu sündmustik hakkab hargnema Londonis aastal 1937 ning kandub kohe seejärel ka Sussexi krahvkonda, suguvõsa maakodusse. Kolme venna – Hugh’, Edwardi ja Ruperti – lapsepõlvekodu Home Place on koht, kus nad koos oma naiste, laste ja külalistega veedavad pealtnäha muretuid jõulu- ja suvevaheaegu. Õnnelikule pealispinnale vaatamata võib juba raamatu esimestest lehekülgedest peale hoomata pereliikmete muresid, hirme ja ebakindlust.

Käesoleva romaaniga algav Cazalet’ perekonna kroonika on põhjalik käsitlus Inglise keskklassi elust enne ja pärast Teist maailmasõda. Autor pakub lugejale võimalust mõnda aega oma tegelaste seltsis elada, saada osa nende arutlustest – ka teemadel, millest veel suhteliselt hiljuti palju ei räägitud.


KOERA VÄGI
THOMAS SAVAGE
Tänapäev, 2020

Phil ja George on vennad, kellele kuulub maalilises orus pesitsev hiigelsuur rantšo. Vennad ei saa olla erinevamad – Phil on ablas lugeja ja suurepärane jutuvestja; George õpib aeglaselt ja on end pereärile pühendanud töörühmaja. Phil on õel sadist, George leebe, armastav hing.

Kui aga George järsku abiellub ja oma naise rantšosse elama toob, alustab Phil venna naise vastu halastamatut sõjakäiku. Aga tema teel seisab ees ootamatu kaitsja.

Raamatule on kirjutanud järelsõna Annie Proulx.

THOMAS SAVAGE sündis 1915. aastal Salt Lake Citys. Tema kirjanduslik karjäär ulatub üle viie aastakümne ja 13 romaani, millest „Koera vägi” (1967), on üks tähelepanuväärsemaid. 1980. aastal pälvis Savage Guggenheimi stipendiumi.


NAINE VALGES KIMONOS
ANA JOHNS
Kirjastus Pegasus, 2020

Jaapan, 1957. 17-aastast Naoko Nakamurat ootab korraldatud abielu isa äripartneri pojaga; see kindlustaks nende perele Jaapani ühiskonnas vajaliku staatuse. Kuid Naoko südame on võitnud Ameerika meremees, gaijin, ja abielu temaga saadaks pere häbisse. Siis aga toob ootamatu avastus endaga kaasa kujuteldamatud valikud, mille mõju ulatub üle aastakümnete.

Tänapäeva Ameerika. Sureva isa eest hoolitsev Tori Kovač leiab kirja, mille sisu seab küsimärgi alla kõik, mida ta isast, endast ja oma perest seni on teadnud. Tõeotsingud viivad naise teisele poole maakera, väikesesse mereäärsesse külla Jaapanis, kus tal tuleb rahu leidmiseks minevikuga silmitsi seista.

Tõsielust inspireeritud ning Jaapani-Ameerika ajaloos vähetuntud muserdavast ajajärgust jutustav „Naine valges kimonos“ loob meeldesööbiva portree kahest naisest, kellest ühes peavad võitlust süda ja tavad ning teine saab oma teekonna lõpul teada kodu tõelise tähenduse.

Slovaki juurtega Ana Johns õppis ajakirjandust ja töötas enne kirjutama hakkamist üle kahekümne aasta kunsti vallas. Praegu elab ta Indianapolises. „Naine valges kimonos“ on tema esimene raamat.


JÄÄDES ELLU
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2020

Inimese saatuses on palju määramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid üks kriteerium, mis annab võimaluse oma soove ja unistusi täide viia: jäädes ellu on kõik võimalik.

Romaan on tagasivaade ühe neljakümnendatesse eluaastatesse jõudnud naise elule. „Jäädes ellu“ räägib Raine Ilmeti noorusest, mis jäi eelmise sajandi viimasesse kümnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni tänapäevani välja.

Kaubanduskeskuse kassas istumist kui tööd polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsepõlves ei osanud sellist ametit isegi kõige taiplikumad lapsed ette näha. Tütar Stellale polnud mõtet sellest kõigest kõnelda, sest teda ei huvitanud ema mälestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema mälus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid mõtles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ühte: jääda ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.


EBAÕIGLANE
HELI KÜNNAPAS
Heli Kirjastus, 2020

Reelika on kolmekümnendates aastates edukas ärinaine, kel töötamine tuleb kindlasti paremini välja kui puhkamine. Pool aastat pärast lahutust koos nelja-aastase tütrega sõbranna juures rannakülas suvitamine on keeruline, sest kisub lahti vanad haavad ja sunnib mõtlema sellele, millega ta elus pole hakkama saanud. Keerulisi olukordi tekitab ka naabruses elav Paavo, kel tundub olevat negatiivseid kommentaare kõige kohta. Õige pea on kõigile selge, et Reelika ja Paavo kohtudes lendab alati sädemeid. Minevik jõuab järgi aga nii Reelikale kui Paavole. Milliseid sündmusi see kaasa toob, seda saad juba varsti lugeda romantilisest lühiromaanist “Ebaõiglane”.



HOMMIKUJUTUD VARAJASELE ÄRKAJALE
MÄRT TREIER
Hea Lugu, 2020

"Vikerraadio hommikuprogrammi „Vikerhommik“ saatejuht Märt Treier jagab selles raamatus oma humoorikaid tähelepanekuid igapäevaelust ja inimestest.






VABA LANGEMINE
JESSICA BARRY
Rahva Raamat, 2020

Kui Allison Carpenteri kihlatu eralennuk Colorado Kaljumäestikus alla kukub, õnnestub temal imekombel ellu jääda. Ent võitlus elu eest alles algab. Allison on aastaid varjanud kohutavat saladust, vapustavat tõde, mida mõjuvõimsad mehed üritavad kõigest väest maha matta. Kui nad peaksid teada saama, et Allison elab, ei jätaks nad seda niisama. Ta peab enne koju jõudma.

Maine’i osariigis asuvas väikelinnas Owl’s Creekis saab Maggie Carpenter teada, et tema ainus laps on eeldatavasti hukkunud. Kuid võimudel ei ole õnnestunud leida tema surnukeha ning see annab Maggiele killukese lootust. Ka tema varjab häbistavat saladust: ta ei ole kaks aastat oma tütrega suhelnud, sellest ajast peale, kui perekonnatragöödia Allisoni kodust minema peletas.

Sellal kui Allison üritab jääda ellu mägede reetlikus metsikuses, asub Maggie meeleheitlikult vastuseid otsima. Ta sukeldub Alli­soni ellu ning avastab sealt viimseni lihvitud seltskonnadaami, kes varjab hämaraid saladusi. Mille eest Allison põgenes ja kas Maggie suudab paljastada tõe enne, kui tema päästmiseks on juba liiga hilja?


MÕRV MÄEHARJADEL
BETTY ROWLANDS
Eesti Raamat, 2020

Mõnus pärastlõunane jalutuskäik muutub õudusunenäoks, kui Prantsuse mägedesse meeldivalt aega veetma kogunenud kunstnike seltskonna üks liige märkab kaljujalamil mehe surnukeha.

Nende seas on ka binokliga varustatud Melissa Craig, kes leiab end ühtäkki tõeliselt hämmastava müsteeriumi keskpunktist. Kas see oli õnnetus või lükkas keegi meest?

Naise kahtlused saavad kinnitust, kui neli päeva hiljem avastatakse täpselt samast kohast teinegi surnukeha. See ei saa olla kokkusattumus: keegi selles idüllilises Prantsuse külas haub kurja ja Melissal tuleb välja uurida, kes.

Ekstsentrilised kohalikud ja vembumeestest külalised – võimalikest kahtlusalustest Melissal puudust ei tule. Kas seda tegi musta minevikuga tõre meistrimees või ehk meisterlikust golfimängijast lühinägelik lesknaine? Aga kõige olulisem küsimus on see, kui lähedale kaljuservale satub Melissa ise kurikaela jahtides?


CAROLINA KODU
VIRGINIA KANTRA
Ersen, 2020

Romaan perekonnasidemeist, uutest algustest, kogukonna jõust ja armastuse võimust…

SAAGE TUTTAVAKS DARE ISLANDI FLETCHERITEGA:

  • visa Matt – poeg, kes jäi kodukohta;
  • ambitsioonikas Meg – tütar, kes ei vaadanud kunagi tagasi;
  • ja mässuline Luke – merejalaväelane, kes arvas, et ei naase enam iialgi koju.

Põlvkondi Fletcherite kodupaigaks olnud Dare Island on kaluriküla, mida raputavad muutuvad ajad. Selle traditsioonid uhutakse minema nagu Põhja-Carolina rannaliiv. Üksikisa ja kalalaeva kapten Matt Fletcher ohverdas oma unistused, et olla toeks võõrastemaja pidavatele vanematele ja ehitada tulevikku oma kuueteistaastasele pojale. Matt on harjunud elutormides toime tulema, tüürides kindlal emotsionaalsel kursil... ja suhtudes armastusse nii, et ei loo enam püsivaid suhteid.

Uustulnuk Allison Carter tuli Dare Islandile, et pääseda oma rikka perekonna surve alt. Noor õpetajanna kavatseb siin ehitada üles oma elu, luua endale püsiv kodu. Ta ei taha olla veel üks neist paljudest naistest, „kes kunagi käisid Matt Fletcherigaˮ. On küll ahvatlev, aga ka ohtlik uskuda, et tema võiks olla midagi rohkemat.

Siis tuleb Matti vend Luke äkki koju tagasi, kaasas laps – ja palve, mis muudab nende kõigi elu. Kui kaalul on lapse heaolu, peab Matt pöörduma Allisoni poole, et naine õpetaks teda minevikust lahti laskma, oma silmi avama… ja südame kutsele järgnema.


HOLLY JÕULUD
SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Torm hävitas Holly Garretti korteri ja nii jäi noor naine vahetult enne jõulupühi koduta. Kuid just siis, kui kõik tema plaanid kokku varisesid, juhtus jõuluime. Nägus tuletõrjuja, kes Holly ja tema kassi päästis – ja end selle käigus vigastas –, palus Holly abi. Ta kutsus naise enda juurde elama. Muidugi oli Holly valmis vigastusest taastuvale mehele süüa valmistama ja tema majapidamise eest hoolitsema, kuid kas see oli kõik, mida mees soovis?

Jordan Haynesil ei olnud südant Hollyt jõuludeks üksi jätta – naine tekitas temas tugeva kaitseinstinkti. Ei, ta pidi ilmtingimata saamatut patsienti mängima. Vahest õnnestub tal just nii veenda naist pühi – ja ehk isegi pikemat aega elust – temaga veetma.


KOJUJÕUDMINE
SHERRYL WOODS
Ersen, 2020

Maddie Townsend võib küll elada linnakeses, mille nimi on Serenity (Häirimatus), aga tema elus ei ole olnud midagi rahulikku ega häirimatut sellest ajast, kui tema abielu purunes. Sel kodusel emal ei ole mingit töökogemust, tal on problemaatiline kuueteistaastane poeg, kes on korraga vaikseks jäänud, ja kuueaastane tütar, kelle süda on murtud, eksabikaasa, kelle nooruke kallim ootab temalt last, ja kaks parimat sõbrannat, kes arvavad, et Maddie on kõige õigem inimene aitama neil naistele mõeldud fitnessi- ja spaakeskust avada.

Aga kui Maddie on pisut pinges oma elus toimuva pärast, ei ole see midagi võrreldes kaosega, mis järgneb siis, kui ta avastab, et tema poja pesapallitreeneril on tema vastu tunded ning kogu linn selle hukka mõistab. Maddie on viimasel ajal paljud katsumused tugevuse ja otsusekindlusega seljatanud, aga Cal Maddox võib osutuda enamaks, kui ta kanda suudab. Samas aga võib ta olla ainus mees kogu Lõuna-Carolinas, kes võib aidata Maddiel meelerahu leida.


VÕÕRAS JÄRVES
KIMBERLY BELLE
Ersen, 2020

Kui Charlotte rikka lese Pauliga abiellus, kihas kuulujuttudest terve linnake. Neil oli koos tore, kuigi õelad keeled sosistasid naise tagasihoidlikust minevikust ja mehe esimesest abielust. Lugu hakkab hargnema päevast, mil Charlotte leiab noore naise surnukeha ulpimas paadisilla all täpselt samas kohas, kust uppununa leiti Pauli esimene abikaasa.

Algul tundub see nagu kohutav kokkusattumus, aga siis selgub, et see võõras järves ei olegi päris võõras. Kuigi Paul kinnitab politseile, et ei ole teda kunagi varem kohanud, tabas Charlotte nad päevake varem omavahel rääkimas. See vale paljastab mõrad nende värskes ja õrnas abielus.

Mida enam abikaasa tumedad saladused Charlotteʼile ilmsiks tulevad, seda vähem ta teab, mida usaldada – kas uskuda südant, mis tunneb, et Paul on hea mees, või siis kahtlustavat meelt, mis ütleb, et ta peidab järvevees midagi tumedat.


VÕLUTULT SINU
LIZ TALLEY
Ersen, 2020

Lihtne kingitus võib viia õnneliku eluni.

Rosemary Reynoldsi elu Mississippis Morning Glory väikelinnas on samasugune nagu kangapood, mille omanik ta on: tundub, et ta ootab alati kedagi, kes teeks esimese nõelapiste. Siis aga sureb naise kallis lapsepõlvesõber ja jätab talle kingituse, mis viib Rosemary vastu elu seiklusele.

Hoolimata ema vastuseisust sõidab Rosemary New Yorki ja peatub oma nõo trendikas SoHo loftis. Esimesel päeval eksib ta linnas ära ja satub Little Italysse... ning ilusa ja vaimuka Sal Genovese käte vahele. Sali ema tahab, et mees abielluks pikaaegse perekonnasõbraga, aga Sali jaoks on Rosemary nagu sõõm värsket maaõhku ning mees tahab New Yorgi külastuse talle võimalikult meeldivaks teha. Varsti on Rosemary haaratud maailmast, mida ta seni tundis vaid filmidest. Et kahenädalane armulugu igaveseks muuta, peavad noored väärtustama iga hetke.


KEELATUD TUNDED
ROBYN CARR
Ersen, 2020

Vaimulik Noah Kincaid kolis Neitsijõele, et uuesti avada mahajäetud kirik, mille ta ostis eBay oksjonilt. Nagu Noahʼgi on pühakoda seest kõledavõitu, aga võib-olla on abi hoolitsevast ja armastavast lähenemisest...

Noor leskmees on valmis käised üles käärima ja ehitama külalislahke jumalakoja, kuid vajab pisut abi. Aga Issanda teed on imelikud...

Liibuvaid särke ja miniseelikuid kandev häbematu, ent kaunis Ellie Baldwin ei ole just tavaline naine, kellest võiks saada pastori abiline. Ta vajab korralikku töökohta, et oma laste hooldusõigus tagasi saada. Noah jääb tahtmatult naise südikust ja emalikku meelekindlust imetlema.

Noah ja Ellie on täiesti ebatõenäoline paar, kes võiks kirikule elu sisse puhuda, veel vähem ühise tuleviku rajada. Neil on tohutult erinevusi, kuid Neitsijõel osutub kõik võimalikuks ja õnn pole kunagi välistatud.


MINU PARIIS. OH LÀ LÀ!
TRIIN LELLEP
Petrone Print, 2020

„Nii, siin peame tegema ühe akti, midagi näha ei jää, ainult käed, jalad, natuke pead, aga riideid siia pildi peale ma ei taha, see pole mingi moefoto! Ruttu nüüd, või peame siia ööseks jääma!“ kiirustab fotograaf mind tagant. Pariisi kuulsaima surnuaia vahti ei paista kusagil, nii roningi kunsti nimel südame värinal alasti hauakabelisse.

Minu lapsepõlve unelmate linna viis mind seitsmeks aastaks modellitöö, laulmine ja… õpingud kommunistlikus ülikoolis. Enne minekut oli mul Pariisist romantiline kujutelm: Chaneli kandvad glamuursed naised, võluvad hooned Eiffeli torniga taamal, head maneerid ja gurmeeõhtusöögid ühes ohtra šampanjaga. Jah, Pariisis peaks meid ootama elu roosades värvides ehk „La vie en rose“, nagu laulis Edith Piaf. Aga elu seal näitas, et Pariisis on ka mässud, kelmid, turistide hordid, sõjaväepatrullid tänavatel ja krõbedad hinnad. Ning gurmee võib tähendada hoopis krooksuvaid konnasid ja limaseid tigusid.

Ja kuigi mu „elust roosades värvides“ sai elu suurlinnas, olen endiselt veendunud, et Pariis on üks erilisemaid linnu maailmas, mida korra elus peaks kindlasti külastama!


NII TULI ÕHTU
GUSTAV SUITS
Tänapäev, 2020

Kirjandusteadlane ja Noor-Eesti juhtfiguur Gustav Suits (1883–1956) oli luuletajana rahutu ja enesekriitiline – tal näis olevat pidev tarvidus iseendast erineda, olla muutumises. Ometi kätkes ja mõjutas ta kogu hilisema eesti luule arengut ning tema vaimse ja poeetilise vundamendi tähtsad osad – individualism, kultuursus, rahvuslus, patsifism ja vasakpoolsus – võisid küll omandada eri varjundeid, kuid ei kadunud.

Käesolev valik on üks põhjalikumaid Suitsu luule kogumikke, kuhu on lisatud ka mõned seni trükis ilmumata luuletused ja põhjalik saatesõna.




ÕITSENGU ÄÄREL
VAHUR AFANASJEV
Vemsa OÜ, 2020

Suvi 2028. Seni ohutuks peetud asteroid ähvardab vähem kui aasta pärast hävitada inimtsivilisatsiooni. Kas meie lõpp on vältimatu? Üleüldises viimsepäevaootuses pole vaid üksikud nõus alla andma.

„Serafima ja Bogdani“ autori uues romaanis juhivad võidujooksu ajaga planeedi rikkaim lätlanna ning ekstsentriline lõuna-aafrika päritolu miljardär. Või jooksevad tegelased võidu üksteisega? Kellegi motiive pole lihtne läbi näha. Korraga on kaalul inimkonna saatus, eesti kunstniku rahvusvaheline edu, teismelise neiu eneseteostus ja esimene armastus, müstikust juudi matemaatiku kadunud käsikiri ja vasakpoolse bosnia filosoofi usaldusväärsus. Tegevus viib Prantsuse Rivierast ja Räniorust Riiga ja Sahara kõrbesse.

Oma mitmetahulises teoses asetab Vahur Afanasjev peegli tsivilisatsiooni silme ette ja küsib: kuidas me siia jõudsime ja mis annab meile jõudu edasi minna? Kui üldse? Võimalik, et suurimad katastroofid toimuvad hoopis inimestes endis.


MILLEST TEKIVAD TRIIBUD?
URMAS VADI
2020

Muuga mõisas näeb väike Eduard Vilde ilmutust: lossi vestibüülis kõrgub Venuse kuju, kes, olgugi et käteta, on nii suur ja kaunis, paljas ning kättesaamatu. Eduard tõotab endale see naine üles leida ja alustab oma Venuse otsinguid, mis jätavad tema südamesse rohkelt triipe ja hingele paitusi. Näidendis põimuvad Eduard Vilde elu ja tema raamatute tegelased. Korraga – kui tahaks hakata rahus kirjutama oma kodus, mida Eesti riik on talle pikalt lubanud ja viimaks andnud – sajavad Vilde töötuppa sisse kõik tema naised, kolleegid, mõttekaaslased, vihavaenlased, kirjanduslikud kangelased ja lisaks ka üks lehm.



MITTE AINULT MINU TÄDI ELLEN
MUDLUM
2020

Mudlumi uus raamat ei räägi millestki olulisest, elud mööduvad, asjad kuhjuvad, kõige selle keskel tammub autor ja püüab aru saada, kuskohas ta ise omadega on. Juttu tuleb kõigest võimalikust, eelkõige uskumatust hulgast kaltsudest, kaltsudest ei pea lugeja mitte puudust tundma, aga ka kohvikannudest, samblast, hundinuiadest, saarepuudest ja sellest, mis meile jääb, kui lahkuvad kallid inimesed. See on lugu vaimsest ja füüsilisest pärandist.




REHEPAPP EHK NOVEMBER
ANDRUS KIVIRÄHK
Varrak, 2020

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.

Illustreeritud eriväljaanne valmis romaani 20. aasta juubeliks.


INTROVERDI KAITSEALA
ANNELI LAMP
Hea Tegu, 2020

Introvert (vahel depressiivne ja ülitundlik) vajab privaatsust ja palju ruumi ning üsna vähe väliseid stiimuleid, sest aju erutustase on niigi kõrge. Ta väsib ruttu. Kõige enam kurnavad vaimu ja füüsist emotsioonid (ka positiivsed) ning suhtlemine ekstravertsete inimestega. Õnneks aitavad huumorimeel, eneseiroonia ja südametäiega sajatamine eluga toime tulla.

Raamatus on assotsiatsioone, kirjeldusi, meenutusi, meeleolusid, heietusi ning inimesi. Nimega ja nimeta. Otse või kaude. Võimalik, et Sinagi ... Lugedes leiad.




PAASVERE PARUNID
HINGE KALJUND
Canopus, 2020

Virumaa ajalugu on läbi põimunud väärikate baltisaksa suguvõsade ajaloost nagu von Weissid, von Meydellid, von Stackelbergid, von Neffid, von Rosenid jpt. Ajalooline dokumentaalromaan „Paasvere parunid” kutsub meid kaasa elama Paasvere kandi baltisaksa aadlisuguvõsade elusaatustele peaaegu saja aasta jooksul, alates 19. saj. viimasest veerandist, viies lugeja vaheldumisi Peterburi tsaari õukonda ja Eestimaa kubermangu Paasvere, Varudi, Uhtna jt mõisatesse. Peategelaseks von Maydellide aadlisuguvõsa.

Aastad 1870 – 1917. Rahulik ja tasakaalustatud elu enne kohutavat katastroofi, bolševike võimuletulekut Venemaal, taustaks Vene-Jaapani sõda, Port Arthuri ründamine, Tšušima merelahing. Siis aga järgnes õitsengule häving, kohutav punase terrori laine rullus üle maa. Kuidas läks Paasvere kandi parunitel Vabadussõjas, Eesti Vabariigi ajal ja Teises maailmasõjas, saate lugeda juba käesolevast raamatust.


MEES 5. KÖÖGIKURAT
HERKKI RUUBEL
Jes Kirjastus, 2020

Raamat, mida sa praegu käes hoiad, on aus ja karm sissevaade Eesti tipprestoranide tagatubadesse. Kui inimene on söögisaalis, ei kujuta ta tihtipeale ette, mis elu teisel pool pöörduksi käib. See on hullumeelne segukomöödiast ja tragöödiast. Ning mis mõtted tegelikult liiguvad sel ajal teenindajatel ja kokkadel peas, kui nad üritavad teile pakkuda alatiseks meeldejäävat toidukogemust? See siin on minu lugu toidumaailma elust ja valust!

HERKKI RUUBEL

Mis on toit tänapäeval? Kõhu täide? Äri, millega saab miljonäriks? Kultuuri osa? Kunst?

Ma arvan, et vastuseid on palju. Toit on kindlasti kunst, toit on kindlasti teadus, toit on emotsioon. Toit on see, mis meid kõiki siin maailmas ühendab, aga samas ka eristab. Kui vaadelda nii, siis toit on nagu keel, mis on iga riigi ja rahvuse jaoks unikaalne. Toit on isikupärane ning suur osa kultuuripärandist ja meie identiteedist, alustades meie päritolust ja geograafilisest asendist siin ilmaruumis.

Kui sa sööd toitu ja see sinule ei maitse, siis see ei tähenda, et toit kohe kehv on. Siinkohal meenub mulle hetk, mil keegi kunagi julges kritiseerida minu loetud raamatut.

Vastasin talle nii: „Kui siga peeglisse vaatab, ega sealt siis ingel vastu ei vaata.“

Sama kehtib ka toidu kohta!

Herkki Ruubel on olnud tegev restoranimaastikul viimased 16 aastat, sellest kuus aastat on ta töötanudpeakokana. See metsik teekond on teda tööle viinud Londonisse Gordon Ramsay tipprestorani, Kopenhaagenisse restorani Noma, mis on mitmel korral valitud selle planeedi parimaks söögikohaks. Tagasi Eestis, on ta viinud Eesti tippu restorani Raimond, Pärnu Rannahotelli restorani, ning Villa Ammende, mis on Herkki peatuspaigaks täna.


VÕTKU HOMME MIND VÕI SAATAN
MIHKEL RAUD
Kava Kirjastus, 2020

Mihkel Raua suhteraamat “Võtku homme mind või saatan” lammutab tükkideks ja paneb kokku suhete loomise, hoidmise ning lõhkumise kunsti.

Autor räägib oma suhetest naistega talle omase otsekohesuse ja armutu eneseirooniaga ning annab sissevaate isiklikku ellu, mida saadavad lõputud ebaõnnestumised ja õnneotsingud. “Võtku homme mind või saatan” on humoorikas ja mihkelraualikult mahlases stiilis jutustatud lugu, milles näeb oma peegelpilti iga lugeja, olgu ta mees või naine. Raamatu teeb eriliseks asjaolu, et autor on lisaks isiklikele tähelepanekutele läbi töötanud ka suure hulga erialakirjandust, mis lisab teosele populaarteaduslikku vaadet. “Võtku homme mind või saatan” on kasulik ja lõbus lugemine kõigile, kes tahavad oma suhete kvaliteeti muuta.


MADEMOISELLE COCO JA ARMASTUSE PARFÜÜM
MICHELLE MARLY
Tänapäev, 2020

Pariis, 1919: Coco Chanelil on edukalt loonud oma moefirma ja teel tuntuse poole Euroopa kõrgseltskonnas. Kuid kui tema väljavalitu Boy Capel autoõnnetuses surma saab, kaotab naine otsekui põhjuse elada. Ootamatu kohtumine Vene Balleti impressaarioga, tsarinna taskurätt ja selle müstiline aroom annab aga Coco elule uue eesmärgi – ta tahab taasluua selle vaimustava lõhna, tõelise armastuse parfüümi.

Oma otsingutel kohtub ta karismaatilise Dimitri Romanovi, geniaalse helilooja Igor Stravinski, inspireeriva kunstniku Pablo Picasso ja paljude teiste oma aja suurkujudega, kelle kõigi armastusest leiab ta omal moel sel teekonnal inspiratsiooni.

See on ehk maailma kuulsaima parfüümi Chanel No 5 sünnilugu.


VANA PEERU VEERUD
CHARLES BUKOWSKI
EKSA, 2020

Ühel heal päeval hipodroomilt tulles istusin kirjutusmasina taha, kirjutasin pealkirjaks VANA PEERU VEERUD, avasin õlle ja tekst tuli justkui iseenesest… Istu aga akna alla maha, võta õlu ette ja lase tekstil tulla. Kõik, mis tulla tahtis, tuli omasoodu.

Bukowski veergudes Los Angelese underground-ajalehele Open City on jutustajaks kas tema ise või tema alter ego Henry Chinaski. Bukowski kaevub Ameerika põhjakihtidesse, tema lugudes tegutsevad luuserid ja antikangelased. Need pooleldi autobiograafilised veerud on pungil täis vägivalda, naisi, kihlvedusid ja kõikmõeldavat märjukest, lõbu ja lootusetust, elu võlu ja tühisust.

Charles Bukowski (1920–1994) oli üks Ameerika tuntumaid ja viljakamaid kirjanikke, ta avaldas oma eluajal üle 45 luule- ja proosaraamatu.


TORTILLA FLATI AGUL
JOHN STEINBECK
EKSA, 2020

Joomakirjandus ilma huumori ja soojuseta on draama ja tragöödia.

„Tortilla Flati agul" koosneb huumorist ja sumedusest, värvidest ja helidest, seda kannab lustlik kodanik Männikese stiilis minnalaskmismeeleolu, mis teeb joomakirjanduse klassikasse kuuluvast teosest mõnusa kaaslase isegi neile, kelle jaoks napsimeeste „tüütavatel juttudel puudub sisu". - MART JUUR




NÕKS-22
JOSEPH HELLER
Punane Raamat, 2020

„Nõks-22“ ei ole nagu teised romaanid. Sellel on oma loogika, oma iseäralik karakter. See käib edasi-tagasi rõõmu ja õuduse vahel. See on erakordselt naljakas ja kummaliselt mõjuv. See on täiesti ainulaadne.

Tegevus toimub II maailmasõja lõpukuudel Ameerika pommituseskadrilli baasis Itaalia ranniku lähedal. Raamat räägib pommituslendurist nimega Yossarian, kes on paanikas ja raevus, sest tuhanded inimesed, kellega ta pole kohtunudki, tahavad teda muudkui tappa. „Nõks-22“ on 20. sajandi maailma mikrokosmos, nagu see võiks välja näha kellegi ohtlikult kainemõistusliku silmis. See on romaan, mis elab, liigub ja kasvab hämmastava jõu ja vitaalsusega. See on meie ajastu meistriteos.


PEEGLIMAA
CAROLE JOHNSTONE
Tammerraamat, 2020

“Peeglimaa” on lugu kaksikõdedest ja mehest, keda nad mõlemad armastavad, ning süngest lapsepõlvest, mida nad ei suuda unustada.

Cat elab Los Angeleses, võimalikult kaugel kaksikõest Elist ning Edinburghis asuvast lapsepõlvekodust. Seal asus kord Peeglimaa – õdede poolt välja mõeldud tume ja salapärane koht, kus nende arvates elutsesid piraadid, nõiad ja klounid.

Täiskasvanuna mõtleb Cat harva nende lapsepõlvekodule ja Elile, kes elab endiselt seal koos abikaasa Rossiga.

Kui aga El ühel päeval mõistatuslikult oma purjepaadiga kaob, on Cat sunnitud naasma suurde vanasse majja, mis pole kahekümne aasta jooksul põrmugi muutunud. See on endiselt täis varjulisi peiduurkaid, kus Cat komistab tahtmatult tüdrukute minevikku looritanud saladustele ja tontidele. Nimelt on keegi – El? – jätnud Catile kõikjale mõistatusi ja vihjeid, mis viivad järjekindlalt tagasi Peeglimaale, kus pikka aega varjul olnud tõde ootab avastamist.


VIIMANE RAAMATUPIDU
KAREN DUKESS
Rahva Raamat, 2020

On 1987. aasta suvi ja 25-aastane kirjanikuks pürgiv Eve Rosen vindub igaval assistendikohal, suutmata vabaneda oma geniaalse venna varjust. Kuna Eve’i karjäär ei taha kuidagi edeneda, haarab ta kinni võimalusest osaleda varasuvisel koosviibimisel New Yorkeri tuntud autori Henry Grey ja tema poetessist abikaasa Tillie’ Cape Codi suvekodus. Lummatuna nende külalistest ja kirjanikupaari boheemlaslikust pojast, võtab Eve vastu Henry Grey pakkumise ja asub tööle tema uurimisassistendina. Samuti avaneb tal võimalus osaleda Henry ja Tillie’ kuulsal ja eksklusiivsel raamatupeol, milles osalejad peavad end riietama mõneks raamatukangelaseks. Peoõhtuks avastab aga Eve mitu ebameeldivat tõde oma suviste afääride kohta ja mõistab, et kirjandusmaailm, kuhu ta nii väga kuuluda tahtis, ei ole kaugeltki selline, nagu paistab.

„Viimane raamatupidu” on paeluv täiskasvanuks saamise lugu ning kirja pandud lüürilise kohatunnetuse ja vankumatu usuga raamatute püsivasse mõjujõudu, ning näitab, mis juhtub, kui põrkuvad noorus ja kogemus, ning mida on vaja, et leida enda hääl.


MINU SÜNGE VANESSA
KATE ELIZABETH RUSSELL
Helios Kirjastus, 2020

Varaküpse, kuid naiivse teismelise tüdruku ning tema võluva ja manipuleeriva õpetaja vahelise suhte psühholoogilist dünaamikat jälgiv hiilgav ja kaasakiskuv lugu. „Minu sünge Vanessa“ on karjääri alustava, kuid juba erakordse kirjaniku debüütromaan.

Aasta 2000. Helge peaga, ambitsioonikas ja kiiresti täiskasvanuks saada ihkaval 15-aastasel Vanessa Wye’l on armuafäär oma inglise keele õpetajaga – ligitõmbava, kuid valeliku 42-aastase Jacob Strane’iga.

Aasta 2017. Mõjukate meeste vastu esitatud ahistamissüüdistuste laine tipphetkel jõuab kätte arveteõiendamise aeg. Strane’i süüdistab seksuaalses väärkohtlemises üks endine õpilane, kes otsib kontakti ka Vanessaga. Nüüd leiab Vanessa end ootamatult võimatu valiku ees: vaikida, olles kindlalt veendunud, et ta oli teismelisena õpetajaga suhtes täielikult omal vabal tahtel, või määratleda ümber nii ennast kui juhtunut. Ent kuidas ta saaks hüljata oma esimese armastuse – mehe, kes muutis teda kardinaalselt ja on tema elus kogu aeg olemas olnud? On’s see võimalik, et mees, keda Vanessa teismelisena armastas ja kes tunnistas, et jumaldab ainult teda, võib olla hoopis erinev sellest, mida Vanessa on alati uskunud?

Põimides vaheldumisi Vanessa olevikku ja minevikku, kõrvutab „Minu sünge Vanessa“ mälestusi ja traumat. Me kogeme teismelise tüdruku hingematvat põnevust, kui ta mõistab esimest korda, milline imevägi tema kehal meeste jaoks võib olla. Raamatut on võimatu käest panna, sest kujutades rahutut noorukiiga ja selle tagajärgi, ärgitab see küsima ja mõtlema vastutuse, nõustumise, kaasosaluse ja ohvriks olemise üle.


TERE TULEMAST FLANAGANSI. FLANAGANSI HOTELLI SARI
ASA HELLBERG
Varrak, 2020

1960-ndate London. Ühiskonna eliit, aristokraadid ja ärimehed tunglevad Flanagansi luksushotellis – Linda Lansingi legendaarselt peolt puudumine tähendab katastroofi.

Ent keegi ei tea, kui kõrget hinda on Lindal edu eest maksta tulnud. Mitu korda on ta olnud alla andmas. Ta on üksik naine meeste maailmas, ja ehkki ta on juba kümme aastat hotelli omanik ja juht, ei aktsepteerita teda ikka veel.

Põhjuseks on Linda onupojad Laurence ja Sebastian. Alates sellest, kui Linda lahkus Fjällbackast, et võtta enda õlgadele vastutus isa elutöö eest, on onupojad tema vihased vaenlased. Nende meelest peaks Linda hotelli neile müüma ja Rootsi tagasi pöörduma ning nad ei vali vahendeid, et oma tahtmist saavutada. Võimuvõitlus jõuab haripunkti…

Åsa Hellberg on menukas rootsi kirjanik, kelle „Sonja” sarja raamatud on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust. Eesti keeles on temalt ilmunud „Sonja viimane soov” (2014) ja „Väike maailm” (2016). Hellbergi uues romaanisarjas Londoni luksushotellist Flanagans saame jälgida naisi, kes trotsivad eelarvamusi ja võitlevad julgelt oma koha eest.


LOHUTUSE SAAR
MEG TILLY
Ersen, 2020

Oscari nominendist näitlejanna Meg Tilly tänapäevane põnevusromaan viib lugeja rahulikku saarekülla Vaikse ookeani kirderannikul.

Pärast seda, kui peigmees Maggie Harrise pulmade eelõhtul maha jättis, otsib ta vaikset kohta, kus oma hingehaavu lakkuda. Ta suundub koos õega Solaceʼi saarele, kus loodab kohutavast reetmisest paraneda. Algul on Maggie vastu õde Eveʼi rutakale plaanile püsivalt saarele elama jääda ja seal oma pagaritöökoda avada. Ja veel üks asi, mida ta kohe kindlasti ei vaja, on Eveʼi pingutused viia ta kokku salapärase naabri Luke Bensoniga, olgu peale, et mees on erakordselt nägus ja ihaldusväärne.

Just siis, kui Maggie hakkab uue ümbrusega kohanema, üritab auto teda keset tänavat alla ajada. Ilma Lukeʼi kiire reageerimiseta oleks Maggie võinud surma saada, kuid just see paneb Maggiet küsima, kes Luke Benson tegelikult on…

Luke arvas, et on jätnud riske täis turvaäri maailma seljataha. Kuid ta ei saa jääda kõrvaltvaatajaks, kui Maggiet ähvardab oht. Luke on valmis kõigeks, et teda kaitsta – ta viib Maggie ja tema õe oma uusimate turvasüsteemidega varustatud majja. Ent olukorras, kus nende vahel on nii palju saladusi ja Maggiet ähvardab tundmatu hädaoht, peab Luke tegutsema kiiresti, et tõestada Maggiele, et naine võib oma elu – ja südame – tema hoolde usaldada.


P.S. MA ARMASTAN SIND
CECELIA AHERN
Turdus Kirjastus, 2020

Osa inimesi otsib kogu elu oma hingesugulast, kuid mitte Holly ja Gerry.

Kooliaegsete kallimatena suudavad nad teineteise lauseid lõpetada ja isegi tülitsedes naerda. Keegi ei kujuta Hollyt ja Gerryt teineteiseta ettegi.

Kuniks juhtub kujuteldamatu. Gerry surmaga variseb Holly maailm kokku, ent Holly 30. sünnipäeva lähenedes naaseb Gerry tema juurde iga kuu ühe kirjaga terve aasta jooksul, ja iga kiri lõpeb sõnadega „P.S. Ma armastan sind”.

Kirjade kaudu suunab mees, kes tunneb Hollyt paremini kui keegi teine, elama teda edasi uut elu. Ning oma iseäralike sõprade ja armastava pere toel avastab Holly end naermas, nutmas, laulmas, tantsimas ja tundmas end vapramana kui eales varem.

Elu on elamist väärt – ainult et alati on abiks, kui kaitseingel sul silma peal hoiab.

Iiri menukirjaniku Cecelia Aherni „P.S. Ma armastan sind” on üks tänapäeva tuntumaid armastusromaane, mida on maailmas müüdud üle miljoni eksemplari ja millest on valminud sama menukas film.

See on huumoriga vürtsitatud südamlik ja liigutav lugu kinnihoidmisest, lahtilaskmisest ja sellest, kuidas uuesti armastama õppida.


ÄRA UNUSTA MIND
MHAIRI MCFARLANE
Eesti Raamat, 2020

Oma esimest armastust mäletad ju alati. Eks ole …?

See algas nelja sõnaga: „Mulle meeldib su naer. x“

Aga see oli kaksteist aastat tagasi. Päriselt algas see päeval, kui Georgina lasti lahti Sheffieldi Kõige Hullemast Restoranist (© Tripadvisor) ja ta leidis Maailma Kõige Hullema Peika (© Georgina parimad sõbrad) kellegi teisega voodist. Nii et kui tema uus boss Lucas McCarthy osutub poisiks, kes talle need sõnad kunagi ammu kirjutas, tundub, et siit võib midagi alguse saada.

Kuid on üks probleem. Tundub, et Lucas ei mäleta Georginat – kohe üldse mitte …

Lucasega taas kohtudes näeb Georgina veel paremini, milline sasipundar ta elu on, ning lisaks toob see pinnale sünge saladuse minevikust. Ainult tema teab tõde selle kohta, mis juhtus viimasel koolipäeval ja miks ta on sellel end kõik need aastad kummitada lasknud

Südamlik ja elujaatav lugu esimesest armastusest, sassis elust ja süngest minevikusaladusest. „Ära unusta mind“ on haarav ja mõnusalt romantiline raamat, mida ei saa käest panna.

Sunday Timesi menukite autor Mhairi McFarlane sündis 1976. aastal Šotimaal. Pärast lühiajalist ajakirjanikukarjääri hakkas ta kirjutama romaane ja tema esimest raamatut „You Had Me At Hello“ saatis kohe edu. Nüüdseks on ta kirjutanud kuus raamatut ning elab koos mehe ja kassiga Nottinghamis.


PÄIKESETÕUS HALF MOON BAYS
ROBYN CARR
Ersen, 2020

Mõnikord on õnn, mida te otsite, kogu aeg käeulatuses…

Adele ja Justine pole kunagi olnud lähedased. Kakskümmend aastat vanem Justine oli juba täiskasvanu, kui Addie sündis. Õed armastavad teineteist, aga tegelikult pole lähedased.

Kui Addie ülikooli pooleli jättis, et haigete vanemate eest hoolitseda, kattis edukas jurist Justine tema kulud. Tol ajal oli see parim lahendus, aga nüüd on vanemad surnud ja tulevik on mõlema naise jaoks drastiliselt muutunud.

Addiel olid oma eluga suured plaanid, aga raske elu hooldajana on teda kulutanud ja ta ei oska iseendale elada. Ja Justine on pidanud edu eest maksma. Pingutustest hoolimata tema abielu laguneb.

Kumbki ei oska otsast alustada, aga mõlemad mõistavad, et saavad ja peavad teineteisele toetuma, nagu ainult õed seda oskavad. Koos leiavad nad jõudu pettumustega leppida ja katsumustele vastu astuda. Õnn on käeulatuses, kui neil ainult jätkub julgust selle eest võidelda.

Robyn Carri uus, maalilises California mereäärses väikelinnas Half Moon Bays aset leidev romaan uurib õeks olemise rõõme ja seda, kui oluline on mõista muutusi.


KAOTATUD SÕRMED

PIRET RAUD
TÄNAPÄEV, 2020

“Kaotatud sõrmed” koondab kolmteist ühtaegu traagilist ja koomilist lühijuttu, mis räägivad ebakindlusest ja hirmust olla teisejärguline, soovist sobituda ümbritsevaga. Sõna saavad värvikad ja läbinisti inimlikud tegelased isesuguste veidruste, murede ja unistustega: teiste seas leiab siit kirjandusõpetaja, kes armub hiiri kartvasse ooperilauljasse, mulla alt sõnumeid saatva kadunukese ning arhitekti, kelle kinnisideeks on Michelangelo Taaveti varvas. Kõik nad tegutsevad oma elu korraldades parima sisetunde ajel, ometi juhtuvad õnnestumised millegi olulise kaotamise arvelt. Hoolimata nukrast alatoonist jätab Raua terav absurdimeel ja irooniasegune mõistmine ruumi helgusele ning lootusele, et juba homme võib minna paremini.


SALAKUULAJA VASTSELIINAS
ERKKI KOORT
HEA LUGU, 2020

1385. aasta suvel saabub Tartu piiskopkonna Vastseliina linnusesse sõjasulaseks noor Markus. Vaid inimpõlv varem on linnuse kabelis toimunud ime, mille tulemusena lubab paavst patulunastust kõigile, kes kabelit külastavad.
Markuse toob linnusesse selge ülesanne. Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ning mees peab leidma süüdlase. Ülesande täitmine ei kulge sugugi lihtsalt, sest tema plaan tundub olevat läbinähtud. Markuse meeled ajab segi ka armumine kaunisse kaupmehetütresse.
Piire valvava Pugola salga kirjeldus põhineb ajaloolistel faktidel. Arheoloogilised väljakavamised annavad tunnistust, et 13.–15. sajandil valvasid praegusel Võrumaal Missos asuva Hino järve ümbruse elanikud Tartu piiskopkonna piiri. Sealsed elanikud kandsid relvi iga päev, moodustades omalaadse eriüksuse mitusada aastat pärast maa vallutamist.
„Salakuulaja Vastseliinas“ on eellugu raamatutele „Kättemaks Kirumpääl“ ja „Veritasu Tartus“. Kõik need viivad lugeja 14. sajandi viimase veerandi intriigidesse Tartu piiskopkonnas ning Liivimaal, aga eelkõige jutustavad loo inimestest nende keskel.
Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert, kes on töötanud aastaid Kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Oma töös on ta lisaks Eesti Vabariigi valitsusele nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ning Ameerika Ühendriike. Hetkel on ta Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi juhataja.


SÜVAHAVVA

INDREK HARGLA
Raudhammas, 2020

„Süvahavva. Viimane suvi“ on sarja kolmas osa, milles on kasutatud folkloorset ainest, ja seda võib iseloomustada kui ulmelist kriminulli ja etnopõnevikku.

Süvahavva talus elab 20-aastane Arnika Ambros, kes on viimane arbujate suguvõsast, üleloomulike võimetega inimene, kes viib kokku elavaid ja surnuid ja suudab käia surmataguses maailmas. Aga Arnika on veel noor arbuja, ja võib-olla on ta teinud vigu, millel võivad olla kohutavad tagajärjed. Kui Arnika hakkab kahtlustama, et tema vanatädi on tapetud, avastab ta, et selle saladuse lahendust peab ta otsima oma suguvõsa tumedast minevikust. Arbujate suguvõsas on alati leidunud musta südamega inimesi, kes soovivad üleloomulikke võimeid kasutada kurjadel eesmärkidel. Süvahavva valitsemise pärast on kestnud salajane sõda juba aastasadasid.

Minevikus toimuvas tegevusliinis rändame me koos kõige esimese ja surematu arbujaga läbi Lõuna-Eesti ajaloo erinevate perioodide – muinasajast kuni Rootsi võimu alguseni välja.


MINA KÕNELEN

ELO VIIDING
Tuum, 2020

Armastatu luuletaja Elo Viidingu artikli- ja esseekogu elust ja kirjandusest. Elegantselt, teravalt, sügavalt. Olulisest.

On selge, et teatud autoritel ja kirjandusžanridel läheb kirjandusturul paremini kui teistel, nende lugejaskond on suurem. Mitte ühelgi kirjanikul ei õnnestu tõenäoliselt kirjutada nii-öelda kõigile ja tõenäoliselt unistavad kirjanikud ka päris oma lugejaskonnast – mõistjatest. Neid inimesi ei saa kunagi olla liiga palju. Ja niisamuti võib kirjaniku elus olla hetki, mil tundub, et neid polegi.

Kirjanduse nii-öelda sihtgrupistumisest on palju räägitud, põhjuseks on enamasti toodud tänapäeva kapitalistliku ühiskonna killustatus. Ka bestsellerite kohta ei saa öelda, et neid „kõik“ innuga loevad. On nii intellektuaalselt ja emotsionaalselt köitvaid bestsellereid, mida loeb teatud seltskond, ja on ainult emotsionaalselt köitvaid bestsellereid, mida loevad ka kirjanduskauged inimesed.

Lugejate rohkus ei räägi ammugi loetavate raamatute headusest ja „universaalselt hea kirjanduse“ olemasolu võib autoritaarse veendumusega kinnitada ainult kirjastajate, tõlkijate ja kirjandusteadlaste niinimetatud eliit. Lugejate enamus loeb ikka seda, mis rohkem kõneainet pakub või mida nad ise tahavad, pidades heaks seda, mis neile meeldib.

(Artiklist "Mõistuslikult ja tundeliselt")


ROOSA RAPSOODIA

AARNE BIIN
Eesti Raamat, 2020

„Roosa rapsoodia“ on romaan ühe noore mehe muusikuks kasvamisest möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, läbi ahistava vaesuse ning KGB jälitamise kiuste.

Selle noore mehe, Aldo Merene süü nõukogude võimu silmis on ülisuur – tema isaks oli itaallasest Saksa ohvitser, Saksa julgeolekupolitsei ametnik. Kui isa sõjakeerises kadunuks jäi, suutis Aldo ema rinnalapsega kodumaale jõuda ja kasvatas poja üksi üles. Kuigi tal oli õpetajakutse, sai ta tööd vaid sanitari või koristajana. Sellega lapsele muusikaalast haridust anda polnud mingit võimalust. Seetõttu läks Aldo keskkooli asemel tehnikumi ja õppis nahktoodete tehnoloogiks, maakeeli kingsepaks – tehnikumis maksti isegi väikest stipendiumi.

Aga unistus muusikukutsest oli nii võimas, et see viis ta lõpuks ikkagi konservatooriumi katsetele. Ja kuigi tal polnud piisavat alusharidust, võeti ta siiski vastu koorijuhtimise erialale.

Romaan keskendub toonasele üliõpilaselule, tudengite omavahelistele suhetele, armumistele ja lahkuminekutele, leivateenimisele kõrtsibändides. Aldo kuum lõunamaine temperament viib teda tihti sekeldustesse, eriti suhetes naistega.

Varjuna aga saadab Aldot neil „kuldseil kuuekümnendail“ KGB valvas silm.

Aarne Biin (sünd 1942) sai kirjanikuna tuntuks 1979 ilmunud romaaniga „Tema kuninglik kõrgus“. Ta on avaldanud üle paarikümne teose. Viimati ilmus temalt romaan „Põrgu taga lagedal“ (2020).


VERNON SUBUTEX 2

VIRGIN DESPENTES
Varrak, 2020

„Sa oled minu jaoks ikka ja alati täielik müstika – sa ei tee kunagi päris seda, mida oodatakse, aga lõpuks jääb ikka see mõte, et vedas, nii oligi parem,” ütleb Vernonile tema sõber, varalahkunud rokklaulja Alex Bleach iseendaga filmitud intervjuus, mis toob „Subutexi” triloogia esimesest osast lugejale tuttavaks saanud tegelased viimaks kokku. Lisaks lindistusele närib neid ka mure tänavale sattunud Vernon Subutexi pärast, kes aga ei näe oma olukorda päris nii, nagu eeldada võiks. Tema ümber koondub värvikaid tegelasi kõikidest Pariisi kihtidest ja nurgatagustest – nii murtud kangelasi kui ka veendunud paariaid, elavaid, surnuid, vahepealseidki – ja ta paneb nad kõik tantsima.

Vernoni looja Virginie Despentes on endine seksitöötaja ja pornoajakirjanik, nüüdseks on temast aga saanud rahvusvaheliselt hinnatud kirjanik ja feminist. Eestis on ta tuntud kättemaksuromaani „Kepi mind” (Baise-moi, 1994) alusel vändatud samanimelise filmi järgi. „Subutexi” triloogia esimene romaan ilmus eesti keeles 2019. aastal.


SNOOBIDE VÕIM

M. C. BEATON
Tänapäev, 2020

Marion Chesney on Eesti lugejale tuntud M. C. Beatoni pseudonüümi all kirjutatud Agatha Raisini ja Hamish Macbethi lugudega. Käesolev on esimene raamat tema ajalooliste krimkade sarjas, mille tegevus toimub Edwardi-aegsel Inglismaal, kus noor mässumeelne leedi Rose ning kapten Harry Cathcart lahendavad nii mõrvamüsteeriume kui ignoreerivad mõnuga kõrgseltskonna jäika etiketti.

Sarja esimeses raamatus valmistab paksude pruunide juuste, ideaalse figuuri, õrna jume ja suurte siniste silmadega Rose oma isale Hadshire’i krahvile meelehärmi, sest Sir Geoffrey Blandon pole leedi Rose’ile abieluettepanekut teinud, mis aga ei takista teda ümber neiu tiirlemast. Viimases hädas pöördub krahv Derringtoni parun noorim poja Harry Cathcarti poole, millest saab alguse Harry kuulsus „asjade lahendajana“ ja tema tutvus mässumeelse Rose’iga.

Rose peab Harryt „ärritavaks“, Harry Rose’i „üdini ebanaiselikuks olendiks“, ometi leiavad nad just teineteises liitlase, kui kõrgseltskond püüab maha vaikida sünged sündmused Hedley markii lossis.


MACBETH

JO NESBØ
Varrak, 2020

Jo Nesbø põnevikul „Macbeth” on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate nimetusse troostitusse tööstuslinna.

Korruptiivne politseiülem Kenneth on juhtinud linna moraalse laostumise mülkasse. Tema surma järel tekib lootus, et linna elujärg hakkab paranema, kui politseiülemaks kutsutakse aus ja põhimõttekindel Duncan.
Politseinikud Macbeth ja Duff, noorpõlvesõbrad, kes kasvasid koos üles lastekodus, on paistnud silma võitluses rivaalitsevate narkojõukudega. Nüüd konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Lady, Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik, enda ja oma armastatu jaoks auahneid ja mõrvarlikke plaane.
Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama ja mängib inimeste nagu malenuppudega.

Jo Nesbø (snd 1960) on norra krimikirjanik, kes on pälvinud ülemaailmse tuntuse oma sarjaga politseinik Harry Holest.


OMA ISA POEG

EMELIE SCHEPP
Eesti Raamat, 2020

Rootsi parima põnevuskirjaniku Emelie Scheppi uus romaan!
Ühel soojal suvepäeval helistab kuueaastane poiss oma isale. Kabuhirmul olles räägib ta, et keegi on tunginud nende koju Norrköpingis, et võõras on ema põrandale pikali löönud. Pärast seda kaob poiss jäljetult.

Prokurör Jana Berzelius juhib selle keerulise juhtumi uurimist. Koos kriminaalkomissar Henrik Levini ja kriminaalinspektor Mia Bolanderiga püüab ta välja uurida kadumise tagamaid. Ja mida lähemale tõele nad jõuavad, seda isiklikumaks muutub uurimine Jana jaoks. Ta mõistab, et poisi leidmisega on kiire, väga kiire. Samal ajal nõuab halastamatu Danilo Peña, et Jana teda arestimajas külastaks. Kui Jana lõpuks temaga kokku saama soostub, heidetakse ta jubedasse võitlusesse elu ja surma peale, kus mängu pannakse kõik ja kõik on ohus.

„Oma isa poeg“ on neljas raamat Emelie Scheppi Jana Berzeliuse sarjast. Sarjast on lühikese ajaga saanud rahvusvaheline menuk, mida tänaseks on müüdud 30 riiki. Emelie Schepp on nimetatud Rootsis aasta krimikirjanikuks 2016, 2017, 2018.


PATSIENT

STEENA HOLMES
Ersen, 2020

Danielle Rycroft kahtlustab, et ühel tema lähedastest on sünge saladus. Usalduslikus teraapiaolustikus jagavad patsiendid temaga oma muresid ja hirme. Kui järjekordsed linnas aset leidnud mõrvad Danielleʼi ärevusse ajavad, hakkavad tema enda mured patsientide omasid varjutama. Iga juhtumi puhul on muster sama: vanemad tapetakse, lapsed aga magavad õndsas teadmatuses oma voodis rahulikku und. Danielleʼi parim sõber, uurija Tami Sloan on ainus inimene, keda ta usaldab.
Danielle usub, et ühel patsiendil on talle pihtida suur saladus. Aga millisel? Tuttavate nägude taga on tundmatu, kes teeks kõik, et oma võikaid tunge varjata. Mure viib Danielleʼi oma terapeudi kabinetti nõu ja lohutust otsima. Aga millega on Danielle valmis riskima ja kui lähedale peab ta mõrvarile jõudma, et teda peatada?



INGLITEGIJA

CAMILLA LÄCKBERG
Kirjastus Pegasus, 2020

1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud. Kas nad on sattunud mingisuguse kuriteo ohvriks või lahkunud vabatahtlikult? Mõistatusele pole lahendust leitud.

Palju aastaid hiljem naaseb Ebba koos oma mehe Mårteniga saarele laste suvelaagri majja, kus tema isa kunagi karmi käega internaatkooli pidas. Nad on hiljuti kaotanud oma väikese poja ning, püüdes leinast üle saada ja eluga edasi minna, otsustanud maja korda teha ja avada seal külalistemaja.

Kuid vaevalt on nad jõudnud remonditöödega alustada, kui nende maja pannakse põlema. Ja kui nad mõni päev hiljem hakkavad söögisaali põrandat üles võtma, leiavad nad põrandalaudade alt kuivanud verd...

Kauaoodatud „Inglitegijaga“ jätkub Camilla Läckbergi menukas raamatusari, mille peategelasteks on politseinik Patrik Hedström ja kirjanik Erica Falck. Camilla Läckberg (s 1974) on Rootsi menukamaid krimikirjanikke.


KOLM JA POOL SÜDAMELÖÖKI

AMANDA PROWSE
Ersen, 2020

Kuidas toime tulla sellega, kui kolmest saab kaks?

Grace ja Tom Penderford on maailma kõige õnnelikumad inimesed. Neil on imeline suhe, mõnus elu ja ilus pisitütar Chloe.
Siis aga saab õnnetundest ühe hetkega meeleheide ja nende elu muutub igaveseks. Kui kolmeaastane Chloe haigestub ja sureb, on Tomi ja Graceʼi maailm purunenud. Kolmeliikmelisest perest saab kaheliikmeline ja nad peavad leidma viisi, kuidas parandada teineteise murtud süda... ning päästa abielu, kui nad seda suudavad.



ÕIGLUST JAHTIDES

CATHERINE BYBEE
Ersen, 2020

Mõni laps võtab üle perekonnafirma, Jo Ward päris selle asemel ametimärgi. Kunagi kõige tõenäolisemaks vanglakandidaadiks peetud pöörasest plikast sai šerif, kes on kindlalt otsustanud selgitada välja tõe oma isa saladusliku surma kohta. Väikeses River Bendis on elu vaikne, ent Jo tahab midagi rohkemat kui tilluke kodulinn ja sealsed valusad mälestused. Ainus, mis teda terve mõistuse juures hoiab, on parimate sõbrannade Melanie ja Zoe tugi.
Aga kui Jo läheb korrakaitsjate täienduskoolitusele, kohtab ta Gill Clausenit, kelle lummav pilk ja ohtlikult seksikas aura võivad tema sihikindlust vabalt kõrvale kallutama hakata. Pühendumisfoobikust Jo ei saa eitada tõmmet selle ülbe föderaalagendi poole ning kui River Bendis hakkavad toimuma kummalised lood ja teda piirab oht, mõistab ta, et vajab mehe abi, kui tahab välja uurida, kes kavatseb teda River Bendist igaveseks kõrvaldada.

Jo ja Gilli koostöö edenedes on selge, et nad on suurepärane meeskond. Aga kas Jo suudab minevikust piisavalt lahti lasta, et lubada enda ellu armastus ja vaadata tulevikku?


ÜKS PÄEV DETSEMBRIS

JOSIE SILVER
Tänapäev, 2020

Kuni ühe külma detsembripäevani on Laurie veendunud, et armastust esimesest silmapilgust pole olemas. Veendumus püsib hetkeni, mil ta silmab läbi bussiakna Seda Meest. Nende pilgud upuvad teineteisesse ... ja siis paneb buss uksed kinni ning sõidab edasi.
Laurie teab, et nad ei kohtu enam kunagi, aga juba järgmisel peol tutvustab Laurie’ parim sõbranna Sarah talle oma eluarmastust. Kes on loomulikult See Mees.
Üks päev detsembris saadab Laurie’t, Sarah’t ja Jacki läbi armastuse, südamete murdumise ja sõpruse kümme aastat, vormudes liigutavaks armastuslooks.

Josie Silveri debüütromaan „Üks päev detsembris“ on saanud Sunday Timesi ja NY Timesi bestselleiks ning tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde.


TÄISKOHAGA ISA

SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Kas tal on tõesti tütar?

Eraklik arvutigeenius Parker Hamilton on rahulikult oma California rannakaljudel asuvas kodus programmeerimas, kui ühe hetkega kogu ta elu pea peale pööratakse. Talle teatatakse, et ta on nelja-aastase lapse isa. Mida ta nüüd ometi peale peaks hakkama? Mida on tal oma tütrele öelda? Kas too üldse usub tõde selle kohta, et Parker tema olemasolust seni midagi teadnud ei ole? Pealegi, miks pakub tütre ilus tädi Erin Ridgeway Parkerile äkitselt võimalust olla täiskohaga isa?
Hoolimata kõigest on Erin endale lubanud, et ta annab Parkerile võimaluse tütart tundma õppida. Aga kas üksik miljonär teab, kuidas väikest tüdrukut kasvatada? Erin kavatseb selle välja uurida... Christie pärast. Sest tüdruk igatseb nii väga oma peret...


PUHAS MÄNG
TOVE JANSSON
Hea Lugu, 2020

Tove Janssoni viimaseks jäänud romaani „Puhas mäng“ keskmes on tema elu moto „Tee tööd ja armasta“. 1989. aastal ilmunud teoses kujutab Tove seda, kuidas armastus ja kunst on ammendamatud ja ambivalentsed püüdlused, kuid seda täidavad ka pausid: ootus ja füüsiline vahemaa ehk vähem nähtavad, vähem hinnatud osad töötegemisest ja armastusest.

Romaani ja novellikogu ristandina pakub „Puhas mäng“ rea vinjette kunstnik Jonna ja kirjanik Mari kooselust: igapäevaelu ateljees, teleri ees ja kaugel saarekesel. Jonna ja Mari on üksteisest kaunis erinevad, kuid armastuse ja kannatlikkuse abil saavad nad koos mänguga hakkama. See on küll ilukirjandus, kuid teksti on hiilinud mitmed seigad Tove Janssoni ühisest elust kunstnik Tuulikki Pietiläga ja muumitrollidega kaasnenud maailmakuulsusest.


SELLE KEVADE TERVITUS
VIIVI LUIK
SE&HJ

Raamatu „Selle kevade tervitus” saatesõnas, meenutades oma eelmist esseedekogu „Pildi ilu rikkumise paratamatus” (2017), kirjutab VIIVI LUIK: „Pildi ilu...” eessõna lõpulauset tasub tänagi meenutada. See kõlab nii: „Mis algab aastaga 2017, seda me veel näeme.”

Käesoleva raamatu saatesõnasse on põhjust kirjutada: „Mis algab aastaga 2020, seda me veel näeme.” Raamatu pealkiri „Selle kevade tervitus” ei ole juhuslik. See ongi tervitus 2020. aasta kevadest, mille vääramatut saabumist olen aimanud oma väga ammuses luuletuses „Istume laua juures...”.

Kõik raamatus olevad tekstid asetuvad nii või teisiti 2020. aasta iseäraliku pandeemiakevade taustale. Omandavad mõningaid uusi mõõtmeid ja tähendusi, mis mind ennast mõnevõrra on üllatanud.

Viivi Luige raamat „Selle kevade tervitus” sisaldab tema viimastel aastatel kirjutatud artikleid ja ettekandeid ning ka uusi esseid, mis on kirjutatud 2020. aastal. Raamatus on avaldatud seni kaante vahel ilmumata intervjuud ja esinemised; kuuldemäng „Koera süda” ja ooperilibreto „Pilli hääl”. Teose ülesehituses on kasutatud väljavõtteid Viivi Luige romaanidest ja luulest. Nende valitud kirjakohtadega ulatab kirjastus lugejale võtme avamaks ust Viivi Luige loomingu külluslikku aeda. Luige teostele on iseloomulik, et siin aeg kogu aeg liigub – lugedes leiate end olevat justkui ajarändur, kes ühekorraga elab nii olevikus, minevikus kui tulevikus. Ikka nii, et pilved rändasid omasoodu,kõrgepingetraadid undasid, põllutöödele tekkisid uued kombainid, uued traktorid ja uued inimesed, pääsukesed saabusid ja lahkusid,aeg ja mõtteviis muutus. („Seitsmes rahukevad”, 1985.) Ja nagu on prohvetlikud sõnad tema 1982. aastal kirjutatud luuletuses „Istume laua juures…”: Ehk ei tulegi kevad, / vaid hoopis midagi muud. (Luulekogu „Rängast rõõmust”).

Raamat „Selle kevade tervitus” on täis saladusi ja avastusi. Kui te selle teose avate ja lugema asute, võib tekkida tunne, et see polegi raamat, vaid teie enda elu, nagu see kunagi oli, ja täna on.

Raamatu lõpus on avaldatud Viivi Luige loomingu bibliograafia.


MÄGRAD HERNES
MIHKEL MUTT
Fabian, 2020

„Mägrad hernes” alapealkirjaga „Alam-Kolkaküla kroonika järg” on sarja teine raamat. Kui „Eesti ümberlõikaja” teemaks oli võimalus eestlusest põgeneda, ennast nö rahvuseliselt ümber lõigata, siis seekord vaeb autor võimalusi Eestit nö suureks teha.

 Loosung "Teeme Eesti suureks” pole meie avalikkuses kunagi päriselt vaibunud. Ikka murtakse pead, kuidas väikerahvas saaks maailmas pildil püsida ja endale head karmat koguda. Vastav mõte ei anna rahu ka mõnedele isikutele paigas nimega Alam-Kolkaküla. See on meile tuttav autori eelmisest raamatust “Eesti Ümberlõikaja”. Kunagine monofunktsionaalne asula, mis üleminekuajal kiratses, on nüüdseks eurotoetuste najal priskelt kosunud. Kõigepealt vaadeldaks inimeste mõttemaailmas toimunud muutusi, keskendudes põlvkondade konfliktile. Kohalike ettevõtlike inimeste idufirma on leiutanud mõtete lugemise masina ja raamat kirjeldab sellega seonduvaid lootusi, pingeid ja tagajärgi. Loo keskmes on kolm venda Tammejussi, üks rahvuslane, teine maailmakodanik ja kolmas pragmaatik eurokraat. Kõik nad käsitlevad situatsiooni omal viisil ja näevad Eesti tulevikku oma vaatevinklist. Lisaks on teoses ka kõrgem platvorm, kust Brüsseli ametkond jälgib valvsa hoolega Alam-Kolkakõlas toimuvad. Raamat on autorile omaselt groteskne, täis irooniat ja mõtisklusi päevateemadel.


AVAMERI. NAERUKAJAKA NUTT
LEMBIT UUSTULND
Varrak, 2020

Romaan „ Avameri. Naerukajaka nutt” lõpetab „Avamere” romaanitriloogia, mille tegevustik jääb ajajärku, kui Nõukogude Liidus asub korda majja lööma värskelt NLKP Keskkomitee peasekretäriks tõusnud KGB endine ülem Juri Andropov. Kogu Nõukogude Liidu ajaloo jooksul on ennekuulmatu, et kohtukulli ette hakatakse tirima korruptsioonis kahtlustatavaid kõrgeid partei ja valitsuse tšinovnikuid ja sellest ka avalikult ajalehtedes kirjutatakse.

Angolast võtab SRTR Roobaku kursi Kanaari saartele, kalameeste unistuste maale, kus meeskonda ootab lennureis koju. Võiks arvata, et kõik närvesööv ja murettekitav on juba sügav ajalugu, kuid paraku peavad nii Jaak Volmer kui Alfred Kraavik nentima, et kuival maal need õiged jamad alles hakkavad.

Kuid vaatamata muredele ja raskustele tuleb rannarahval oma tööde ja tegemistega ikka edasi minna, sest igaühele meist on antud aeg ja koht ajaloos, seda muuta ei ole meie võimuses. Mida aga muuta ei saa, selle üle pole mõtet nuuksuda. Igas olukorras, olgu see nii vilets kui tahes, on saatusel meie jaoks kindlasti mõni võimalus olemas, ole aga ise mees, ära kõhkle, haara soodist ja heiska puri.


AVAMERI. KALAMEHE MÕRSJA
LEMBIT UUSTULND
Varrak, 2019

Romaan „Avameri. Kalamehe mõrsja” on järg romaanile „ Avameri. Kapten”.

Romaanis jätkuvad SRTR Roobaku meeskonna ponnistused kalapüügil Aafrika vetes ning ootamatu dokiremont Luandas, kus samal ajal on poliitiline situatsioon läinud väga teravaks, kaldal käib sõda ja kohalikule nõukogude kogukonnale on välja kuulutatud 48-tunnine valmisolek evakuatsiooniks. Selles segaduses, kus keegi ei tea ega tahagi midagi teada, peab noor kapten Volmer näitama iseloomu. Kolhoosi Kaluri Poeg tegevusele on tugeva pitseri vajutanud babiidi-afäär, kuid sellele vaatamata peavad inimesed leidma võimaluse oma töid ja tegemisi jätkata ja nagu ütleb püügiosakonna ülem Olev Räim: „Alati on kusagil midagi uuritud ja puuritud, mida meie sinna parata saame. Meie jätkame oma taotlusi ja asja ajamist sama rahulikult ja järjekindlalt kui varem ...”


HIRMUNUD MEESTE LIIGA
REX STOUT
Tänapäev, 2020

Paul Chapini ülikoolikaaslased pole endale kunagi päriselt andestanud traagilise lõpuga vingerpussi, mille tagajärg on ränk trauma terveks eluks. Ometi usuvad nad, et Paul on neile andestanud... Kuni üks neist kukub kaljult surnuks ning teistele hakkavad saabuma luuletused vihjetega kättemaksule ja mõrvale. Pauli toetamiseks loodud Lunastusliiga hirmunud liikmed pöörduvad Nero Wolfe'i poole. Kuid kas piisab Wolfe'i geniaalsusest ja Archie usinusest, et mängida üle mõrvar, kes on nii meisterlik, et suudab kuritöid kavandada ja täide viia kõigi silme all?




KÕNNUKÜLA
STINA JACKSON
Eesti Raamat, 2020

Millised saladused on peidus Lapimaa unustatud nurgas asuva vana talumaja seinte vahel?

Varakevad hoiab Arvidsjauri lähedal asuvat Kõnnuküla oma haardes. Paljud talud on tühjad, määratud pikaldasele lagunemisele. Ühes majas elab Liv koos oma vana isa Vidari ja teismelise poja Simoniga. Nad moodustavad iseäraliku perekonna. Liv tunneb naabrite pilke samamoodi, nagu ta tajub bensiinijaamas õhtuses vahetuses töötades klientide vahtimist.

Kõik paistavad küsivat, miks Liv isa juurde jäi, mis teda selles Lapimaa kolkas kinni hoiab. Inimesed räägivad Vidari varandusest, sellest, kui rikas ta peaks pärast kõiki oma maatehinguid olema. Kõnnukülas tunnevad kõik kõiki ja keegi ei unusta kunagi midagi.

Nüüd soovib keegi tagasi seda, mis on õigustatult tema oma. Ja oma eesmärgi saavutamiseks ei peatu ta millegi ees …

Pärast edukat debüüti raamatuga „Hõbedatee” (Rootsi 2018. aasta parim kriminaalromaan) on Stina Jackson tagasi sama sisutiheda ja liigutava looga inimeste seotusest oma koha ja üksteisega, kirjutades sellest, kui tugevad need sidemed olla võivad ja kui raske on sisseharjunud mustrist välja murda.


LAULULINDUDE JA MADUDE BALLAAD
SUZANNE COLLINS
Tänapäev, 2020

  1. Näljamängude lõikuspäeva hommik. Kapitooliumis valmistub 18-aastane Coriolanus Snow oma etteasteks mängude ühe juhendajana. Kunagi võimas Snowde perekond on langenud raskuste küüsi, ent Coriolanuse tribuudi võit mängudel võiks nende kunagise hiilguse taastada.

Juhus ei ole Coriolanuse poolt. Ta saab alandava ülesande juhendada kõige naeruväärsemat võistlejat, 12. ringkonna tüdruktribuuti. Nende saatused põimuvad. Iga Coriolanuse valik võib viia võidu või läbikukkumiseni. Areenil käib võitlus elu ja surma peale. Väljaspool areeni tunneb Coriolanus, et hakkab oma tribuuti kiinduma … ning peab otsustama, kas järgida Kapitooliumi reegleid või päästa ennast ja tüdrukut, olgu hind kui tahes kõrge.


LOO ALGUS
IMOGEN CLARK
Ersen, 2020

Ühel hommikul, kui üksikema Leah püüab oma lapsi väljaminekuks valmis seada, heliseb uksekell. Nende Whitley Bays asuva ridaelamu lävel seisab hästirõivastatud võõras naine Clio, kellel on majaga mingi seletamatu emotsionaalne side. Sellega peaks lugu lõppema, kuid ammune saladus on juba pinnale kerkimas...

Mõnes mõttes ei saaks kaks naist erinevamad ollagi: kahe lapse ema Leah on baaridaami tütar, vallaline Clio aga oma parunessist ema varade pärija. Leah tunneb puudust täiskasvanud seltsilisest, samas kui Cliol pole tavaeluga olnud erilist kokkupuudet, nii et naiste kummalisest esmakohtumisest alguse saanud veider sõprus on teretulnud leevenduseks mõlema igapäevaelule.

See sõprus vastab küsimustele, mida kumbki poleks osanud esitadagi, paljastades aastakümneid varjul püsinud saladusi. Kuid kas see aitab neil lõpuks leida ka oma koha elus?


ELU LAENUKS
ASHLEY FARLEY
Ersen, 2020

Kaks oma elus ristteele jõudnud naist leiavad, et kodust põgeneda pole kunagi liiga hilja.

Pärast kolmekümmet aastat kohtuvad ülikooliaegsed sõbrad Lena Browder ja Olivia Westcoat juhuslikult Atlanta lennujaama kohvibaaris. Mõlemad on oma elus jõudnud ristteele. Lena põgeneb kodust oma nõudliku perekonna eest, Olivia püüab pärast valusat lahutust leida kindlat jalgealust. Vaadates tagasi oma endisele minale, tervitavad nad uut algust – ja see algab spontaanse katsumusega.

Leppinud kokku, et vahetavad enda uuesti avastamiseks kuuks ajaks eluasemed, peatub Lena Olivia Charlestoni korteris. Ja Olivia pelgupaik? Lena üksik jõeäärne majake Northern Neckis Virginia osariigis. Kaks suurepärast pelgupaika. Kolmkümmend neli päeva, et uuesti alustada.

Uute värskete võimaluste ja südantsoojendava sõpruse valguses leiavad Lena ja Olivia oma kire, pööravad elus teise lehekülje ja saavad tagasi vahepealses elus kaotatu. Kui ellu tekib ootamatu armastus ja karjäär võtab uue suuna, on aeg leida endas julgust ja riskida. Nüüd peavad nad tegema raskeid valikuid, et anda endale uus võimalus ning elada sellist elu, millest nad on unistanud.


AKEN LAHELE
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Jenna Boltz seisab oma elu teelahkmel. Pärast pea kakskümmend aastat tagasi olnud inetut lahutust kirurgist abikaasast kasvatas ta oma kahte last üksi, sobitades emaks olemist armastatud tööga Seattleʼi haigla intensiivraviosakonna meditsiiniõena. Paul ja Allie on välja kolinud ja käivad ülikoolis ning Jenna arutleb, mida tulevik talle toob.

Tema parim sõbranna Maureen on Jenna uuest elust elevil. Nüüd viimaks on neil võimalik minna reisile Pariisi, millest nad mõlemad on unistanud ülikoolist saadik, aga kui asi puudutab elu teist suurt seiklust – kohtamas käimist –, pole Jenna ikka kindel, kas ta on valmis armuma... kuni ootamatu kohtumine hakkab vähehaaval tema suhtumist muutma.

Kui Jenna eakas ema puusaluu murrab, opereerib teda doktor Rowan Lancaster. Ehkki Rowan on sõnakehv ja stoiline, on ta kohe Jennast sisse võetud. Kuigi Jenna kõhkleb, kas alustada suhet järjekordse kirurgiga, peab ta endale tunnistama, et on mehest üsnagi huvitatud. Kui Jenna lapsed teatavad talle jahmatavaid uudiseid, saab ta aru, et peab usaldama armastust ja leppima ootamatustega, enne kui elu, millest ta on alati unistanud, temast mööda läheb.


ARMUNUD VÕÕRASSE
BARBARA FREETHY
Ersen, 2020

Ria on seksikas ja kirglik nagu soe troopikaöö ning ilusalt ohtlik nagu saarejoogid, mida ta Isla de los Sueñose – Unistuse saare – rannabaaris pakub. Siiski pole Ria nii muretu, kui pealtnäha paistab, ja teesklus väsitab teda. Ühel õhtul riskib ta reaalsuse eest põgenemiseks kõigega.

Drew Callaway on endine mereväe piloot ja päästetöötaja, kes üritab põgeneda oma elu eest, milles on olnud liiga palju tragöödiaid. Riaga kohtumine on nagu päikese kätte sattumine ja nende ainuke koosveedetud öö muudab tema elu. See unistus kustub aga kiiresti, kui Ria merel traagilises õnnetuses hukkub.

Mitu kuud hiljem, tuhandete kilomeetrite kaugusel nende esmakohtumise paigast, näeb Drew naist, kes on täpselt Ria moodi. Naine väidab, et tema nimi on Tory ja nad pole varem kohtunud, aga Drew saab aru, et naine on hädas, ega suuda selga keerata. Ta kavatseb naise päästa, tahab viimane seda või mitte.

Drew ei karda ohtusid, aga kas ta saab riskida südame kaotamisega kaunile võõrale?


PEREKOND ALGAJATELE
SARAH MORGAN
Ersen, 2020

Elujaatav raamat armastusest, kaotusest ja perekondadest sellistena, nagu need on...

New Yorgi florist Flora Donovan elab unistuste elu, aga tema elurõõmus optimism varjab saladust. Ta on üksildane. Lapsepõlves orvuks jäänud Flora pole kunagi tundnud, et ta kuulub kuhugi... kuni ta kohtab Jack Parkerit. Jack on esimene mees, kes näeb teda sellisena, nagu ta on, ja see muudab Flora elu.

Teismeline Izzy Parker üritab iga hinna eest kõike koos hoida. Pärast seda, kui ta ema aasta eest suri, aitab tal end turvaliselt tunda üksnes isa ja väikese õe eest hoolitsemine. Talle on kohutav šokk, kui ta saab teada, et isal on uus sõbratar. Ta ei taha mitte mingi hinna eest „uut“ ema. Ja siis kutsub isa Flora kaasa suvepuhkusele...

Flora süda valutab Izzy pärast, aga ta tahab nii väga, et tema ja Jacki suhe ei puruneks. Et leida perekond, mida ta on kogu elu soovinud, peab Flora end suvepuhkuse ajal ületama ja avastama endas sellised omadused, mille olemasolust ta polnud seni üldse teadlik.


TANJA RÄÄGIB EESTI KEELT
TATIANA YOON
Tänapäev, 2020

Raamat eesti keele õppimisega seotud arusaamatustest ja naljadest, eesti ja vene keele sarnasustest ja erinevustest, eesti keelest mõjutatud vene keele eripärast. 







BUSSIJAAMAS ON VALGRE RAIMOND
CONTRA
2020

Contra luule on ikka innustust saanud nii rahvalaulust kui popmuusikast ja igasugustest muudest kaunitest kõladest. Siin raamatus "Bussijaamas on Valgre Raimond" kohtuvad laul ja kalambuur, ehk meie kõigi poolt armastatud laulude read on keeratud õige kummalisse rüüsse.






RAHVA OMA KAITSE 25
MART JUUR, ANDRUS KIVIRÄHK
Tänapäev, 2020

Lustlik kogumik lugusid, mis sündinud Andrus Kivirähki ja Mart Juure, tuntud raadiosaate “Rahva oma kaitse” autorite ühistööna. Sisaldab muuhulgas ka sääraseid menuteoseid nagu “Elukapten”, “Onu Kommi onnike”, “Ja päike tõuseb” ning “Tõde ja õigus” kolmeteistkümnes osas.

See raamat on valguskiir meid ümbritsevas (vaimu)pimeduses.





KÕNELUSED LAHKUNUTEGA NÄIDENDID "VANAISA" JA "SALONG"
MAIMU BERG
Hea Lugu, 2020

Korraga ilmuvad kaks Maimu Bergi näidendit: „Vanaisa“ ja „Salong“.

"Vanaisa" on 2018. aastal esitatud Strasbourgis Tagora teatris inglise keeles. Tekst aitab selgitada Eesti Vabariigis juhtunut, kuid võiks lisaks võõrastele meenutada-selgitada seda ka meie nooremale põlvkonnale. Mõttelises dialoogis on vastamisi ehk mõneti eluvõõras Euroopas õppinud-elanud lapselaps Rutt, kes ootab terroristi last, ja tema vanaisa, kes punaväkke mobiliseerituna tegi läbi tööpataljoni ja kaotas esimeses lahingus jala.

Ometi ei tahaks vanaisa võimaluse korral õnnelikumat elu, talle piisab enda omast. Tema mõttelaadi iseloomustab hästi vastus Ruti küsimusele, miks tööpataljonist ei põgenetud, et vabaduses surra.

"Mis vabaduses! Tuhandete kilomeetrite ulatuses polnud mingit vabadust."

"Salong" sai 2017. aasta näidendivõistlustel III preemia. Kuulus salong, spiel, peategelased ja nende mõttemaailm on tuttavad M. Bergi pihtimuslikust raamatust "Meie hingede võlad". On inimesi, kes isegi seda soovides teineteise mõjuväljast ei vabane.

Taustategelasteks on Mehe ja Naise kaasaegsed, peamiselt literaadid ja teatriuuendusega seotud näitlejad-lavastajad, kes käisid salongis. Autor laseb Naisel öelda, et nüüd on see kõik juba kauge minevik, kuid aeg-ajalt kerkib see järvepõhjast üles nagu uppunud katedraal jõuluööl, murdes endale raginal teed läbi ajast kokkukantud jää.


TEEL. PILGUHEIT JAAPANI HINGE
AGU SISASK
Canopus, 2020

Agu Sisask (s. 1940) omab eesti kultuuri- ja tõlkeajaloos väärikat kohta nii jaapani keelest tõlkimise traditsioonide teerajaja, teeneka tõlkija kui ka kirjaniku ja vaimuinimesena. Kuna tegemist on meile nii kultuuriliselt kui geograafiliselt kauge keele ja kirjandusega, ei ole vähem oluline tema roll jaapani kultuuri vahendaja ja tutvustajana. Agu Sisask on pidanud hulgaliselt Jaapani-teemalisi loenguid ja ettekandeid. Lisaks Jaapani Välisministeeriumi aukirjale on talle 2019. aastal annetatud Jaapani keiserlik Tõusva Päikese orden Kuldsete ja Hõbedaste Kiirtega. Peale jaapani kirjanduse tõlkimise ja tutvustamise on Agu Sisask töötanud giidi ja suulise tõlgina, toimetanud kunsti- ja kirjandussaateid ETVs ning olnud Loomingu Raamatukogu peatoimetaja. Tema sulest on ilmunud Jaapani-ainelist luulet ja ilukirjandust.

Käesolev raamat kujutab endast autori tagasivaadet oma püüdlustele õppida tundma Jaapani rikkalikku ja omapärast kultuuri.


KULDSE MEDALJONI MÕISTATUS. SAGADI PARUNI MÕRVALOOD
AIN KÜTT
Hea Lugu, 2020

Kriminaalloo „Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1829. aasta juulikuusse ja mitmesse mõisa, kirikusse ja pastoraati kunagises Haljala kihelkonnas. Osa mõisu on unustusehõlma vajunud, teised püsivad uhkelt.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Põnev ja ettearvamatute pööretega sündmustik algab Kavastu mõisa suveballil, kus enne oma esinemist sureb segastel asjaoludel lauljanna Anna Maria Engelhart. Kuigi selline õnnetu surm on omal ajal tõesti ühes Eesti mõisas aset leidnud, ei kahtlustatud toona juhtunus midagi kriminaalset. Raamatus hakkab arvatavat mõrva uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes on kohaliku meeskohtu eesistuja. Teda aitavad Annikvere südikas mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck ning Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner, kes on Focki ülikoolikaaslane ja hea sõber. Enne kui süüdlane paljastatud saab, lisandub veel mitu kahtlast surmajuhtumit.

„Kuldse medaljoni mõistatus“ on mõtteline järg autori samade peategelastega debüütromaanile „Risti soldati mõistatus“.


KASSITUHK
MARGUS SANGLEPP
Tänapäev, 2020

„Kassituhk“ on seikluslik lugu kirjandusõpetajast Antist, kes avastab, et kõik kohustused, mis olid seni harjumuspärast elurutiini kujundanud, on äkitselt ära langenud. Enne uusi väljakutseid seisab siiski ees lõplik hüvastijätt kalli sõbraga. Loodetav lohutust pakkuv ringsõit mööda Eestit kujuneb aga hoopiski suuremat sorti kaoseks, kuhu on segatud kummalisi tegelasi, kes satuvad inimese eluteele just siis, kui ta tunneb end elulainetesse uppuvat.

Margus Sanglepp (1967) on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna ja avaldanud mitu romaani. Kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel pälvis tema kirjutatud „Nõiatants“ 3. koha.



PANGASALADUS
EERO EPNER
AS LHV Pank, 2020

Vahel mõtleme finantsasutusest kui paigast, kus hallide betoonmüüride vahel liiguvad täpseks viilitud ülikondadega mehed, käes ajatu lõikega portfellid, kust nad võtavad välja standardseid A4-sid, millel olev tekst on joondatud täpselt mõlema serva järgi. Ent on ka teistsuguseid. Väga teistsuguseid. Kohti, kus sa mõtled ise. Sa otsustad ise. Sa teed ise. Sa teed ka vigu ise ning kui sa tahad tantsida hommikul kella viieni kontorilaudadel, et paari tunni pärast taas alustada, siis seegi otsus on tehtud ise. Säärane koht on LHV. Eero Epneri poolt LHV 20 aastapäeva puhul kirjutatud hoogne ajalooraamat räägib tõsielul põhineva loo LHV sünnist, kahekümnest tegevusaastast ja kujunemisest tänaseks finantsgrupiks. Raamat põhineb kümnetel intervjuudel LHV asutanud ja seal töötanud inimestega.

MERELUULEPIDU KUNDA RANNAS
2020

Raamatus on Eesti Mereluulepeol Kunda rannas 29. augustil 2020.a., muinastulede ööl ettekantud luuletused. Eesti autorite mereteemalisi luuletusi lugesid armastatud luuletajad, näitlejad jt., lavastas Tiina Mälberg.


RABASAAR
URVE TINNURI
Canopus, 2020

“Rabasaar” on sisuline järg romaanile “Õed” (2019), jälgides Narvast pärit õdede Reeni ja Õie käekäiku aastatel 1955 – 1960.

Tasapisi taganevad meeltest sõjavintsutused ja hirm repressioonide ees, elujärg näitab paranemise märke ja inimesed julgevad tulevikule lootusrikkamalt silma vaadata.

Õdede isiklik elutraagika aga jääb – mured ja ebaõnn, eksimused ja nende vääramatud tagajärjed, tunded, mis ei allu kainele mõistusele, vaid sunnivad talitama südame käsul. Kõik see võib leeveneda üksnes juhul, kui järgneb midagi ootamatut ja lõplikku...


MINU HAAPSALU. MERE JA MUINASJUTTUDE LINN
AIDI VALLIK
Petrone Print, 2020

Haapsalu elab ühe jalaga oma pikas ajaloos, teisega tänapäevas. Keskel saadakse kenasti kokku. Ikka veel ilmub ristimiskabeli aknale Valge Daam, ikka lähevad merele paadid, ikka uisutatakse jäätunud viigil, ikka mängivad naabruskonna lapsed hulgakesi väikestes aedades õunapuude all ja teavad nimepidi naabrite kassi. Selles järjepidevuses on rahu ning turvatunne.

Siin on ikka veel alles see, millest kõnelevad Ernst Enno laulud ja mida kujutavad Ilon Wiklandi pildid – kõik see, mis mujal tundub ammu kaotatuna, see kadunud maailmade ilu.

Siin elab ajalugu, siin elavad unistused ja muinasjutud. Siin elasin ka mina, selle kõige keskel, veerand sajandit oma elust.

Siin olen veetnud hulga lapsepõlvepäevi, siin tegin läbi tormilise hilisteismeea, pidasin vastu oma kriisiaastatel, sain õpetajaks, nuusutasin poliitikat, kasvasin kirjanikuks… ja õppisin vist lõpuks päris rahuldavalt ära ka selle, kuidas elada inimese moodi.

Sellepärast räägibki see raamat minust Haapsalus ja Haapsalust minus.


KOERTEPARK
SOFI OKSANEN
Varrak, 2020

„Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.

„Koertepark” on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.


TESTAMENT
NINA WÄHÄ
Rahva Raamat, 2020

See pole midagi muud kui mõrvalugu. Või siiski, tegelikult on see veel ka palju muud. Aga ma ei taha kedagi eksiteele viia ega selle loo olulist osa varjata.

Keegi sureb. Ja keegi on selles süüdi. Peame üritama välja uurida, kes. Ja kes. Ja miks?

Kahjuks peate neid kõiki tundma õppima, sest nad kõik on looga omal kombel seotud. Nagu öeldakse, on issanda loomaaed kirju, ja mõni isend ei torka silmagi, kuid on sellegipoolest olemas.

Võib-olla peatud selle teekonna jooksul mitu korda ja mõtled midagi umbes sinnakanti, et „misjaoks see nüüd veel hea on“, aga ära kaota lootust. Anna oma elu minu kätesse ja ma juhin sind läbi hämara ja helge.

No nii. Hakkame pihta.

See on jutustus perekond Toimist ja nende elu märkimisväärselt mõjutanud sündmustest, kusjuures perekond Toimi all mõtlen ma ema ja isa, Sirit ja Penttit, ja ma mõtlen

kõiki nende lapsi, nii neid, kes on sündmuste ajal elus

kui ka neid

lapsi, keda enam ei ole.

Ja lapsi, kes pole veel sündinud.

Ja lapsi, kes tulevad hiljem.

Nina Wähä (sünd 1979) elab Stockholmis. Tema esikromaan on 2007. aastal ilmunud „S som i syster” („Õ nagu õde”) ja teine 2010. aastal ilmunud ja kriitikutelt palju kiidusõnu saanud „Titta inte bakåt!“ („Ära vaata tagasi”). Ta mängis filmis „Babylonsjukan“ ühte peaosadest ja laulab indie-bändis Lacrosse.

Nina kolmas romaan „Testament” (2019) oli ilmumisaastal üks Rootsi menukamaid raamatuid ning kandideeris mitmele kirjandusauhinnale, sh Augustpriset. „Testament” võitis Rootsi Raadio Kirjanduspreemia.


MURA. LEEGITSEVAD MÄLESTUSED
ALEXANDRA LAPIERRE
Varrak, 2020

Erakordse saatusega naine 20. sajandi Venemaa tormiste ajaloosündmuste keerises – vene päritolu aristokraat Maria Zakrevskaja, proua Benckendorff, paruness Budberg ehk lihtsalt Mura. Eestis tuntud kui Jäneda viimane mõisaproua, oli Mura ühtaegu Briti salaagendi armuke, Maksim Gorki muusa, H. G. Wellsi kallim ja Londoni haritlaskonna loominguline innustaja. Ta suhtles 20. sajandi tõeliste suurkujudega: tsaari, Stalini, Churchilli, de Gaulle’iga.

Vene tsaaririigi jõukasse aristokraadiperre sündinud Murat näis ootavat helge tulevik. Bolševike revolutsiooniga aga variseb kogu ta maailm kokku. Samal ajal kui Lenini julmad politseiorganid tema peret ja sõpru taga kiusavad, armub ta meeletult Briti salaagenti Sir Robert Bruce Lockharti. Kui aga too Venemaalt välja saadetakse, jääb Mura üksi. Ellujäämiseks saab ta loota vaid omaenda tarkusele. On neid, kes ülistavad selle naise õrnust ja vankumatut truudust. Teised omakorda mõistavad hukka tema valed. Kõik on aga nõus, et Mura kehastab Elu ...

Prantsuse kirjanik Alexandra Lapierre’i (snd 1955) sulest on ilmunud arvukalt romaane ja biograafiaid. Terava pilgu ja heatahtliku perspektiiviga äratab ta ellu hulganisti köitvaid isiksusi, kes heidavad valgust märgilistele sündmustele maailma ajaloos.


PAHA TÜDRUK
MARIO VARGAS LLOSA
Eesti Raamat, 2020

„Paha tüdruk” on Mario Vargas Llosa esimene armastusromaan. Ühendades meisterlikult reaalsuse ja väljamõeldise, jutustab autor loo armastusest – tuhandenäolisest määramatust tundest: kirest ja kaugusest, juhusest ja saatusest, valust ja naudingust. Aga milline on armastuse tõeline nägu?

Ricardo Somocurcio armastab paha tüdrukut: ta armub teismelisena Lily-nimelisse neidu Limas 1950. aastal, kui tüdruk ühel suvel tema ellu astub ja siis ilma selgituseta kaob. Ta armastab teda endiselt, kui naine ilmub välja 1960. aastate Pariisis seltsimees Arlette’ina, hiljem proua Richardsonina, rikka inglase naisena, ja ka siis, kui kunagisest Lilyst on saanud Tokyos tegutseva Jaapani ärimehe armuke.

Ricardo ja Otilia ligi nelikümmend aastat kestev suhe on dramaatiliste tõusude ja mõõnadega. Kuid vaatamata sellele, et naine kohtleb teda halvasti, on mees määratud teda igavesti kummardama. Kaardistades kodumaalt lahkunud Ricardo elu armulugude kaudu selle kuju muutva naisega, on Vargas Llosa loonud vaimustava, eepilise romaani elu muutvast kinnisideest.

Mario Vargas Llosa (sünd 1936) on üks mõjukamaid XX ja XI sajandi Ladina-Ameerika kirjanikke. 2010. aastal pärjati ta oma loomingu eest Nobeli kirjandusauhinnaga. Lisaks romaanidele on Vargas Llosa kirjutanud ka jutustusi, esseid, näidendeid, filmi- ja kirjanduskriitikat ning tegutsenud ajakirjaniku ja poliitikuna.


ARM
AUÐUR AVA ÓLAFSDÓTTIR
Eesti Raamat, 2020

Armastuse ja huumoriga kirjutatud südamlik lugu ühe mehe üllatavast eneseleidmise teest läbi seikluste, mis annavad ta elule uue mõtte.

Jonas Ebeneser on tüüpiline tee-kõik-ise mees, kes tunneb sundi „logisevat“ parandada, kuid samas ei suuda ta ise luua korda oma elus. Viiekümnene ja lahutatud, on ta hiljuti teada saanud, et pole oma tütre Gudrun Waterlily bioloogiline isa. Ta on vajunud eksistentsiaalsesse kriisi ja kaotanud kogu elujõu. Hooldekodus oma seniilset ema külastades mõtleb Jonas vargsi, kuidas, millal ja kus end oma viletsusest vabastada.

Et tema ainus tütar ta laipa leidma ei peaks, otsustab Jonas, et kõige parem on surra välismaal. Kaasas vaid tööriistakast ja vahetusriided, lendab ta nimetusse riiki, kus õhus on endiselt tunda sõja hõngu. Ta broneerib toa väikeses väheste külalistega hotellis Silence. Seal elades saab ta aru teiste inimeste armide sügavusest, hakates samal ajal oma hingehaavu uues valguses nägema.

Tähistamaks elu lõpmatuid valikuid, muutusi ja teist võimalust, on „Arm“ innustav lugu mehest, kogukonnast ja teekonnast läbi meeleheite sügavuste elu mõtte taasleidmise poole.

„Arm“ („Ör“) on Islandi kirjaniku ja kunstiajaloo professori Auður Ava Ólafsdóttiri (sünd 1958) viies romaan. Teos on pälvinud Islandi (2016) ja Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna (2018).


TRITONUS
KJELL WESTOE
Eesti Raamat, 2020

Elus pettunud tippdirigent Thomas Brander on saarele ehitanud uhke villa Casa Tritonuse, kus loodab leida pelgupaiga, kuid tema meelerahu näib ohtu seadvat ekstravertne naabrimees. Branden soovib end tunda mehena parimais aastais, kuid tema minapilt pole enam endine. Aeglaselt, kuid kindlalt leiavad tema ja ta naabri, kooli kuraatori Reidar Lindelli omavahelised suhted ühise tooni ning kahe samas eas, kuid põhimõtteliselt üsna erineva mehe vahel tekib tihe sõprus. Saarel elades ei saa jääda anonüümseks, siin jagatakse üksteise rõõme ja kurbust, istutakse samas paadis – isegi siis, kui see lekib.

Romaan võngub harmoonia ja dissonantsi vahel, otsides vastuseid kiireloomulistele küsimustele: kuidas saaksime kõigi oma erinevustega koos eksisteerida praegusel ajal? Kas leppimine ja patukahetsus on võimalik, enne kui kõik on möödas?

Kjell Westö (sünd 1961) on silmapaistev soomerootsi kirjanik, keda tuntakse enim tema Helsingi-teemaliste eepiliste romaanide järgi. „Põhjamaade romaani“ sarjas on ilmunud tema „Kus kõndisime kunagi“ (2011), „Terendus 38“ (2014) ja „Väävelkollane taevas“ (2018). Westö teostele iseloomulik joon – ajaloosündmuste mõju hapraile ja haavatavaile inimsuhetele – on hästi esil ka selles romaanis, mis ilmub üheaegselt rootsi, soome, taani, norra ja eesti keeles.


SEITSE VALET
ELIZABETH KAY
Kirjastus Pegasus, 2020

Kõik sai alguse ühest väikesest valest …

Jane ja Marnie on üheteistkümnendast eluaastast saati olnud lahutamatud ja neil on palju ühist. Mõlemad armusid noorelt ja abiellusid nägusate meestega. Kuid Marnie abikaasa ei meeldinud Jane’ile, kuna oli alati nii valjuhäälne, vastik ja esiletükkiv. Mis mõjub nüüd üsnagi paradoksaalselt.

Sest kui Jane oleks aus olnud – kui ta ei oleks valetanud –, võiks tema parima sõbranna abikaasa ehk endiselt elus olla …

See on Jane’i võimalus tõtt rääkida, aga kas teie usute teda?

„Seitse valet” on Jane’i ülestunnistus, tema tõde. Kaasahaarav, mitmetahuline ja kõhedust tekitav. Vastupandamatu ja lummav põnevik naiste vahel valitsevatest keerulistest ja toksilistest sõprussuhetest, ebaterve armastuse Achilleuse kannast ja sellest, millest me armastuse nimel ilma võime jääda.

„Kõhedust tekitav ja originaalne.” – CLARE MACKINTOSH

Elizabeth Kay alustas karjääri kirjastamismaailmas, kui võttis vastu assistendiameti Penguin Random House’is. Töö suures kirjastusettevõttes on loonud talle suurepärase võimaluse viia ellu ka omaenda unistus.


NUKUMÄNG
M.W. CRAVEN
Kirjastus Pegasus, 2020

Briti parim krimipõnevik 2019!

Ta tõmbab nööre ja vaatab neid kannatamas. Tere tulemast – see on nukumäng.

Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu.

Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Pooleldi vastu tahtmist kaasab Poe sotsiaalselt saamatu, kuid särava mõistusega analüütiku Tilly Bradshaw’. Kokkusobimatu paar leiab jälje, mis on mõeldud vaid Poe silmadele. Tabamatul mõrvaril on plaan ja miskipärast on Poe’l selles oma roll.

Ohvrite arvu kasvades mõistab Poe, et on panustanud juhtumisse hoopis rohkem, kui esialgu kavatses. Rabav lõppmäng loksutab paigast kogu tema senise teadmise iseendast ja ta mõistab, et maailmas on hoopis hullemaid asju, kui tuleriidal hukkuda …

„Sünge, lõikav ja kaasakiskuv.“ – Peter James

W. Craven on krimimaastiku uus ja kaalukas hääl. „Washington Poe“ sarja meisterlik avaraamat „Nukumäng“ tõi 2019. aastal Cravenile muu hulgas Suurbritannia krimikirjanike ühenduse välja antava maineka Kuldse pistoda auhinna. Samale auhinnale on juba nomineeritud ka sarja teine raamat, „Black Summer“.


VERESIDEMED
ANGELA MARSONS
Kirjastus Pegasus, 2020

Kuidas tabada tapjat, kes tegutseb ainsatki jälge jätmata?

Esmapilgul näib olevat tegemist halvasti lõppenud rööviga. Esimene ohver, hooliv ja õiglane sotsiaaltöötaja, on tapetud ainsa täpse noahoobiga südamesse. Kuid uurija Kim Stone’ile tundub asi kahtlane.

Kui leitakse identse noahaavaga kohalik narkomaan, mõistab Kim vaistlikult, et tegemist on sama tapjaga. Kuid peale külma, ettekavatsetud tapmisviisi ei ühenda ohvreid miski, nii et tegu võib olla senistest kõige keerulisema juhtumiga.

Kimi keskendumist juhtumi lahendamisele ähvardab rikkuda kiri dr Alexandra Thorne’ilt – sotsiopaadilt, kelle Kim aitas trellide taha saata. Seekord on Alex otsustanud ette võtta Kimi kõige valusama haava, sundides teda silmitsi naisega, kes on süüdi tema väikese venna surmas – tema oma emaga.

Laipu koguneb, Kim oma meeskonnaga lahendab tumedaid saladusi ja jõuab tapjale aina lähemale. Kuid oht võib ähvardada üht omade seast ja seekord ei pruugi Kim tema päästmiseks piisavalt tugev olla…

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis.


PÄRAST LÕPPU
CLARE MACKINTOSH
Kirjastus Pegasus, 2020

Maxi ja Pipi suhe on nii kindel, kui üldse olla saab. Nad on kallimad ja parimad sõbrad – kõigutamatult. Siis aga jääb nende poeg haigeks ja arstid usaldavad poisi ellujäämise küsimuse nende kätesse. Max ja Pip seisavad silmitsi kirjeldamatult kaaluka otsusega, ent esimest korda elus ei jõua nad üksmeelele – kumbki soovib pojale erisugust tulevikku.

Neid mõlemat muserdada ähvardava võimatu valiku tagajärjel pole miski enam endine.

Aga pärast lõppu võib veel kõike juhtuda …

Võimas, meeliülendav ja lootusest tulvil romaan „Pärast lõppu” on kaasahaarav ja lennukas, sügavalt isiklik lugu armastusest, abielust, vanemapõlvest ja käimata jäänud teest. Mackintosh, kelle romaanist õhkub ääretut emotsionaalset väge, aitab lugejail mõista, et vahel on lõpp kõigest järjekordne algus.

Clare Mackintosh on menukas ja mitmeid auhindu võitnud kirjanik, kelle teoseid on maailmas müüdud enam kui kaks miljonit ning kelle sulest pärineb ka raamat „Ma lasen sul minna”, mis oli 2015. aastal kõige kiiremini müüv uue krimikirjaniku teos. See ning Clare’i teine ja kolmas romaan „Ma näen sind” ja „Laske mul olla” tõusid The Sunday Timesi edetabeli tippu ning kokku on neid tõlgitud rohkem kui 35 keelde.


TÕEPROJEKT
CLARE POOLEY
Varrak, 2020

Kui hästi sa tunned enda läheduses elavaid inimesi? Kui hästi tunnevad nemad sind? Kas sa üldse tead oma naabrite nimesid? Kas sa märkaksid, kui nad on hätta sattunud või kodust pikaks ajaks lahkunud?

Kõik valetavad oma elu kohta. Mis juhtuks, kui sa teistele selle kohta tõtt räägiksid? Ütleksid välja selle, mis määrab su olemuse, mis paneb paika kõik sind ümbritseva? Ja mitte internetis, vaid reaalselt ümbritsevatele inimestele?

Kuidas teie reageeriksite, kui leiate rohelise kaustiku, mille kaanele on kirjutatud „Tõeprojekt” ja esilehel sellised küsimused? Sellesse on enda kohta ausalt kirjutanud juba mitu teile võõrast inimest. Te loete nende pihtimused läbi – ja edasi? Kas kirjutate kaustikusse ka enda loo?

Selles raamatus kohtuvad raugaealine kunstnik, sõltlasest börsimaakler, ideaalse eluga suunamudija ja veel mitmed inimesed, kellel ei oleks ilma rohelise kaustikuta mingit kokkupuutepunkti. Nad muudavad üksteise elu paremaks, ehkki üks nendest valetab.

„Tõeprojekt” on romaan, mis õpetab meile mõnusa huumoriga, kui lihtne on tegelikult maailma muuta.


JANUSE KIVI
ELLY GRIFFITHS
Eesti Raamat, 2020

Rahvusvaheline menuk traditsioonilise Briti krimiromaani austajaile. Jube avastus vanas lastekodus toob päevavalgele unustatud saladused Norwichi minevikust.

On möödunud vaid mõni kuu, kui arheoloog Ruth Galloway aitas lahendada teadmata kadunud inimese juhtumit, pääsedes ise vaevu eluga. Kuid kui Norwichis suurt vana maja lammutavad ehitustöölised leiavad ukseava alt lapse luud, kutsub inspektor Harry Nelson Ruthi uuesti kohale. Kas tegemist on Rooma-aegse rituaalse ohverdusega või on tapja meie kaasaegne? Kaks last olid nelikümmend aastat varem seal asunud lastekodust kadunud ... kuid tõendusmaterjal viitab üha enam hoopis teisele kuriteole. Peagi selgub, et keegi on alanud uurimisest vägagi häiritud ning ta ei vali vahendeid, et Ruthi valedele jälgedele juhtida.

Ruth Galloway lugude sarjast on varem ilmunud „Koolmekohad“. Tema raamatutele on iseloomulik paras annus põnevust, huvitav sündmustik, Briti mereäärsete maastike haarav kirjeldamine ja erilised tegelaskujud. Elly Griffiths seob osavalt iidse mütoloogia ja nüüdisaegsed kuriteod.


VÄIKE NURGAPOOD. TAASKOHTUMINE
NICOLA MAY
Kirjastus Pegasus, 2020

Cockleberry Bay väikese nurgapoe lõbus seltskond – Rosa, Josh, Mary, Jacob, Sheila, värske ema Titch ja hurmav taksikoer Kuum – on tagasi.

Hiljuti abiellunud Rosa Smith on saanud Nurgapoe kenasti tööle ja paistab, et tal on kõik, mida hing võiks ihata. Aga loomulikult on armastuse tee konarlik. Rosa kahtlustab, et tema abikaasal on armuke, ja sel armukadedusel on väga tõsised tagajärjed.

Kuid Rosa ei anna alla. Tal tuleb küll rinda pista külaelanikega, kes topivad oma nina tema ellu, ning poes leiab aset salapärane tulekahju, aga ootamatutest pööretest tulvil eneseavastamise teel alistab ta vapralt oma hirmud, sõltuvuse ja armukadeduse.

„Taaskohtumine“ on teine osa briti kirjaniku Nicola May „Väikese nurgapoe“ sarjas, mille avaraamat sai ka Eesti lugejatelt ääretult sooja vastuvõtu ning oli nädalaid siinsete raamatumüügi edetabelite tipus.


RAAMATUKOGU TELEFONIPUTKAS
RACHAEL LUCAS
Eesti Raamat, 2020

Maaliline külake Cotswoldis on ideaalne pelgupaik tööstressist vaevatud ja läbipõlenud Lucyle. Pealegi tal vedas – olematu üüri eest õnnestus leida igati sobiv majake. Tal pole tarvis teha muud, kui hoida silma peal oma erakordselt krapsakal ja sihikindlal, veidi üle üheksakümnesel naabril Buntyl.

Lucyl on plaanis koos oma West Highlandi terjeri Hamishiga lihtsalt puhata, lõõgastuda, lugeda ja igasugu argiaskeldused unustada. Aga Little Maudley küla elanikel on teised mõtted ja peagi on ta osaline plaanides, mille tulemusel peab likvideerimist ootavast vanast telefoniputkast saama vabatahtlike toel tegutsev raamatukogu.

Kohalikele abiks olles saab naine sõbraks puuonne ehitava Samiga ja külaelu võlud hakkavad talle tasapisi meeldima. Lisaks tundub, et ka Buntyl on telefoniputkaga oma suhe, ja tasapisi hakkavad päevavalgele tulema saladused, mida vana naine on varjanud aastakümneid …

„Raamatukogu telefoniputkas“ on soe ja tujutõstev lugu uutest algustest, mis viib lugeja maalilise külaelu keskele. See elurõõmust pulbitsev raamat keskendub sellele, mis on elus oluline: sõprusele, armastusele ja kogukonnale. Lugeja ette astuvad usutavad ja elutruud tegelased maailmas, kuhu igaüks meist tahaks paariks tunniks pageda.


LUDLOW’ DAAMIDE ÜHING
ANN O´LOUGHLIN
Varrak, 2020

Connie Carter on kaotanud kõik, mida eales armsaks oli pidanud. Et leevendada südamevalu, jätab ta maha oma Ameerika-kodu ning sõidab Iirimaale vanasse, aastaid tühjana seisnud Ludlow’ mõisa, teades üksnes seda, et hiljuti surnud abikaasa oli valduse ostnud temaga nõu pidamata, pannes selle alla kogu nende raha. Connie tahab teada, miks. Ludlow Halli uue perenaisena vastuseid otsides saab ta tuttavaks naistega, kel on varasemast elust kanda oma taak. Lapitekke õmmeldes, muresid jagades ja üksteist toetades õpivad nad minevikuga rahu tegema.

Ann O’Loughlin on tuntud Iiri ajakirjanik, kes on kajastanud Iiri ühiskonna kõige olulisemaid teemasid üle kolmekümne aasta. Olles mõnda aega elanud ja töötanud Indias, elab ta praegu abikaasa ja kahe lapsega Iirimaa idarannikul. O’Loughlinilt on varem eesti keeles ilmunud „Ballisaali kohvik” (2018) ja „Kohtuniku naine” (2019).


KUS LAULAVAD LANGUSTID
DELIA OWENS
Rahva Raamat, 2020

Ma ei suuda sõnadega väljendada, kui väga mulle see raamat meeldis. Ma oleksin tahtnud, et see kestaks igavesti! – Reese Witherspoon

Aastaid on jutud Paduratüdrukust kummitanud Barkley Cove’i, vaikse Põhja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt nägusa Chase Andrewsi surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki – Paduratüdrukut.

Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.

Romaan “Kus laulavad langustid” on erakordselt peen ood loodusele, habras täiskasvanuks saamise lugu ja painav mõrvamüsteerium. Delia Owensi mõtlemapanev, elutark ja sügavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jääb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. “Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.


KOHTUME VENEETSIAS
BARBARA HANNAY
Ersen, 2020

Aasta pärast abikaasa Leo surma kutsub lesk Daisy oma kolm täiskasvanud last Veneetsiasse puhkama. See saab olema imetore, tema tibukesed jälle ühe katuse all oma isa sünnikohas koos. Kuid kas minevikku taasluua on võimalik?

Marci abielu on ohus, kuid ema huvides veenab ta oma naist teesklema, et kõik on hästi. Anna üritab varjata tõde oma Londoni näitlejakarjääri kohutava olukorra kohta. Ja Ellie, kes naudib vaheaastat ega ole kindel oma edasiste valikute suhtes, soovib vältida perekonna survet, et ta elaks nii, nagu nemad õigeks peavad.

Vaatamata Veneetsia võlule pannakse peresidemed proovile, eriti kui ilmsiks tuleb šokeeriv saladus Leo minevikust. Nüüd tuleb kõik, mida nad armastuse, perekonna, pühendumuse ja usalduse puhul hindavad, uuesti üle vaadata.

Miks läheb perepuhkuse jaoks vaja nii palju julgust? Kas Daisy sentimentaalne teekond tugevdab või lõhub sidemeid?

Mitme auhinnaga pärjatud autor Barbara Hannay on kirja pannud liigutava ja südamliku peredraama rasketest valikutest ja õnne leidmisest kõige ootamatumates kohtades.


ABIKAASAMATERJAL
EMILY BELDEN
Ersen, 2020

Kahekümne üheksa aastasel Charlotte Rosenil on saladus: ta on lesk. Alates tollest saatuslikust päevast, mis muutis ta elu, on Charlotte elus edasiliikumise nimel palju vaeva näinud. Hea töökoht sotsiaalmeediaanalüüsi firmas? Olemas. Korterinaaber, kes ei tea midagi tema minevikust? Olemas. Nunnu koer? Olemas. Kogu selle aja on ta ustavalt andmetele tuginedes läbi elu läinud, arvestades riskide tõenäosust, et saaks neid vältida.

Ometi poleks Charlotteʼi algoritmid kunagi ette näinud, et abikaasa tuhk viis aastat hiljem tema uksele saabub. Oimetult, aga meelekindlalt asub Charlotte otsima selle saatuse keerdkäigu tähendust, isegi kui ta peab seetõttu silmitsi seisma täiuslikus soengus ja täiuslikult keerulise endise ämma ja oma abikaasa parima sõbraga, kes näib alati Charlotteʼi kõrval olevat, meeldib see talle või mitte.

Peagi ujub aga pinnale jahmatav saladus, mis sunnib Charlotteʼi vastama küsimustele, mida ta pole kunagi osanud esitada, ning kaaluma võimalust andestada. Ja kui hakkab terendama uus armastus, peab ta lõplikult otsustama, kas järgida numbreid või usaldada oma südant.


OTSAST ALUSTAMISE AASTA
KAREN KING
Ersen, 2020

Viimasel aastal oleks Hollyl pidanud hästi minema, aga ta on endiselt rutiinis kinni, teeb tööd, mis kuhugi ei vii, ja on suhtes, millest ei saa asja. Uuel aastal otsustab Holly, et on aeg elu muuta.

Ta seab eesmärgiks

  • lõpetada suhe lähedust vältiva elukaaslasega;
  • teha läbi üks korralik seiklus;
  • õppida, kuidas alati jääda iseendaks;
  • kindlasti mitte kellessegi armuda.

Ta pakib kõik asjad kollasesse Minisse, sõidab Hispaaniasse ja asub elama üksikusse Andaluusia talumajja. Pärale jõudes sõidab ta peaaegu otsa veetlevale Matiasele. Holly meelehärmiks satuvad nad tihti kokku. Kohalikega hispaania keeles lobisedes, viimaks oma disainiäri püsti pannes ja päikeselisel külaväljakul sangriat limpsides tuleb Hollyle lõpuks meelde, kes ta on ja mida elult ootab.

Seega ei luba ta Matiasel enda tähelepanu hajutada. Sel aastal on Hollyl muustki peale armastuse mõelda. Ja ta ei lase ometigi veel ühel halval suhtel kõike ära rikkuda… eks?

Liigutav ja meeliülendav romantiline komöödia hetke nautimisest ja sisetunde usaldama õppimisest.


ARTHUR TRULUVI LUGU
ELIZABETH BERG
Ersen, 2020

Emotsionaalselt võimas romaan kolmest inimesest, kes kõik kaotavad kellegi, keda kõige rohkem armastavad, kuid leiavad uue võimaluse sealt, kus seda kõige vähem oodata oskavad.

Viimase kuue kuu jooksul on Arthur Mosese päevad olnud ühesugused: ta hoolitseb oma roosiaia ja kass Gordoni eest, sõidab siis bussiga kalmistule, et külastada lõuna ajal oma siitilmast lahkunud armastatud naist. Viimane asi, mida Arthur ette oskaks kujutada, on üks ebatõenäoline kohtumine, mis tema elu täielikult muudab.

Kaheksateistkümneaastane Maddy Harris on endassetõmbunud tüdruk, kes käib surnuaias, et teiste õpilaste eest põgeneda. Ühel pärastlõunal ühineb ta Arthuriga – liigutus, mis loob kahe üksildase hinge vahel üllatava sõpruse. Liigutatud Arthuri lahkusest ja pühendumusest, paneb Maddy talle hüüdnimeks Truluv. Kui Arthuri naaber Lucille nende teele satub, moodustub ebatavaline kolmik, aidates üksteisel südamevalu ja raskuste kaudu taas leida endas jõudu uueks alguseks.

See kaunis ja liigutav lugu räägib kaastundest ja kaotusvalust, väikestest tegudest, mis sõbrad perekonnaks muudab, ja võimalustest igas eas õnne saavutada.


ROOSISUVI
KATIE FFRODE, RUTH VESTEL
Ersen, 2020

Katie Ffordeʼi romaan räägib armastusest, teisest võimalusest ja pulmaettevalmistustest

Caro tundis Aleci ära samal hetkel, kui too tuppa astus, aga nähtavasti mees teda ei mäletanud. Polnud ka ime, sest kui nad kohtusid, oli väljas olnud kottpime, ja sellest oli üksjagu aega möödas. Alec naeris ja Caro süda hüppas rinnus…

Tema oli olnud see, kes lahkus, mitte noormees, kellega ta oli veetnud ühe muinasjutulise öö Kreekas ja keda ta kunagi polnud unustanud.

Nüüd, aastaid hiljem, kohtusid nad taas kaunis Šotimaa mõisas.

Peagi armus Caro mehesse taas.

Aga kas sel suvel armub mees ka temasse?


SÜDASUVINE TÄHT
BETTY NEELS
Ersen, 2020

Celineʼi perekond oli pankrotiga silmitsi seistes sunnitud otsa otsaga kokkusaamiseks oma kodust külalismaja tegema. Celine avastas, et tema uus elu on täis rasket tööd, kuid pakub lisaks ka lusti ja rõõmu. Ja peagi kohtas tüdruk Nickyt, noormeest, kes näis olevat temast tõsiselt sisse võetud – kui vaid Oliver, Nicky võimukas nõbu, lõpetaks oma nina toppimise nende asjadesse. Aga kui Celine sai teada, et Nicky on abielus, tundis ta Oliveri toetavast õlast üksnes rõõmu. Tänulikkus polnud küll päris see tunne, mille poole Oliver püüdles, aga hakatuseks asi seegi.




WILLOWLEAFI TEE
RAEANNE THAYNE
Ersen, 2020

Kommipoe omanik Charlotte Caine teab, mis on kiusatus. Selleks et elu muuta, kaalus alla võtta ja uut eesmärki leida, loobub ta arvukatest ahvatlustest. Kuid tema tahtejõud jääb nõrgaks, kui asi puudutab Hopeʼs Crossingisse naasvat probleemset Spencer Gregoryt, kes toob endaga kaasa mälestused murtud lubadustest ja teismelise ängist. Vigastusest ja skandaalist taastuv endine professionaalne pesapallimängija peab ka ise end uuesti leidma.

Charlotteʼi liigutab kõik, mis puudutab Spenceri uusi ja paremaid kavatsusi, alates ta plaanist rajada vigastada saanud veteranidele puhkusravikeskus, kuni ta selge pühendumuseni oma eelteismelisele tütrele Peytonile. Vanast valust kinnihoidmine on ainus, mis Charlotteʼi taasarmumise eest kaitseb. Ent kui ta selle riski siiski võtab, kas avastab ta mehes kodulinna südametemurdja või hoopis kangelase, keda on alati ihanud?


NÕOD NAGU ÕED
SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Pärast seda, kui Sophie kassilelude impeerium tules hävis, kolis Sophie Lane tagasi Blackberry saarele. Ta oli otsustanud oma firma uuesti üles ehitada. Aga väikelinna elu paljastas probleemi: ta ei saa edasi areneda enne, kui on õppinud lahti laskma. Sophie kardab, et kui ta laseb haarde pisutki lõdvemaks, võib ta kõik kaotada. Aga võib-olla on ta siis hoopis vaba, et otsida õnne ja armastust, mis on temast seni mööda käinud.

Kristineʼi kogu elu keerleb ümber teiste inimeste. Ta on abikaasa ja ema. Kuigi ta armastab oma meest ja poegi, tahab ta midagi, mis oleks täiesti tema oma – ta tahab väikest mereäärset pagariäri. Ta mõistab, et reegleid muuta ei ole lihtne, aga ta ei osanud ealeski ette kujutada, et peab valima abielu ja unistuste vahel.

Heatheri eesmärgid paistavad kättesaamatud nagu silmapiiril aimuv maismaa. Iga kord, kui tal õnnestub ülikooli fondi raha koguda, on emal järjekordne kriis. Kas tal õnnestub end vabaks võidelda või jääb ta igavesti selle piiratud elu vangiks?

Raamat on kirjutatud Malleryle omase huumori ja sarmiga. „Nõod nagu õedˮ on südamlik lugu armastusest, perekonnast ja sõprusest, mis aitab ületada kõik raskused."


SINA SIIS, MINA NÜÜD

NICK ALEXANDER
Ersen, 2020

Becky pole üksnes isata kasvanud: tema isa on ka müsteerium, haigutav tühik ema minevikus. Ta suri enne Becky sündi ja ema Laura jaoks on see rangelt teema, millest ei räägita. Kuid kui Laura ootamatult sõidu Kreekasse broneerib, otsustab Becky kaasa minna, et emale – ja tõele – lähemale jõuda.

Kui nad oma reisil kaunile Santorini saarele saabuvad, mõistab Becky, et see puhkus pole nii juhuslik, kui paistis. Laura varjab midagi tütre eest – ja on seda teinud nii kaua, kui ta mäletab. Laura on siin varemgi käinud, tema eelmine visiit varjab võtit Becky minevikku.

Kuid Laura mälestusi esimesest reisist varjutavad äng, südamevalu ja saladused, mida ta on varjanud viimased kakskümmend viis aastat. Nüüd tuleb tõde päevavalgele. Kas ema ja tütar võivad minevikuvarjud seljataha jätta ja leida õnne, mida nad nii kaua on otsinud?


PUULASED JA TOHTLASED

ANDRUS KIVIRÄHK
EKSA, 2020

Ja siis ma nägingi neid esimest korda. Terve leiliruum oli neid täis.
Linalakad tüdrukud, patsid õlgadeni. Laiaõlgsed poisid, juuksed korralikult seitlisse kammitud. Kõigil rahvariided seljas, nagu läheksid nad laulupeole. Nad tulid üksteise järel leiliruumist välja ja rivistusid seina äärde, justkui valmistuksid ühispildiks.
„Kes need on?“ küsisin ma jahmunult.
„Puulased ja tohtlased,“ lausus Kallela vaikselt. „Nad aitavad meid.“


ŠAMPANJA TEETASSIDEST. MINU VIIMASED PÄEVAD VENEMAAL

NADEŽDA TEFFI
Varrak, 2020

Selle raamatu autor on üks 20. sajandi alguse Venemaa kuulsamaid kirjanikke. Humorist, kelle följetonide üle naersid nii Nikolai II kui Vladimir Uljanov. Sädelev seltskonnadaam, oma ajastu superstaar – võrratu Nadežda Teffi (1872–1952).

Tema lugu kirjeldab teekonda, mis algas 1918. a sügisel Moskvast ja lõppes 1920. a kevadel Pariisis. Koos tuhandete omataolistega rändas Teffi läbi Venemaa ja Ukraina, et põgeneda pandeemia, nälja ja mõttetu vägivalla eest. Keegi ei aimanud, kuhu saatuse keeristorm nad lõpuks pillutab. Inimeste mass tulvas mööda laguneva tsaaririigi kaarti allapoole, kuni vastu tuli Must meri. Sadamaist leiti laevad, tihtipeale pikemaks sõiduks kõlbmatud, nendega seilati kuidagiviisi üle mere. Kui õnn naeratas ja jäädi ellu, tuli uuel kodumaal alustada otsast.

Vaid kümme aastat pärast selle teekonna lõppu kirjutatud mälestused annavad hääle tervele sajanditagusele Vene põgenike põlvkonnale. Ometi pole see üksnes traagiline, vaid ka lõbus ja meeldejääv lugu. Teffi poolt rännakul kogetu on klassikaline ajastu suurte draamade taustal arenev „väike ajalugu”, ühtlasi on see ka hiiglasliku impeeriumi lagunemise kirjeldus inimlike pisiasjade kaudu, mille on talletanud terane ja kogenud vaatleja.


SÕNUMITOOJAD

MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2020

Reklaamiagentuuris töötav Klara Vinter oli enda meelest edukas, sest miks muidu teda jälgiti ja kadestati. Kes ta oma sisemiselt olemuselt oli, mida tegelikult oskas või tahtis, sellest polnud ta sõpradel ja tuttavatel aimugi ja keda see ikka huvitas, kui see talle endalegi midagi ei tähendanud. Oluline oli sära tema ümber ja info, mida ta oma ekraanile paiskas. Klara oli veendunud, et kui ta ei saanud reaalselt olla selline, nagu tahtis, lõi ta endast sotsiaalmeedias profiili, mis oli nii täiuslik, et ta hakkas ka ise uskuma, et ongi selline.

Hiljuti maalt linna tulnud noorel ehitajal Voldemar Paimanil polnud midagi peale oma kutseoskuste. Ta oli oma meelest küll juba üht-teist elult õppinud, et olla arukas ja tark või siis vähemalt püüdlik ja teadlik, kuid oli asju ja olukordi, mis jäid ilmselt elu lõpuni selgusetuks.

Alati võib leida põhjenduse, miks me midagi teeme või tegemata jätame, eriti veel siis, kui ollakse noor – kõik on ju tõlgendamise küsimus. Kui inimene ei suuda või ei oska ise otsustada, siis on väga hea, kui leidub mõni sõnumitooja, kes lihtsalt tuleb ja ütleb, kuidas ellu jääda, kuhu edasi minna, või siis mil moel lihtsalt õnnelik olla.


VÕÕRAS KODU

VALEV UIBOPUU
Hea Lugu, 2020

Noor advokaadiabi Rein Maltspuu avastab maal suvitades oma sünnisaladuse ning saab teada, et tal oleks õigus pärida talu.

„Inimese ette kerkib võimalusi ja väljavaateid, kuid enne, kui neist aru saadakse ja taibatakse, on juba hilja. Enne kui hoomatakse allika vulinat ja küünitatakse januseid huuli selle poole, valgub see juba kuivanuna liiva. Enne kui sirutatakse käsi marjakobara järele puu otsas, on need koltunud ja kuivanud.

Talle meenusid pettumus- ja kahetsuspiinad, südamevalu, mida ta oli tundnud proua Randeri lahkumise järele. Ta elas selle kõik uuesti läbi, nagu kevadesse sattunud lumine päev toob tagasi kõik suure talve meeleolud, ja teda haaras hilinemise hirm.“

Valev Uibopuu "Võõras kodu" on sarja "Suvitusromaan" kolmas raamat ning esimene selline, mida on ka varem avaldatud: 1943. aastal ilmus see ajalehes Eesti Sõna järjejutuna ja raamatuna 1945. aastal Vadstenas. Uibopuu romaan võlub olustikukirjelduse ja omapärase stiiliga.

„Suvitusromaan“ on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari. Kahe ilmasõja vahel, kui leidus juba neid, kes said endale pikemat jõudeolekut ja puhkust lubada, ilmus Eestis hulk suvitusromaane. Siis aga muutusid puhkus ja tunded tükiks ajaks liiga kerglasteks teemadeks. Nüüd tahame jälle elada aeglasemalt ja süveneda olulisse. Ehk on käes ka aeg uute suvitusromaanide loomiseks ja vanade meenutuseks?

Sarja esimene raamat on Margus Luige „Sulnis Saara“ (mai 2020) ja teine „Unustamatu Ööbiku villa“.

Valev Uibopuu (1913-1997) töötas Eestis mitmetes ajalehtedes ja ajakirjandes ning kogus tuntust novellide ja lastejuttudega. 1943. aastal põgenes ta Soome ja 1944. aastal Rootsi. Ta õppis Helsingi ülikoolis ja lõpetas 1958. aastal Lundi ülikooli. Seal kaitses ta 1970. aastal võrdleva keeleteaduse alal ka filosoofiadoktori kraadi. Valev Uibopuu tuntumad romaanid on „Keegi ei kuule meid“ (1948), „Neli tuld“ (1951), „Janu“ (1957), „Markuse muutumised“ (1961).


VIIMANE PIISK

TUULE LIND
Eesti Raamat, 2020

Õnnetus ei tule kunagi üksi, teadis vanarahvas öelda. Seda saab tunda ka Markus, keda tabab korraga mitu jama: ülemus on rahulolematu, abikaasa kuidagi võõraks jäänud, enesehinnang kipub kiiresti allamäge veerema. Kui siis ämm tuleb välja täiesti uskumatu süüdistusega, tunneb Markus, et eluisu hakkab ära kaduma.

Just sel kõige hullemal ajal saabub tema ellu ootamatult Liisa – naine, kes sipleb samamoodi probleemidepuntras ja oskab seetõttu ära tunda ja aidata meest, kelle kannatustekarikas hakkab täis saama. Kahekesi proovivad nad tulla toime muredeportsuga, millest jaguks kümnele. Aga armastus ja teineteise hoidmine, elutahe ja soov mitte alla anda aitavad nad lõpuks taas valguse kätte.

Tuule Lind on avaldanud kaheksa raamatut: „Pööratud kuu“ (2008), „Päev algab öösel“ (2010), „Vale tõde“ (2011), „Eelijapäev“ (2012), „Ühe elu killud“ (2014), „Kättemaksukohuslane“ (2015), „Tavaline perekond“ (2016) ja „Liivakella helinal“ (2017).


ARMASTUSLOO LÕPP

GRAHAM GREENE
Postimees Kirjastus, 2020

Religioosse dimensiooniga teose minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga.

Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, igasuguse selgituseta.

Inglise kirjanik Graham Greene (1904–1991) on tuntud eelkõige romaanide autorina, kuid tähelepanu väärivad ka tema näidendid, lühiproosa, reisikirjad, memuaarid, lastejutud, filmistsenaariumid ja -arvustused. Ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks.

Lisaks religioossetele teemadele kirjutas Graham Greene’i ka poliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja spionaažist. II maailmasõja ajal tegutses kirjanik Briti luures ja spioonitöö viis ta mitmetesse vähetuntud paikadesse, mida ta sageli ka romaanides kujutas.


SINA

CAROLINE KEPNES
Tänapäev, 2020

Kui Joe Goldbergi raamatupoodi astub kirjanikukarjäärist unistav kena piiga, teeb mees otse loomulikult seda, mida teeks meist igaüks – guugeldab nime krediitkaardil.

New Yorgis elab vaid üks Guinevere Beck. Tal on väga avalik Facebooki konto ja ta säutsub lakkamatult, nii et Joel on käes kogu vajalik informatsioon: sõbrad kutsuvad teda lihtsalt Beckiks, ta käib Browni ülikoolis, elab Bank Streetil ja täna õhtul läheb ta ühte Brooklyni baari. Ideaalne paik, kus „juhuslikult“ kohtuda.

Joe haarab nähtamatult totaalse kontrolli Becki elu üle ja seab asjad nii, et tüdruk leiab end vältimatult tema ootavate käte vahelt. Saanud varitsejast kallimaks, muudab Joe end Becki täiuslikuks meheks, eemaldades samal ajal järjekindlalt kõik teel seisvad takistused – isegi kui see tähendab mõrva.

„Sina“ on hoiatav lugu sellest, kui avatud oleme me kõik praegusel supervõrgustatud digiajastul jälitamisele ja manipulatsioonile. Ja ometi on seda pea võimatu käest panna – igaüks meist võiks olla Beck. Või ... Joe.


SÕBER

SIGRID NUNEZ
Tammeraamat, 2020

Kui naine kaotab ootamatult oma eluaegse parima sõbra ja mentori, saab ta ootamatult sõbra koera omanikuks. Naise võitlust leinaga tugevdab koera vaikne kannatus peremehe seletamatu kadumise pärast.
Kuigi teised muretsevad, et lein on teinud naisest oma mõtete ja koera vangi, keeldub ta koerast lahkuma. Muust maailmast isoleerituna on naine otsustanud õppida koera meeli ja mõtteid lugema, et seeläbi ka enda tunnetest aru saada.
Seda kõike saadab suur sõprus koera ja inimese vahel, mis annab mõlemale elujõudu ning aitab raskustest üle saada.
See on liigutav lugu armastusest, sõprusest, leinast, tervenemisest ning naise ja tema koera maagilisest sidemest.


DAAMI MÕRV

ANTHONY WYNNE
Tammerraamat, 2020

Šoti mägismaal asuvast süngest Duchlani lossist leitakse ühel hilisõhtul sealse elaniku Mary Gregori surnukeha. Ta on tapetud oma magamistoas, kuid toa uks on seestpoolt lukustatud ja aknad riividega kinni. Ainus asitõend, mis surnukehalt haava juurest leitakse, on väike hõbedane kalasoomus.
Juhtumit saadetakse uurima inspektor Dundas. Gregori lähedased ja nende teenijad selgitavad kiiresti – võib-olla liiga kiiresti –, et Mary oli lahke naine, kes tegeles heategevusega. Peagi lisandub lossis uus kuritegu ja õhkkond muutub aina pingelisemaks.
Inspektor Dundase õnneks on sündmuskohal ka doktor Hailey, kes on sedalaadi salapäraste juhtumite lahendamise asjatundja, ehkki ta eelistab tegutseda politseist sõltumatult.

Anthony Wynne’i pseudonüümi kasutas arst Robert McNair Wilson (1882–1963). Ta on kirjutanud mitukümmend raamatut ja põnevuslugu, mis kätkevad endas „võimatu kuriteo” elemente. Need kõik on pärit Briti kriminaalromaanide kuldajastust. Seda kavalalt joonistatud romaani, üht Wynne'i parimat, pole kunagi pärast 1931. aastat kordustrükina avaldatud ja selle taasavastamise aeg on juba ammu käes.


NAD POLE KASVANUD

SOPHIE HANNAH
Ersen, 2020

Möödas on kaksteist aastat.

Need lapsed pole päevagi vanemaks saanud. Miks...

Bethil on vaja ainult Ben alla 14-aastaste poiste jalgpallimatšile sõidutada, vaadata, kuidas poeg mängib, ja ta koju tagasi tuua.

See, et Beth teab, et tema endine parim sõbranna elab mänguväljaku lähedal, ei tohiks anda põhjust tema majast mööda sõita ja äratada lootust teda üle pika aja näha. Miks peaks Beth seda tegema ja riskima valusate mälestuste naasmisega? Ta pole kaksteist aastat Flora Braidi näinud.

Kuid Beth ei suuda vastu panna. Ta teeb peatuse Flora maja lähedal ja jälgib tänava äärest, kui Flora oma laste Thomase ja Emilyga autost välja astub. Kuid...

Midagi on hullupööra valesti!

Flora näeb välja nagu ikka, ainult vanem – täpselt nagu Beth arvas. Lastega on lugu teine. Kaksteist aastat tagasi oli Thomas viie- ja Emily kolmeaastane. Praegu näevad nad välja täpselt samasugused kui tollal. Nad on ka samas vanuses. Need on kahtlemata Thomas ja Emily – Beth kuuleb, kuidas Flora neid nimepidi kutsub –, kuid nad pole üldse muutunud.

Nad pole suuremad ega vanemad.

Miks nad pole kasvanud?


ISEENDALE TRUU

KAY BRATT
Ersen, 2020

Quinn Maguireʼil on stabiilne elu, kihlatu ja enda meelest selge plaan tulevikuks. Kõik selle pöörab pea peale ema ülestunnistus surivoodil – temast eemale hoidnud isa, kelle peale Quinn on kolmkümmend aastat pahane olnud, ei olegi ta pärisisa. Selle sosinal lausutud paljastuse peale asub Quinn teele Mauile, ema lapsepõlvekoju, lugudest tuntud paradiisi, mis peidab endas tõde ema mineviku ja kõikide sellega seotud saladuste kohta, mida Quinn on otsustanud teada saada.

Kuid Quinni tõeotsingud kujunevad veel raskemaks, kui ta ette kujutas, sest enda saarel sisse seadmisega kaasnevad probleemid ja mandrile jäetud kihlatu kahtleb igas tema valikus. Aja möödudes, kui ta kaevub sügavamale oma perekonna loosse ja kuvandisse, saab üks asi selgeks: Maui on just nii kaunis, nagu Quinn oli alati ette kujutanud, ja selle paiga maagia aitab tal endas üles leida naist, kelleks ta on loodud.


TALVEMAJAKE

MARY ELLEN TAYLOR
Ersen, 2020

Oma rännuhimulist ja vaba hingega ema leinav Lucy Kincaid asub Nashvilleʼist teele Cape Hudsoni luitunud väikelinna Virginias. Ta läheb vaatama maja, mille on pärinud ja millest tal pole aimugi olnud. Selle on talle testamendiga jätnud naine, kellega ta pole iial kohtunud. Selle saladuse südames on lootus, et võib-olla – ainult võib-olla – annab see Talvemajake vastuse lõpututele küsimustele ema mineviku kohta ja ka selle kohta, kes on Lucy bioloogiline isa.

Ent vana Virginia bangalo asemel, mida Lucy ootas, on Talvemajake – varje täis uhke vana häärber. Maja on piisavalt suur, et varjata terve sajandi jagu saladusi, kirgi ja reetmisi. Maja juurde kuulub ka kena saladuslik mees, kes on Lucy järel Talvemajakese järgmine pärija.

Kui Lucy minevikku sõelub ja avastab Talvemajakese saladusi, saab ta nii oma perekonna ajaloo kui ka enda kohta palju uut teada. Otsingute käigus võib ta lõpuks leida selle ühe asja, mida tal pole tegelikult kunagi olnud – kodu.


AASTA TÄIS ERILISI HETKI

BETTE LEE CROSBY
Ersen, 2020

Just siis, kui ta elu näib liikuvat õiges suunas, teeb see ootamatu pöörde.

Tracy Briggs on viimaks elu järje peale saanud. Ta keskendub oma elule ja aitab kuulmispuudega pojal rääkima õppida. Tema õde on abiellunud ja teeb uut karjääri ning Tracy juhib perekonna ajakirjaäri ja leiab, et ta elu on enam-vähem täiuslik. Seda seni, kuni ta pojast mittehooliv isa ilmub Magnooliasallu ja soovib teist võimalust.

Nüüd, kui ta poeg saab vajalikku abi ja paljutõotav uus romaan lapse õpetajaga on õide puhkemas, tahab Tracy hoida oma elu just sellisena, nagu see on. Endine armastatu aga ei ole keeldumisega nõus. Kui Tracy ellu tuleb ootamatul viisil ka südikas vana naine, peab ta oma elu rööbastel hoidmiseks nägema suuremat vaeva kui kunagi varem.

Seistes tuttava mineviku ja ebakindla tuleviku vahel, peab Tracy otsustama, mis on kõige parem talle ja tema pojale, ning selle käigus saab ta teada, et tavalised valikud võivad kaasa tuua ebatavalisi võimalusi.

Südantsoojendav lugu sellest, kuidas minevikust lahti laskmine loob tee paremale tulevikule.


PUHKEMAJA KESET LOODUST

ROBYN CARR
Ersen, 2020

Hannah Russelli hoolikalt paika pandud eluplaanid on ette hoiatamata segi paisatud. Kui tema parim sõber ootamatult suri, sai Hannahʼst viieaastase Noahʼ eestkostja. Emaduses kogenematu Hannah kardab kohutavalt, et ei ole katsumuseks valmis. Et tema ja Noah vajavad aega teineteise tundmaõppimiseks, otsustab ta üürida oivalise järvevaatega maja Colorado maapiirkonnas.

Majja jõudes tervitab neid omanik – nägus mees, kes lubab neile mitte jalgu jääda. Ent mehe kohmakas Taani dogi Romeo on teist meelt ja Noahʼl tekib armsa koeraga kiiresti side. Samal ajal kui Hannah õpib ema olema, on samuti leinast toibuv Owen Abrams tänu külalistele sunnitud loobuma eraklikust eluviisist.

Ent elul on sellele omapärasele kolmikule varuks veel katsumusi ja nad pannakse kõikvõimalikel uskumatutel viisidel proovile. Kõik kolm avastavad oma tugevaid külgi ja neist kujuneb erinevustest hoolimata perekond. Ning Sullivani ristumiskoha rahvas koondub nende ümber, et vajalikku toetust pakkuda.

New York Timesi menuautor Robyn Carr on kirjutanud tundeküllase ja võiduka romaani emaarmastuse metsikust väest.


LUULEKEVAD 2020
Eesti Luuleklubide Liit, 2020

Luuleklubide Liidu poolt korraldatava igakevadise luulevõistluse paremik pakub pildi luuletavate eestlaste tunde ja mõtteilmast kevadel 2020.








MA ELAN RUUMIS
AARNE PUU
Tiritamm Kirjastus, 2020

Luulesõpradeni jõuab Aarne Puu järjekordne valikkogu aastatel 1985-2020 kirjutatud luuletustest.

Aarne Puu on sündinud 1948. a. Tallinnas, õppinud psühholoogiat ja vene filoloogiat Tartu ülikoolis, lõpetanud Jagiełło ülikooli Krakovis teatriloo erialal. Elab Krakovis, õpetab eesti keelt sealses ülikoolis. On tõlkinud poola keelde Fr. Tuglase, P.-E. Rummo, J. Kaplinski, M. Undi, A. Valtoni ja teiste eesti kirjanike loomingut. Eesti keelde on ta tõlkinud mitmete poola kirjanike teoseid, sealhulgas S. Lemi romaanid „Solaris” ja „Eeden” ja A. Sapkowski “Viimane soov”.

Eesti keeles on ilmunud Aarne Puult luulekogud „Ring on nii pikk” (1990), „Kaksikalge” (1997) ja valikkogu „Sajandi väsimus” (2002), poola keeles kogud „Jezioro mojej pamięci” („Minu mälu järv”, 1989), „Godziny otwarcia” (“Avameelsuse tunnid”, 1995), valikkogu „Inny wybór” (“Teistsugune valik”, 1998), „Kregi pamięci” („Mäluringid”, 2007) ja kakskeelse “Proszę posłuchaj / Kuula palun” (2010).


SAJA RAHVA ARMASTUSLOOD
RIINA REE
Rahva Raamat, 2020

Kunagi pandi mulle kaarte. Küsisin, kuidas oma elu armastuse leian. Kaardimoor vastas: „See juhtub ühel reisil, millega läheb midagi viltu”. Küsisin: „Kas see peab olema pikem või kaugem reis?” – „Ei, see võib olla ka paar peatust trammiga.

*

Rääkides paljude inimestega vist kõige köitvamast teemast üldse – armastusest, olen täheldanud, et see kunagi mulle öeldud ennustus kehtib ka paljudele teistele. Armastus leiab meid tihti võõras keskkonnas ja võõra, hoopis teistsuguse taustaga inimese kujul.

*

Enamus neist lugudest on pärit otse elust, detaile on muudetud äärmiselt vähe. Äkki tunned ära mõne oma sõbra, sõbranna, sugulase, kolleegi või hoopis kuulsa inimese?


VIIRUSETÕRJE
Tammerraamat, 2020

Inimkond on ka rasketel aegadel alati nalja visanud. See on hoidnud tuju üleval ning aidanud kõike üle elada. Nii ka seekord, mil koroonaviirus maailma lukku keeras. Ka lugedes läheb tuju paremaks ja maailm tundub jälle natuke parem paik olevat.

Eneseisolatsioon on hea võimalus valmistuda pensioniajaks: pole raha ja midagi pole ka teha.

Kas poleks olnud võimalik sulgeda lapsed kaheks kuuks koolimajja? Miks siis kohe koju?!

Mida pikemalt ma olen kodune, seda rohkem näen kodutu moodi välja.


NOPPEID MAISELT TEELT
ARVO VALTON VALLIKIVI
Kirjastuskeskus, 2020

Arvo Valtoni romaani “Noppeid maiselt teelt” peategelane Lemmik sünnib 30ndate Eesti Wabariigis, veedab oma noorukiea Siberis ja sirgub 60ndatel Eestis kirjanikuks.







MINU PEIPSIVEER. UNES JA ILMSI
RAUL OREŠKIN
Petrone Print, 2020

Värvilised majad, nende vahelt looklevad paadikanalid, kummaliselt kõrgele tõstetud sibulapeenrad, mille vahel toimetavad lilleliste rättidega külanaised, kaarjate ustega kuurid, mis on ehitatud otse hoonete külge. Vanadest rehvidest lõigatud peenrakaunistused, fantaasia piire nihutavad hernehirmutised, saunakorstendest tõusvad suitsuvined, vanadest suuskadest ehitatud aiad, nõukaaegsete nukkude ja nukuvankritega ehitud sibulaletid – just sellist külaelu fluidumit kogeme Peipsiveerel vanausuliste külades, kui sinna navigatsiooniseadme vea abil juhuslikult satume.

Mööduvad aastad, kui näen ühel palaval suveööl unes, et ostame suvila. Hommikul kinnisvaraportaali avades tunnen maja ära ning pealelõunal olemegi juba Varnja küla poole teel, et kohtuda Aino, Niina, Tanja ja Matrjonaga, tänu kellele saavad meist daatšnikud. Alles hiljem, suveunest ärgates hakkame mõtlema, mida ostetud vana kalurimajaga peale hakata. Nii sünnib Voronja galerii.


IKKA VEEL ELUS
NATALIE QUEIROS
Sinisukk, 2020

Siis ma nägin seda: parema käega tõmbas ta välja suure lihanoa. Jõllitasin uskumatult selle tera ja sekundi pärast lõi ta mind sellega, surudes noa mulle rinda.

Natalie Queiros oli kaheksandat kuud rase, kui sattus äärmiselt jõhkra rünnaku ohvriks. Üheksa minuti jooksul pussitati teda suure lihanoaga kakskümmend neli korda. Naine sai eluohtlikke vigastusi üle kogu keha.

Tänu kangelaslikele möödujaile ja politseile õnnestus rünnak peatada, ent tõelised katsumused Natalie jaoks alles algasid …

„Ikka veel elus“ räägib ühest elu muutvast sündmusest: mis sellele eelnes, kuidas kõik juhtus ja milliseid katsumusi tuli ületada, et normaalse elu juurde naasta. Lugu, mis on äärmiselt šokeeriv, aga samas kinnitab, et inimliku tahtega saab üle ka raskeimatest õnnetustest ja kannatustest.

Raamat, mille motoks sobib sõna otseses mõttes ütlus „mis ei tapa, teeb tugevaks“.


LUGU SELLEST, KES LÄHEB, JA SELLEST, KES JÄÄB
ELENA FERRANTE
Varrak, 2020

Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb” jätkab kahe vaestest oludest pärit sõbranna Lila ja Elena keeruliste suhete käsitlemist. Tüdrukud kasvavad üles, nende elud põimuvad ja lahknevad, aga ükskõik kui otsustavalt Elena ka ei sooviks Lila mõjuvõimust pääseda, õnnestub see tal vaid ajuti ja mitte kauaks. Mõlemad noored naised üritavad omal moel pääseda meeste kehtestatud pitsitavatest piirangutest Napoli vaeses linnaosas, aga ka laiemalt, abielu-, töö-, ühiskondlikes suhetes. Ka siis, kui nii ühe kui ka teise elukorraldus näib kindlalt paigas olevat, ootavad mõlemat veel ees kannapöörded ja hüpped tundmatusse.

Elena Ferrante on Itaalia nüüdiskirjanduse üks tähelepanuväärsemaid autoreid. Oma rahvusvahelist tunnustust pälvinud Napoli-romaanidega toob ta lugejateni universaalse ja liigutava loo sõprusest ja kuuluvustundest. „Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb” on tetraloogia kolmas raamat. Sellele eelnesid „Minu geniaalne sõbranna” (eesti k 2016) ja „Lugu uuest perekonnanimest” (eesti k 2019). Romaanisarja põhjal on valminud Eesti Televisiooniski näidatav teleseriaal „Minu geniaalne sõbranna”


URAAN
OLGA POGODINA-KUZMINA
Tänapäev, 2020

1953.aasta Nõukogude Eestis. Salajane Kombinaat nr 7 peab tagama uraani katkematu tarnimise Nõukogude aatomiprojekti jaoks. Direktor Gakov saab teada kavatsetavast diversioonist tootmisüksuses. Samal ajal hakkavad linnakeses toimuma mõistatuslikud mõrvad. Nõukogudemaa aga elab läbi muutuste aega – Stalini surm pöörab kogu varasema elukorralduse uude suunda.

Romaan põhineb suletud Sillamäe linna elanike mälestustel ning hiljuti avatud CIA arhiivist leitud dokumentaalsel materjalil. Tekstis on kasutatud ka tegelikke dokumente.




KELLASSEPA TÜTAR
KATE MORTON
Varrak, 2020

Üheksateistkümnenda sajandi Inglismaal jäetakse ühel talvel Londoni tänavatele maha väike tüdruk. Keegi saladuslik võõras lapsendab ta ning tüdrukust saab järgemööda varas, sõber, muusa ja armuke. 1862. aasta suvel, kui ta on just saanud 18-aastaseks, viibib ta koos grupi kunstnikega ühes kaunis majas, mis paikneb Thamesi jõe ülemjooksu vaikses käärus. Majas kasvavad pinged ning ühel palaval pärastlõunal kostab lask. Üks naine on tapetud, teine kaob ning tõde juhtunu kohta kaob ajapragudesse.

Möödub rohkem kui sajand ning paljud võõrad külastavad Birchwood Manorit, kuid maja ei reeda toimunut, enne kui sinna satub veel üks noor naine, kes vajab selgitust omaenda perekonna saladusele …

Kui „Kellassepa tütre” saladus vähehaaval paljastuma hakkab, saame teada nende inimeste lood, kelle elud on olnud selle härrastemajaga seotud 1862. aasta saatuslikust päevast saadik. Põnevalt üles ehitatud ja mitmekihiline raamat annab taas tunnistust Kate Mortoni oskusest paeluvaid lugusid jutustada.

Kate Morton on sündinud Lõuna-Austraalias ja üles kasvanud Queenslandi mägedes. Ta on lõpetanud ülikooli teatrikunsti ja inglise kirjanduse alal. Tema romaane on avaldatud paljudes keeltes.


KUI KÕIK ON ÖELDUD
ANNE GRIFFIN
Eesti Raamat, 2020

Kui peaksite oma elu kokkuvõtmiseks valima viis inimest, kes nad oleksid? Mida ütleksite toostiks, kui tõstaksite neist igaühe auks klaasi? Ja mida saaksite lõpuks teada enda kohta, kui kõik on öeldud? Ühel juunikuu laupäevaõhtul tellib Maurice Hannigan Rainford House’i hotelli baaris viis erinevat jooki. Iga toostiga tervitab ta enda jaoks olulist inimest, jutustades nende kaudu loo oma elust, kahetsusest ja vaenust, armastusest ja õnnestumistest. Süü ja kadeduse, vääritimõistmiste ja valede võrku põimitud naabrite ja perekonna lugu on huvitavalt ajatu, justkui tahaks autor öelda, et elulõksud ei muuda tegelikult väga palju selles, mis on inimloomusele omane. Liigsesse nostalgiasse ja kurvameelsusse kaldumata ohjab Griffin meisterlikult üsna keerulist süžeed, luues luust ja lihast tegelaskujud, kes ei jäta lugejat ükskõikseks. Ta oskab hoida parajalt pinget vaheldumisi mitmel ajareal kulgevas narratiivis.

Anne Griffin on John McGaherni ja Hennessey New Irish Writing kirjandusauhinna võitja. Tema lühilugusid on teiste seas avaldanud The Irish Times. Ta on töötanud Waterstonesi ettevõtetes nii Dublinis kui ka Londonis ja lisaks erinevate heategevusorganisatsioonide juures. Dublinis sündinud Anne elab koos abikaasa ja pojaga Iirimaal Mullingaris. „Kui kõik on öeldud“ on tema esikromaan.


TESTAMENDID
MARGARET ATWOOD
Varrak, 2020

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni.

Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust.

Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu.

„Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb. Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub.


UNISTUSTE RAAMATUPOOD
KATARINA BIVALD
Varrak, 2020

Sara on 28-aastane ega ole kunagi käinud Rootsist väljaspool – välja arvatud paljude raamatute lehekülgedel, mida ta loeb. Kui tema eakas kirjasõber Amy kutsub teda külla Iowas asuvasse väikelinna Broken Wheeli, otsustab Sara, et on aeg kodust lahkuda. Kuid kohale jõudes ootab teda ees üllatus – Amy on surnud. Järsku leiab ta end ihuüksi surnud naise majas kuskil kaugel Ameerika kolkas. See ei ole just puhkus, mida Sara ette oli kujutanud. Kuid Sara avastab peagi, et ta pole sugugi üksi. Üksteise järel õpib ta tundma inimesi, kellest teab Amy kirjade kaudu. Sara mõistab kiiresti, et Broken Wheel vajab hädasti seiklusi ja võibolla ka natuke romantikat. Lühidalt öeldes, see unine väikelinn vajab raamatupoodi! Linnarahval pole aga vähimatki lugemisharjumust ega ka huvi raamatute vastu. Nii peabki Sara mõtlema, kuidas seda huvi äratada, ja varsti selgub, et elul on noore naise jaoks varuks veel nii mõnigi üllatus ...

„Unistuste raamatupood” on rootsi kirjaniku Katarina Bivaldi (snd 1983) esikromaan, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi. Raamat on tõlgitud 28 keelde.


PAIGAD, KUS OLEN AVALIKULT NUTNUD
HOLLY BOURNE
Tänapäev, 2020

Amelie armastas Reese'i. Ja arvas, et mees armastab ka teda. Kuid siis tekkis tunne, et armastus ei peaks olema nii valus. Nii hakkabki ta oma lugu lahti harutama, külastades kõiki kohti, kus Reese on ta nutma ajanud. Sest kui ta suudab aru saada, mis valesti läks, saab ta ehk lõpuks ka selgeks, kuidas sellest mehest üle saada.

 

 

 


NEED NAABRID
LOUISE CANDLISH
Pegasus, 2020

Kas te võiksite vihata oma naabrit niivõrd, et hauduksite tema vastu salanõu ja tapaksite ta? Lowland Way on äärelinna unistuste elurajoon: ilusad majad, omavahel hästi läbi saavad naabrid, koos mängivad lapsed. Aga siis kolivad tänava nurgamajja Darren ja Jodie, kes ei hooli karvavõrdki teiste kokku lepitud reeglitest. Pidevalt tümpsub neil muusika. Nad alustavad remonti, risustades kogu majaümbruse, ja ajavad oma õuel kasutatud autode äri. Ei lähe kaua, kui küpseb lõputuna tunduv kompromissitu sõda. Ühe laupäeva hommikul saavad tänava elanikud aga tõelise šoki: keegi on vägagi õõvastaval moel tapetud. Kui politsei kohalikelt elanikelt tunnistusi kogub, hakkavad lendama vastastikused süüdistused – ootamatult on kõigil midagi varjata.

Louise Candlish on kirjutanud 13 romaani, nende seas „Our House“, millest sai nr 1 bestseller nii pehmekaaneliste, e- kui ka audioraamatute hulgas ning see võitis 2019. aasta Briti raamatuauhinna põnevike ja krimiromaanide kategoorias. Käesolev romaan „Need naabrid“ jõudis Sunday Timesi bestsellerite nimekirjas teisele kohale. Enne, kui Louise hakkas ilukirjandusega tegelema, õppis ta Londoni Ülikooli kolledžis inglise keelt ning töötas illustreeritud raamatute toimetajana. Tema raamatud räägivad inimestest, kes on silmitsi raskete ja ohtlike dilemmadega, kuigi oma elus püüab ta vapustavate sündmusteta hakkama saada. Ta elab koos abikaasa ja tütrega Lõuna-Londonis, nagu tema romaanide tegelasedki.


LUKUS LINN
PETER MAY
Eesti Raamat, 2020

London. Linn on pandeemia tõttu karantiinis. Haiglad ja hädaabiteenused ei pea koormusele vastu. Võimust on võtnud vägivald ja rahvarahutused.

„Nad väitsid, et see gripp nakatab kahtekümmet viit protsenti tervest elanikkonnast. Seitsekümmend kuni kaheksakümmend protsenti nakatunutest sureb. Tema oli nakkuskoldega vahetus kokkupuutes olnud, olukord polnud niisiis tema kasuks.“

KARANTIINIS LINN Globaalse pandeemia epitsentriks olev London on lukku pandud. Vägivald ja rahvarahutused tõstavad pead. Linnas on kehtestatud sõjaseisukord. Praeguseks juba tuhandeid ohvreid nõudnud viiruse eest pole keegi kaitstud. Tervishoiu- ja hädaabiteenistustel käib olukord üle jõu.

TAPETUD LAPS Ehitustöölised leiavad ajutise haigla rajamiseks mõeldud krundilt koti tapetud lapse luustikuga. Linnas tegutseb halastamatu tapja, kelle eesmärgiks on teha kõik selleks, et luude omanikku ei tuvastataks.

VÕIMAS VANDENÕU Politseiuurija Jack MacNeil loeb oma viimase tööpäeva lõpuni jäänud tunde. Mehe karjäär on hävitatud, abielu otsa saanud ja viirus pole puutumata jätnud ta enda perekonda. Iga ta sammu jälgivad pahaendelised jõud, olles valmis tõe varjamiseks taas tapma. Kas mehe tapjaks saab surmav viirus või teevad seda mõrtsukad?

Enam kui kolm miljonit raamatut müünud, ajalehe The Sunday Times menuraamatute autor ja rohkesti auhindu võitnud kirjanik Peter May lõi krimipõneviku „Lukus linn“, mille tegevus leiab aset maailmas, kus me elame praegu – ja mille saabumist keegi poleks osanud ette kujutada. Klassikaline Peter May krimilugu „Lukus linn“ on geniaalselt kirja pandud, põhjalik ja täiuslikult teostatud. „Lukus linn“ tutvustab meile Londonit üleilmse pandeemia taustal. May kirjutas raamatu „Lukus linn“ 15 aastat tagasi, kuid käsikiri jäi seisma, kuna toona ei soovinud keegi seda avaldada. Tema 2005. aastal maalitud pilt mõjus tookord otsekui düstoopia; tänaseks on ent kätte jõudnud aeg, mil kirjeldatud olukord on tõeks saanud. Hirmutavalt realistlik ja enneolematu põnevik keskendub inimkogemustele tapva viiruse tõttu lukku pandud maailmalinnas.


TASUB SURRA
LEE CHILD
Varrak, 2020

Tänapäeva krimikirjanduse tegelaskujude üks kuulsamaid esindajaid, Briti-Ameerika kirjamehe Lee Childi 24 romaani peakangelane Jack Reacher on üksildane sõdalane, kellel pole autot, krediitkaarti, telefoni ega omaenda relva. Reacheril ei ole lähedasi ega kodu. Tal puuduvad püsikaaslased. Kuid see-eest on tal olemas vääramatu õiglustunne, millest ta elus juhindubki.

Jack Reacher on meie aja rändrüütel, kes kaitseb nõrku ja karistab kurje, keda aga on paraku palju ja kes on relvastatud. Seetõttu satub Reacher tihtipeale väga keerulistesse ja ohtlikesse olukordadesse, millest ta tuleb võitjana välja üksnes tänu oma ülimalt terasele mõistusele, rikkalikele elukogemustele, eksimatule vaistule ja karastunud keha sitkusele.

Seekord on Reacheri vastaseks tervet maanurka kümneid aastaid hirmu all hoidnud ahnus, ülbus ja jõhkrus, taustaks uskumatult julmaks ja verejanuliseks väärastunud sugukihu.


NINAKA NEIU SURM
M.C. BEATON
Tänapäev, 2020

Hamish Macbeth ei olnud eriti entusiastlik, kui Morag Merrilea tuli teatega enda uimastamisest, vägistamisest ja visanditevihiku vargusest. Esiteks oli see kõik juhtunud mitu päeva tagasi. Teiseks ei mäletanud neiu sellest kõigest tuhkagi. Kolmandaks oli Morag, kes kunstitudengina suvevaheajal rõivavabrikus lisa teenis, haruldaselt ebasümpaatne, pidades end Cnothani kohalikest elanikest tublisti paremaks. Cnothani elanikud vastasid Moragile vaikiva tõrjumisega.

Kuid päris niisama Hamish seda asja ka jätta ei saa. Kui leitakse Moragi laip, kuid neiu visandivihikust pole endiselt jälgegi, asub Hamish verekoera visadusega lahendust otsima.



OOMEN/ETTEKUULUTUS
CHRISTOFFER CARLSSON
Tammerraamat, 2020

1994.aasta külmal novembriõhtul põleb Lõuna-Rootsis maani maha maja, mille rusudest leitakse noore naise laip. Politsei koondab kiiresti oma tähelepanu naise poiss-sõbrale Edvard Christenssonile ja ta mõistetakse mõrva eest eluks ajaks vangi.

Politseinik Vidar Jörgensson uhkustab sellega, et aitas mõrva nii kiiresti lahendada. Ta ei tea, et see ei muutu mitte ainult tema karjääri määravaks juhtumiks, vaid viib ka ametialase ja isikliku katastroofi äärele.

Süüdi mõistetud Edvard on noore Isak Nyqvisti onu ja poissi jälitab sellest hetkest kohutav hirm: äkki on onu tapahimu ka temas olemas?

Üheksa aastat hiljem ristuvad Isak Nyqvisti ja Vidar Jörgenssoni teed. Kohtumine probleemse teismelisega äratab midagi politseinikus. Ta vaatab uuesti üle 1994. aasta kuriteo materjalid. Kummalised seosed ja ebakindlus tõendite osas ei anna talle rahu …

Christoffer Carlsson on sündinud 1986. aastal Rootsis. Tal on Stockholmi ülikooli kriminoloogia doktorikraad ja 2012. aastal pälvis ta rahvusvahelise kriminoloogiaühingu noore kriminoloogi auhinna. Carlsson on mitmete kriitikute poolt tunnustatud krimiromaanide autor ja teda tunnustati juba 27-aastaselt Rootsi krimikirjanike akadeemia auhinnaga aasta parima kriminaalromaani eest.


PEAKÜTID
JO NESBØ
Varrak, 2020

Juba teismelisena isaga malet mängides õpib Roger Brown, et võita saab vaid sohki tehes. Hiljem tippjuhtide värbajana töötades on ta peensusteni lihvinud oma meetodi, mis on segu FBI ülekuulamistehnikast ja blufist ning võimaldab tal alati konkurentidest sammuke ees olla. Ka oma eraelus suudab ta tagada idülli vaid raha teenimiseks hämaraid meetodeid kasutades. Kuni ühel päeval ilmub Roger Browni ellu väärikas vastane. Mees, kes esialgu paistab ideaalse kandidaadina Norra jälitusseadmeid tootva firma juhi kohale, valdab tegelikult Rogeri petuskeeme veelgi täiuslikumalt ja on lisaks veel – ja erinevalt Rogerist – sõjalise eriväljaõppega.

  1. aastal valmis romaani põhjal samanimeline film, mis on tuttav ka Eesti publikule.



PÄIKESEÕDE
LUCINDA RILEY
Varrak, 2020

Iirimaal sündinud kirjanik Lucinda Riley avaldas oma esimese romaani 24-aastasena. Tema raamatud on kujunenud rahvusvahelisteks menukiteks ning eriti elatakse kaasa tema seitsmest õest rääkivale romaanisarjale. Sarja iga osa keskendub ühele õele. „Päikeseõde” on sarja kuues raamat.

Electra D’Aplièse elu paistab eemalt vaadatuna täiuslik – ta on tippmodell, rikas ja kuulus. Ometi on isa surm viinud niigi hapras meeleseisundis Electra kokkuvarisemise äärele. Püüdes oma eluga hakkama saada, otsib ta abi alkoholist ja narkootikumidest. Tema olukorda see ei paranda, kuid siis saab ta ootamatult kirja täiesti võõralt inimeselt, kes väidab, et ta on Electra vanaema.

Jällegi hakkavad ilmsiks tulema kunagi ammu toimunud sündmused. Murtud südamega Cecily Huntley-Morgan saabub 1939. aastal New Yorgist Keeniasse. Ta peatub oma ristiema juures, kes kuulub kurikuulsasse Happy Valley seltskonda. Seal kohtub ta Bill Forsythe’iga, farmeriga, kellel on sidemed masai hõimuga. Siis aga avastab ta midagi šokeerivat ning tal ei ole lähenevat sõda arvestades kuigi palju valikuid. Ta siirdub Wanjohi orgu, kus elab isoleerituna ja üksi. Kord kohtab ta aga metsas üht noort naist ja annab talle lubaduse, mis muudab ta elu jäädavalt.


KOLM NAIST
LISA TADDEO
Rahva Raamat, 2020

Lina ei soovinud muud, kui et keegi teda ihaldaks. Aga nüüd on tal abielu ja kaks last ja abikaasa, kes ei ole nõus teda puudutama.

Maggie ei soovinud muud, kui et keegi teda mõistaks. Aga siis tuli keelatud suhe õpetajaga ja kohtuasi, ning nüüd on ta kõige vihatum inimene oma tillukeses kodulinnas.

Sloane ei soovinud muud, kui et keegi teda imetleks. Aga siis sai temast seksuaalse ihaluse objekt, kelle abikaasale meeldib vaadata teda teiste meeste ja naistega seksimas.

„Kolm naist” on rahuldamata vajaduste, väljaütlemata sõnade, pettumuste, lootuste ja järeleandmatute sundmõtete kroonika.



KOLM VÄIKEST VALET
LAURA MARSHALL
Rahva Raamat, 2020

Keegi valetas. Keegi teab tõde. Keegi jälgib sind. Kui Sasha North Elleni ellu tuleb, on Ellen nagu ära tehtud. Ja kui Sasha perekond tüdruku oma rüppe võtab, ei märka Ellen süngust, mida nende boheemlaslik elulaad varjab. Mitte enne, kui toores rünnak nende kõigi elu alatiseks segi paiskab.

Kümme aastat hiljem jagavad Ellen ja Sasha Londonis korterit, olles endiselt tolle öö kaudu seotud. Kui Sasha kaob, kardab Ellen halvimat. Politsei ei võta teda tõsiselt, aga minevikusündmused annavad Ellenile põhjuse hirmu tunda. Mis tol õhtul tegelikult juhtus? Kes räägib tõtt? Nende küsimuste ees seisab Ellen, otsides oma sõbrannat. Aga keegi teab, et Ellen otsib ... Ja nad ei taha, et tõde välja tuleks ...



POSTKAART ITAALIAST
ALEX BROWN
Pegasus, 2020

Grace Quinnile meeldib tema töö laofirmas, kus klientide hüljatud ja unustatud hoiuboksidest leiab mõnikord tõelisi aardeid. Kui ta avastab väärtusliku kunstikollektsiooni ning pataka kirju ja päevikud, millest vanimad on pärit 1930. aastatest, äratavad need tema loomupärase uudishimu. Sügavamale kaevudes toob Grace päevavalgele loo noorest inglannast Connie Levine’ist, kes Teise maailmasõja lõpul südame kutsel Itaaliasse kolis. Need kirjad ja päevikud annavad uue alguse lootuse ka Grace’ile, kes võitleb murtud südamega ja hooldab võimukat ema. Grace otsustab minna avastusretkele, mis viib ta kahvaturoosasse villasse maalilise Itaalia Riviera kaljupangal. Kas tal õnnestub lahti harutada perekonnasaladused ja reetmised, millest ülesaamisega Connie nii kurja vaeva nägi, ning idüllilises Itaalias ka ise armastus leida?

Alex Brown leidis kirjanikutee pärast kahtkümmet aastat igasugustes ametites. Praeguseks on ta kirjutanud kaheksa romaani ja tema raamatuid armastatakse üle maailma, sest ta kirjutab tavalistest inimestest, kes teevad ebaharilikke asju.

„Postkaart Itaaliast“ on menuk, mis püsis Amazoni Kindle’i edetabelis 20 järjestikust nädalat.


KULDNE PUUR
CAMILLA LÄCKBERG
Pegasus, 2020

Kirest nõretav uus romaan rahvusvaheliselt menukirjanikult – psühholoogiline põnevik, mis räägib hüljatud miljardäriprouast ja tema isuäratavalt kurikavalast kättemaksuskeemist.

Pealtnäha on Fayel kõik olemas. Täiuslik mees. Armas tütar. Luksuslik korter Stockholmi parimas linnajaos. Kuid tumedad mälestused Fjällbackas veedetud lapsepõlvest jälitavad teda, ja ta tunneb end üha rohkem kuldsesse puuri vangistatud linnuna. Kunagi oli ta tugev, ambitsioonikas naine, kuid abikaasa Jacki nimel loobus ta kõigest. Kui Faye saab teada, et mees teda petab, variseb tema maailm täielikult koost.

Emotsionaalselt ja majanduslikult hävitatud Faye on sunnitud oma elu nullist alustama – kuid pole hirmsamat ärapõlatud naise vihast. Nii hakkab ta kavandama koletut kättemaksu…

Camilla Läckberg on paljude auhindadega pärjatud Fjällbacka sarja autor, kelle raamatuid on maailmas müüdud üle 23 miljoni eksemplari ja tõlgitud 43 keelde (eesti keeles on ilmunud sarja esimesed seitse raamatut). Ta elab koos abikaasa ja lastega Stockholmis.


VAJALIKUD INIMESED
ANNA PITONIAK
Rahva Raamat, 2020

Stella ja Violet on parimad sõbrad alates hetkest, mil nad kolledžis kohtusid. Ilusa, privilegeeritud ja järelemõtlematu Stella elu möödub prožektorite valgusvihus. Tööd rügav ja tohutu keskendumisvõimega Violet püsib kulisside taga ja likvideerib segadust, mille Stella endast maha jätab.

Ülikooli lõpetanud, kolivad nad New Yorki. Violet läheb tööle kaabeltelevisiooni uudistetoimetusse, kus hakkab karjääriredelil ülespoole liikuma, olles viimaks Stella varjust pääsenud. Violet puhkeb selles tempokas maailmas õitsele ning ta ambitsioonid kasvavad. Kõik satub ohtu, kui Violeti uut elu kadestav Stella kasutab oma sidemeid, ilu ja sarmi selleks, et saada töökoht samas firmas. Stella jõuab peagi kaamerate ette ja saab telenäoks lugudes, mille taga on Violeti väsimatu töö – ning võtab ka kogu au.

Sedamööda, kuidas mõlemad edu poole püüdlevad, hakkab tasapisi selgeks saama, milleks nad eesmärgi nimel valmis on – isegi kui see tähendab teise hävitamist.

„Vajalikud inimesed” uurib ohtlikke murranguid naistevahelises sõpruses ja kombib ambitsioonide, ustavuse ja armastuse piire.