Ilukirjandus

 


NII TULI ÕHTU
GUSTAV SUITS
Tänapäev, 2020

Kirjandusteadlane ja Noor-Eesti juhtfiguur Gustav Suits (1883–1956) oli luuletajana rahutu ja enesekriitiline – tal näis olevat pidev tarvidus iseendast erineda, olla muutumises. Ometi kätkes ja mõjutas ta kogu hilisema eesti luule arengut ning tema vaimse ja poeetilise vundamendi tähtsad osad – individualism, kultuursus, rahvuslus, patsifism ja vasakpoolsus – võisid küll omandada eri varjundeid, kuid ei kadunud.

Käesolev valik on üks põhjalikumaid Suitsu luule kogumikke, kuhu on lisatud ka mõned seni trükis ilmumata luuletused ja põhjalik saatesõna.




ÕITSENGU ÄÄREL
VAHUR AFANASJEV
Vemsa OÜ, 2020

Suvi 2028. Seni ohutuks peetud asteroid ähvardab vähem kui aasta pärast hävitada inimtsivilisatsiooni. Kas meie lõpp on vältimatu? Üleüldises viimsepäevaootuses pole vaid üksikud nõus alla andma.

„Serafima ja Bogdani“ autori uues romaanis juhivad võidujooksu ajaga planeedi rikkaim lätlanna ning ekstsentriline lõuna-aafrika päritolu miljardär. Või jooksevad tegelased võidu üksteisega? Kellegi motiive pole lihtne läbi näha. Korraga on kaalul inimkonna saatus, eesti kunstniku rahvusvaheline edu, teismelise neiu eneseteostus ja esimene armastus, müstikust juudi matemaatiku kadunud käsikiri ja vasakpoolse bosnia filosoofi usaldusväärsus. Tegevus viib Prantsuse Rivierast ja Räniorust Riiga ja Sahara kõrbesse.

Oma mitmetahulises teoses asetab Vahur Afanasjev peegli tsivilisatsiooni silme ette ja küsib: kuidas me siia jõudsime ja mis annab meile jõudu edasi minna? Kui üldse? Võimalik, et suurimad katastroofid toimuvad hoopis inimestes endis.


MILLEST TEKIVAD TRIIBUD?
URMAS VADI
2020

Muuga mõisas näeb väike Eduard Vilde ilmutust: lossi vestibüülis kõrgub Venuse kuju, kes, olgugi et käteta, on nii suur ja kaunis, paljas ning kättesaamatu. Eduard tõotab endale see naine üles leida ja alustab oma Venuse otsinguid, mis jätavad tema südamesse rohkelt triipe ja hingele paitusi. Näidendis põimuvad Eduard Vilde elu ja tema raamatute tegelased. Korraga – kui tahaks hakata rahus kirjutama oma kodus, mida Eesti riik on talle pikalt lubanud ja viimaks andnud – sajavad Vilde töötuppa sisse kõik tema naised, kolleegid, mõttekaaslased, vihavaenlased, kirjanduslikud kangelased ja lisaks ka üks lehm.



MITTE AINULT MINU TÄDI ELLEN
MUDLUM
2020

Mudlumi uus raamat ei räägi millestki olulisest, elud mööduvad, asjad kuhjuvad, kõige selle keskel tammub autor ja püüab aru saada, kuskohas ta ise omadega on. Juttu tuleb kõigest võimalikust, eelkõige uskumatust hulgast kaltsudest, kaltsudest ei pea lugeja mitte puudust tundma, aga ka kohvikannudest, samblast, hundinuiadest, saarepuudest ja sellest, mis meile jääb, kui lahkuvad kallid inimesed. See on lugu vaimsest ja füüsilisest pärandist.




REHEPAPP EHK NOVEMBER
ANDRUS KIVIRÄHK
Varrak, 2020

Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada.

Illustreeritud eriväljaanne valmis romaani 20. aasta juubeliks.


INTROVERDI KAITSEALA
ANNELI LAMP
Hea Tegu, 2020

Introvert (vahel depressiivne ja ülitundlik) vajab privaatsust ja palju ruumi ning üsna vähe väliseid stiimuleid, sest aju erutustase on niigi kõrge. Ta väsib ruttu. Kõige enam kurnavad vaimu ja füüsist emotsioonid (ka positiivsed) ning suhtlemine ekstravertsete inimestega. Õnneks aitavad huumorimeel, eneseiroonia ja südametäiega sajatamine eluga toime tulla.

Raamatus on assotsiatsioone, kirjeldusi, meenutusi, meeleolusid, heietusi ning inimesi. Nimega ja nimeta. Otse või kaude. Võimalik, et Sinagi ... Lugedes leiad.




PAASVERE PARUNID
HINGE KALJUND
Canopus, 2020

Virumaa ajalugu on läbi põimunud väärikate baltisaksa suguvõsade ajaloost nagu von Weissid, von Meydellid, von Stackelbergid, von Neffid, von Rosenid jpt. Ajalooline dokumentaalromaan „Paasvere parunid” kutsub meid kaasa elama Paasvere kandi baltisaksa aadlisuguvõsade elusaatustele peaaegu saja aasta jooksul, alates 19. saj. viimasest veerandist, viies lugeja vaheldumisi Peterburi tsaari õukonda ja Eestimaa kubermangu Paasvere, Varudi, Uhtna jt mõisatesse. Peategelaseks von Maydellide aadlisuguvõsa.

Aastad 1870 – 1917. Rahulik ja tasakaalustatud elu enne kohutavat katastroofi, bolševike võimuletulekut Venemaal, taustaks Vene-Jaapani sõda, Port Arthuri ründamine, Tšušima merelahing. Siis aga järgnes õitsengule häving, kohutav punase terrori laine rullus üle maa. Kuidas läks Paasvere kandi parunitel Vabadussõjas, Eesti Vabariigi ajal ja Teises maailmasõjas, saate lugeda juba käesolevast raamatust.


MEES 5. KÖÖGIKURAT
HERKKI RUUBEL
Jes Kirjastus, 2020

Raamat, mida sa praegu käes hoiad, on aus ja karm sissevaade Eesti tipprestoranide tagatubadesse. Kui inimene on söögisaalis, ei kujuta ta tihtipeale ette, mis elu teisel pool pöörduksi käib. See on hullumeelne segukomöödiast ja tragöödiast. Ning mis mõtted tegelikult liiguvad sel ajal teenindajatel ja kokkadel peas, kui nad üritavad teile pakkuda alatiseks meeldejäävat toidukogemust? See siin on minu lugu toidumaailma elust ja valust!

HERKKI RUUBEL

Mis on toit tänapäeval? Kõhu täide? Äri, millega saab miljonäriks? Kultuuri osa? Kunst?

Ma arvan, et vastuseid on palju. Toit on kindlasti kunst, toit on kindlasti teadus, toit on emotsioon. Toit on see, mis meid kõiki siin maailmas ühendab, aga samas ka eristab. Kui vaadelda nii, siis toit on nagu keel, mis on iga riigi ja rahvuse jaoks unikaalne. Toit on isikupärane ning suur osa kultuuripärandist ja meie identiteedist, alustades meie päritolust ja geograafilisest asendist siin ilmaruumis.

Kui sa sööd toitu ja see sinule ei maitse, siis see ei tähenda, et toit kohe kehv on. Siinkohal meenub mulle hetk, mil keegi kunagi julges kritiseerida minu loetud raamatut.

Vastasin talle nii: „Kui siga peeglisse vaatab, ega sealt siis ingel vastu ei vaata.“

Sama kehtib ka toidu kohta!

Herkki Ruubel on olnud tegev restoranimaastikul viimased 16 aastat, sellest kuus aastat on ta töötanudpeakokana. See metsik teekond on teda tööle viinud Londonisse Gordon Ramsay tipprestorani, Kopenhaagenisse restorani Noma, mis on mitmel korral valitud selle planeedi parimaks söögikohaks. Tagasi Eestis, on ta viinud Eesti tippu restorani Raimond, Pärnu Rannahotelli restorani, ning Villa Ammende, mis on Herkki peatuspaigaks täna.


VÕTKU HOMME MIND VÕI SAATAN
MIHKEL RAUD
Kava Kirjastus, 2020

Mihkel Raua suhteraamat “Võtku homme mind või saatan” lammutab tükkideks ja paneb kokku suhete loomise, hoidmise ning lõhkumise kunsti.

Autor räägib oma suhetest naistega talle omase otsekohesuse ja armutu eneseirooniaga ning annab sissevaate isiklikku ellu, mida saadavad lõputud ebaõnnestumised ja õnneotsingud. “Võtku homme mind või saatan” on humoorikas ja mihkelraualikult mahlases stiilis jutustatud lugu, milles näeb oma peegelpilti iga lugeja, olgu ta mees või naine. Raamatu teeb eriliseks asjaolu, et autor on lisaks isiklikele tähelepanekutele läbi töötanud ka suure hulga erialakirjandust, mis lisab teosele populaarteaduslikku vaadet. “Võtku homme mind või saatan” on kasulik ja lõbus lugemine kõigile, kes tahavad oma suhete kvaliteeti muuta.


MADEMOISELLE COCO JA ARMASTUSE PARFÜÜM
MICHELLE MARLY
Tänapäev, 2020

Pariis, 1919: Coco Chanelil on edukalt loonud oma moefirma ja teel tuntuse poole Euroopa kõrgseltskonnas. Kuid kui tema väljavalitu Boy Capel autoõnnetuses surma saab, kaotab naine otsekui põhjuse elada. Ootamatu kohtumine Vene Balleti impressaarioga, tsarinna taskurätt ja selle müstiline aroom annab aga Coco elule uue eesmärgi – ta tahab taasluua selle vaimustava lõhna, tõelise armastuse parfüümi.

Oma otsingutel kohtub ta karismaatilise Dimitri Romanovi, geniaalse helilooja Igor Stravinski, inspireeriva kunstniku Pablo Picasso ja paljude teiste oma aja suurkujudega, kelle kõigi armastusest leiab ta omal moel sel teekonnal inspiratsiooni.

See on ehk maailma kuulsaima parfüümi Chanel No 5 sünnilugu.


VANA PEERU VEERUD
CHARLES BUKOWSKI
EKSA, 2020

Ühel heal päeval hipodroomilt tulles istusin kirjutusmasina taha, kirjutasin pealkirjaks VANA PEERU VEERUD, avasin õlle ja tekst tuli justkui iseenesest… Istu aga akna alla maha, võta õlu ette ja lase tekstil tulla. Kõik, mis tulla tahtis, tuli omasoodu.

Bukowski veergudes Los Angelese underground-ajalehele Open City on jutustajaks kas tema ise või tema alter ego Henry Chinaski. Bukowski kaevub Ameerika põhjakihtidesse, tema lugudes tegutsevad luuserid ja antikangelased. Need pooleldi autobiograafilised veerud on pungil täis vägivalda, naisi, kihlvedusid ja kõikmõeldavat märjukest, lõbu ja lootusetust, elu võlu ja tühisust.

Charles Bukowski (1920–1994) oli üks Ameerika tuntumaid ja viljakamaid kirjanikke, ta avaldas oma eluajal üle 45 luule- ja proosaraamatu.


TORTILLA FLATI AGUL
JOHN STEINBECK
EKSA, 2020

Joomakirjandus ilma huumori ja soojuseta on draama ja tragöödia.

„Tortilla Flati agul" koosneb huumorist ja sumedusest, värvidest ja helidest, seda kannab lustlik kodanik Männikese stiilis minnalaskmismeeleolu, mis teeb joomakirjanduse klassikasse kuuluvast teosest mõnusa kaaslase isegi neile, kelle jaoks napsimeeste „tüütavatel juttudel puudub sisu". - MART JUUR




NÕKS-22
JOSEPH HELLER
Punane Raamat, 2020

„Nõks-22“ ei ole nagu teised romaanid. Sellel on oma loogika, oma iseäralik karakter. See käib edasi-tagasi rõõmu ja õuduse vahel. See on erakordselt naljakas ja kummaliselt mõjuv. See on täiesti ainulaadne.

Tegevus toimub II maailmasõja lõpukuudel Ameerika pommituseskadrilli baasis Itaalia ranniku lähedal. Raamat räägib pommituslendurist nimega Yossarian, kes on paanikas ja raevus, sest tuhanded inimesed, kellega ta pole kohtunudki, tahavad teda muudkui tappa. „Nõks-22“ on 20. sajandi maailma mikrokosmos, nagu see võiks välja näha kellegi ohtlikult kainemõistusliku silmis. See on romaan, mis elab, liigub ja kasvab hämmastava jõu ja vitaalsusega. See on meie ajastu meistriteos.


PEEGLIMAA
CAROLE JOHNSTONE
Tammerraamat, 2020

“Peeglimaa” on lugu kaksikõdedest ja mehest, keda nad mõlemad armastavad, ning süngest lapsepõlvest, mida nad ei suuda unustada.

Cat elab Los Angeleses, võimalikult kaugel kaksikõest Elist ning Edinburghis asuvast lapsepõlvekodust. Seal asus kord Peeglimaa – õdede poolt välja mõeldud tume ja salapärane koht, kus nende arvates elutsesid piraadid, nõiad ja klounid.

Täiskasvanuna mõtleb Cat harva nende lapsepõlvekodule ja Elile, kes elab endiselt seal koos abikaasa Rossiga.

Kui aga El ühel päeval mõistatuslikult oma purjepaadiga kaob, on Cat sunnitud naasma suurde vanasse majja, mis pole kahekümne aasta jooksul põrmugi muutunud. See on endiselt täis varjulisi peiduurkaid, kus Cat komistab tahtmatult tüdrukute minevikku looritanud saladustele ja tontidele. Nimelt on keegi – El? – jätnud Catile kõikjale mõistatusi ja vihjeid, mis viivad järjekindlalt tagasi Peeglimaale, kus pikka aega varjul olnud tõde ootab avastamist.


VIIMANE RAAMATUPIDU
KAREN DUKESS
Rahva Raamat, 2020

On 1987. aasta suvi ja 25-aastane kirjanikuks pürgiv Eve Rosen vindub igaval assistendikohal, suutmata vabaneda oma geniaalse venna varjust. Kuna Eve’i karjäär ei taha kuidagi edeneda, haarab ta kinni võimalusest osaleda varasuvisel koosviibimisel New Yorkeri tuntud autori Henry Grey ja tema poetessist abikaasa Tillie’ Cape Codi suvekodus. Lummatuna nende külalistest ja kirjanikupaari boheemlaslikust pojast, võtab Eve vastu Henry Grey pakkumise ja asub tööle tema uurimisassistendina. Samuti avaneb tal võimalus osaleda Henry ja Tillie’ kuulsal ja eksklusiivsel raamatupeol, milles osalejad peavad end riietama mõneks raamatukangelaseks. Peoõhtuks avastab aga Eve mitu ebameeldivat tõde oma suviste afääride kohta ja mõistab, et kirjandusmaailm, kuhu ta nii väga kuuluda tahtis, ei ole kaugeltki selline, nagu paistab.

„Viimane raamatupidu” on paeluv täiskasvanuks saamise lugu ning kirja pandud lüürilise kohatunnetuse ja vankumatu usuga raamatute püsivasse mõjujõudu, ning näitab, mis juhtub, kui põrkuvad noorus ja kogemus, ning mida on vaja, et leida enda hääl.


MINU SÜNGE VANESSA
KATE ELIZABETH RUSSELL
Helios Kirjastus, 2020

Varaküpse, kuid naiivse teismelise tüdruku ning tema võluva ja manipuleeriva õpetaja vahelise suhte psühholoogilist dünaamikat jälgiv hiilgav ja kaasakiskuv lugu. „Minu sünge Vanessa“ on karjääri alustava, kuid juba erakordse kirjaniku debüütromaan.

Aasta 2000. Helge peaga, ambitsioonikas ja kiiresti täiskasvanuks saada ihkaval 15-aastasel Vanessa Wye’l on armuafäär oma inglise keele õpetajaga – ligitõmbava, kuid valeliku 42-aastase Jacob Strane’iga.

Aasta 2017. Mõjukate meeste vastu esitatud ahistamissüüdistuste laine tipphetkel jõuab kätte arveteõiendamise aeg. Strane’i süüdistab seksuaalses väärkohtlemises üks endine õpilane, kes otsib kontakti ka Vanessaga. Nüüd leiab Vanessa end ootamatult võimatu valiku ees: vaikida, olles kindlalt veendunud, et ta oli teismelisena õpetajaga suhtes täielikult omal vabal tahtel, või määratleda ümber nii ennast kui juhtunut. Ent kuidas ta saaks hüljata oma esimese armastuse – mehe, kes muutis teda kardinaalselt ja on tema elus kogu aeg olemas olnud? On’s see võimalik, et mees, keda Vanessa teismelisena armastas ja kes tunnistas, et jumaldab ainult teda, võib olla hoopis erinev sellest, mida Vanessa on alati uskunud?

Põimides vaheldumisi Vanessa olevikku ja minevikku, kõrvutab „Minu sünge Vanessa“ mälestusi ja traumat. Me kogeme teismelise tüdruku hingematvat põnevust, kui ta mõistab esimest korda, milline imevägi tema kehal meeste jaoks võib olla. Raamatut on võimatu käest panna, sest kujutades rahutut noorukiiga ja selle tagajärgi, ärgitab see küsima ja mõtlema vastutuse, nõustumise, kaasosaluse ja ohvriks olemise üle.


TERE TULEMAST FLANAGANSI. FLANAGANSI HOTELLI SARI
ASA HELLBERG
Varrak, 2020

1960-ndate London. Ühiskonna eliit, aristokraadid ja ärimehed tunglevad Flanagansi luksushotellis – Linda Lansingi legendaarselt peolt puudumine tähendab katastroofi.

Ent keegi ei tea, kui kõrget hinda on Lindal edu eest maksta tulnud. Mitu korda on ta olnud alla andmas. Ta on üksik naine meeste maailmas, ja ehkki ta on juba kümme aastat hotelli omanik ja juht, ei aktsepteerita teda ikka veel.

Põhjuseks on Linda onupojad Laurence ja Sebastian. Alates sellest, kui Linda lahkus Fjällbackast, et võtta enda õlgadele vastutus isa elutöö eest, on onupojad tema vihased vaenlased. Nende meelest peaks Linda hotelli neile müüma ja Rootsi tagasi pöörduma ning nad ei vali vahendeid, et oma tahtmist saavutada. Võimuvõitlus jõuab haripunkti…

Åsa Hellberg on menukas rootsi kirjanik, kelle „Sonja” sarja raamatud on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust. Eesti keeles on temalt ilmunud „Sonja viimane soov” (2014) ja „Väike maailm” (2016). Hellbergi uues romaanisarjas Londoni luksushotellist Flanagans saame jälgida naisi, kes trotsivad eelarvamusi ja võitlevad julgelt oma koha eest.


LOHUTUSE SAAR
MEG TILLY
Ersen, 2020

Oscari nominendist näitlejanna Meg Tilly tänapäevane põnevusromaan viib lugeja rahulikku saarekülla Vaikse ookeani kirderannikul.

Pärast seda, kui peigmees Maggie Harrise pulmade eelõhtul maha jättis, otsib ta vaikset kohta, kus oma hingehaavu lakkuda. Ta suundub koos õega Solaceʼi saarele, kus loodab kohutavast reetmisest paraneda. Algul on Maggie vastu õde Eveʼi rutakale plaanile püsivalt saarele elama jääda ja seal oma pagaritöökoda avada. Ja veel üks asi, mida ta kohe kindlasti ei vaja, on Eveʼi pingutused viia ta kokku salapärase naabri Luke Bensoniga, olgu peale, et mees on erakordselt nägus ja ihaldusväärne.

Just siis, kui Maggie hakkab uue ümbrusega kohanema, üritab auto teda keset tänavat alla ajada. Ilma Lukeʼi kiire reageerimiseta oleks Maggie võinud surma saada, kuid just see paneb Maggiet küsima, kes Luke Benson tegelikult on…

Luke arvas, et on jätnud riske täis turvaäri maailma seljataha. Kuid ta ei saa jääda kõrvaltvaatajaks, kui Maggiet ähvardab oht. Luke on valmis kõigeks, et teda kaitsta – ta viib Maggie ja tema õe oma uusimate turvasüsteemidega varustatud majja. Ent olukorras, kus nende vahel on nii palju saladusi ja Maggiet ähvardab tundmatu hädaoht, peab Luke tegutsema kiiresti, et tõestada Maggiele, et naine võib oma elu – ja südame – tema hoolde usaldada.


P.S. MA ARMASTAN SIND
CECELIA AHERN
Turdus Kirjastus, 2020

Osa inimesi otsib kogu elu oma hingesugulast, kuid mitte Holly ja Gerry.

Kooliaegsete kallimatena suudavad nad teineteise lauseid lõpetada ja isegi tülitsedes naerda. Keegi ei kujuta Hollyt ja Gerryt teineteiseta ettegi.

Kuniks juhtub kujuteldamatu. Gerry surmaga variseb Holly maailm kokku, ent Holly 30. sünnipäeva lähenedes naaseb Gerry tema juurde iga kuu ühe kirjaga terve aasta jooksul, ja iga kiri lõpeb sõnadega „P.S. Ma armastan sind”.

Kirjade kaudu suunab mees, kes tunneb Hollyt paremini kui keegi teine, elama teda edasi uut elu. Ning oma iseäralike sõprade ja armastava pere toel avastab Holly end naermas, nutmas, laulmas, tantsimas ja tundmas end vapramana kui eales varem.

Elu on elamist väärt – ainult et alati on abiks, kui kaitseingel sul silma peal hoiab.

Iiri menukirjaniku Cecelia Aherni „P.S. Ma armastan sind” on üks tänapäeva tuntumaid armastusromaane, mida on maailmas müüdud üle miljoni eksemplari ja millest on valminud sama menukas film.

See on huumoriga vürtsitatud südamlik ja liigutav lugu kinnihoidmisest, lahtilaskmisest ja sellest, kuidas uuesti armastama õppida.


ÄRA UNUSTA MIND
MHAIRI MCFARLANE
Eesti Raamat, 2020

Oma esimest armastust mäletad ju alati. Eks ole …?

See algas nelja sõnaga: „Mulle meeldib su naer. x“

Aga see oli kaksteist aastat tagasi. Päriselt algas see päeval, kui Georgina lasti lahti Sheffieldi Kõige Hullemast Restoranist (© Tripadvisor) ja ta leidis Maailma Kõige Hullema Peika (© Georgina parimad sõbrad) kellegi teisega voodist. Nii et kui tema uus boss Lucas McCarthy osutub poisiks, kes talle need sõnad kunagi ammu kirjutas, tundub, et siit võib midagi alguse saada.

Kuid on üks probleem. Tundub, et Lucas ei mäleta Georginat – kohe üldse mitte …

Lucasega taas kohtudes näeb Georgina veel paremini, milline sasipundar ta elu on, ning lisaks toob see pinnale sünge saladuse minevikust. Ainult tema teab tõde selle kohta, mis juhtus viimasel koolipäeval ja miks ta on sellel end kõik need aastad kummitada lasknud

Südamlik ja elujaatav lugu esimesest armastusest, sassis elust ja süngest minevikusaladusest. „Ära unusta mind“ on haarav ja mõnusalt romantiline raamat, mida ei saa käest panna.

Sunday Timesi menukite autor Mhairi McFarlane sündis 1976. aastal Šotimaal. Pärast lühiajalist ajakirjanikukarjääri hakkas ta kirjutama romaane ja tema esimest raamatut „You Had Me At Hello“ saatis kohe edu. Nüüdseks on ta kirjutanud kuus raamatut ning elab koos mehe ja kassiga Nottinghamis.


PÄIKESETÕUS HALF MOON BAYS
ROBYN CARR
Ersen, 2020

Mõnikord on õnn, mida te otsite, kogu aeg käeulatuses…

Adele ja Justine pole kunagi olnud lähedased. Kakskümmend aastat vanem Justine oli juba täiskasvanu, kui Addie sündis. Õed armastavad teineteist, aga tegelikult pole lähedased.

Kui Addie ülikooli pooleli jättis, et haigete vanemate eest hoolitseda, kattis edukas jurist Justine tema kulud. Tol ajal oli see parim lahendus, aga nüüd on vanemad surnud ja tulevik on mõlema naise jaoks drastiliselt muutunud.

Addiel olid oma eluga suured plaanid, aga raske elu hooldajana on teda kulutanud ja ta ei oska iseendale elada. Ja Justine on pidanud edu eest maksma. Pingutustest hoolimata tema abielu laguneb.

Kumbki ei oska otsast alustada, aga mõlemad mõistavad, et saavad ja peavad teineteisele toetuma, nagu ainult õed seda oskavad. Koos leiavad nad jõudu pettumustega leppida ja katsumustele vastu astuda. Õnn on käeulatuses, kui neil ainult jätkub julgust selle eest võidelda.

Robyn Carri uus, maalilises California mereäärses väikelinnas Half Moon Bays aset leidev romaan uurib õeks olemise rõõme ja seda, kui oluline on mõista muutusi.


KAOTATUD SÕRMED

PIRET RAUD
TÄNAPÄEV, 2020

“Kaotatud sõrmed” koondab kolmteist ühtaegu traagilist ja koomilist lühijuttu, mis räägivad ebakindlusest ja hirmust olla teisejärguline, soovist sobituda ümbritsevaga. Sõna saavad värvikad ja läbinisti inimlikud tegelased isesuguste veidruste, murede ja unistustega: teiste seas leiab siit kirjandusõpetaja, kes armub hiiri kartvasse ooperilauljasse, mulla alt sõnumeid saatva kadunukese ning arhitekti, kelle kinnisideeks on Michelangelo Taaveti varvas. Kõik nad tegutsevad oma elu korraldades parima sisetunde ajel, ometi juhtuvad õnnestumised millegi olulise kaotamise arvelt. Hoolimata nukrast alatoonist jätab Raua terav absurdimeel ja irooniasegune mõistmine ruumi helgusele ning lootusele, et juba homme võib minna paremini.


SALAKUULAJA VASTSELIINAS
ERKKI KOORT
HEA LUGU, 2020

1385. aasta suvel saabub Tartu piiskopkonna Vastseliina linnusesse sõjasulaseks noor Markus. Vaid inimpõlv varem on linnuse kabelis toimunud ime, mille tulemusena lubab paavst patulunastust kõigile, kes kabelit külastavad.
Markuse toob linnusesse selge ülesanne. Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ning mees peab leidma süüdlase. Ülesande täitmine ei kulge sugugi lihtsalt, sest tema plaan tundub olevat läbinähtud. Markuse meeled ajab segi ka armumine kaunisse kaupmehetütresse.
Piire valvava Pugola salga kirjeldus põhineb ajaloolistel faktidel. Arheoloogilised väljakavamised annavad tunnistust, et 13.–15. sajandil valvasid praegusel Võrumaal Missos asuva Hino järve ümbruse elanikud Tartu piiskopkonna piiri. Sealsed elanikud kandsid relvi iga päev, moodustades omalaadse eriüksuse mitusada aastat pärast maa vallutamist.
„Salakuulaja Vastseliinas“ on eellugu raamatutele „Kättemaks Kirumpääl“ ja „Veritasu Tartus“. Kõik need viivad lugeja 14. sajandi viimase veerandi intriigidesse Tartu piiskopkonnas ning Liivimaal, aga eelkõige jutustavad loo inimestest nende keskel.
Erkki Koort on tunnustatud julgeolekuekspert, kes on töötanud aastaid Kaitsepolitseis ja siseministeeriumis. Oma töös on ta lisaks Eesti Vabariigi valitsusele nõustanud ka Euroopa Liidu liikmesriike ning Ameerika Ühendriike. Hetkel on ta Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi juhataja.


SÜVAHAVVA

INDREK HARGLA
Raudhammas, 2020

„Süvahavva. Viimane suvi“ on sarja kolmas osa, milles on kasutatud folkloorset ainest, ja seda võib iseloomustada kui ulmelist kriminulli ja etnopõnevikku.

Süvahavva talus elab 20-aastane Arnika Ambros, kes on viimane arbujate suguvõsast, üleloomulike võimetega inimene, kes viib kokku elavaid ja surnuid ja suudab käia surmataguses maailmas. Aga Arnika on veel noor arbuja, ja võib-olla on ta teinud vigu, millel võivad olla kohutavad tagajärjed. Kui Arnika hakkab kahtlustama, et tema vanatädi on tapetud, avastab ta, et selle saladuse lahendust peab ta otsima oma suguvõsa tumedast minevikust. Arbujate suguvõsas on alati leidunud musta südamega inimesi, kes soovivad üleloomulikke võimeid kasutada kurjadel eesmärkidel. Süvahavva valitsemise pärast on kestnud salajane sõda juba aastasadasid.

Minevikus toimuvas tegevusliinis rändame me koos kõige esimese ja surematu arbujaga läbi Lõuna-Eesti ajaloo erinevate perioodide – muinasajast kuni Rootsi võimu alguseni välja.


MINA KÕNELEN

ELO VIIDING
Tuum, 2020

Armastatu luuletaja Elo Viidingu artikli- ja esseekogu elust ja kirjandusest. Elegantselt, teravalt, sügavalt. Olulisest.

On selge, et teatud autoritel ja kirjandusžanridel läheb kirjandusturul paremini kui teistel, nende lugejaskond on suurem. Mitte ühelgi kirjanikul ei õnnestu tõenäoliselt kirjutada nii-öelda kõigile ja tõenäoliselt unistavad kirjanikud ka päris oma lugejaskonnast – mõistjatest. Neid inimesi ei saa kunagi olla liiga palju. Ja niisamuti võib kirjaniku elus olla hetki, mil tundub, et neid polegi.

Kirjanduse nii-öelda sihtgrupistumisest on palju räägitud, põhjuseks on enamasti toodud tänapäeva kapitalistliku ühiskonna killustatus. Ka bestsellerite kohta ei saa öelda, et neid „kõik“ innuga loevad. On nii intellektuaalselt ja emotsionaalselt köitvaid bestsellereid, mida loeb teatud seltskond, ja on ainult emotsionaalselt köitvaid bestsellereid, mida loevad ka kirjanduskauged inimesed.

Lugejate rohkus ei räägi ammugi loetavate raamatute headusest ja „universaalselt hea kirjanduse“ olemasolu võib autoritaarse veendumusega kinnitada ainult kirjastajate, tõlkijate ja kirjandusteadlaste niinimetatud eliit. Lugejate enamus loeb ikka seda, mis rohkem kõneainet pakub või mida nad ise tahavad, pidades heaks seda, mis neile meeldib.

(Artiklist "Mõistuslikult ja tundeliselt")


ROOSA RAPSOODIA

AARNE BIIN
Eesti Raamat, 2020

„Roosa rapsoodia“ on romaan ühe noore mehe muusikuks kasvamisest möödunud sajandi kuuekümnendail aastail, läbi ahistava vaesuse ning KGB jälitamise kiuste.

Selle noore mehe, Aldo Merene süü nõukogude võimu silmis on ülisuur – tema isaks oli itaallasest Saksa ohvitser, Saksa julgeolekupolitsei ametnik. Kui isa sõjakeerises kadunuks jäi, suutis Aldo ema rinnalapsega kodumaale jõuda ja kasvatas poja üksi üles. Kuigi tal oli õpetajakutse, sai ta tööd vaid sanitari või koristajana. Sellega lapsele muusikaalast haridust anda polnud mingit võimalust. Seetõttu läks Aldo keskkooli asemel tehnikumi ja õppis nahktoodete tehnoloogiks, maakeeli kingsepaks – tehnikumis maksti isegi väikest stipendiumi.

Aga unistus muusikukutsest oli nii võimas, et see viis ta lõpuks ikkagi konservatooriumi katsetele. Ja kuigi tal polnud piisavat alusharidust, võeti ta siiski vastu koorijuhtimise erialale.

Romaan keskendub toonasele üliõpilaselule, tudengite omavahelistele suhetele, armumistele ja lahkuminekutele, leivateenimisele kõrtsibändides. Aldo kuum lõunamaine temperament viib teda tihti sekeldustesse, eriti suhetes naistega.

Varjuna aga saadab Aldot neil „kuldseil kuuekümnendail“ KGB valvas silm.

Aarne Biin (sünd 1942) sai kirjanikuna tuntuks 1979 ilmunud romaaniga „Tema kuninglik kõrgus“. Ta on avaldanud üle paarikümne teose. Viimati ilmus temalt romaan „Põrgu taga lagedal“ (2020).


VERNON SUBUTEX 2

VIRGIN DESPENTES
Varrak, 2020

„Sa oled minu jaoks ikka ja alati täielik müstika – sa ei tee kunagi päris seda, mida oodatakse, aga lõpuks jääb ikka see mõte, et vedas, nii oligi parem,” ütleb Vernonile tema sõber, varalahkunud rokklaulja Alex Bleach iseendaga filmitud intervjuus, mis toob „Subutexi” triloogia esimesest osast lugejale tuttavaks saanud tegelased viimaks kokku. Lisaks lindistusele närib neid ka mure tänavale sattunud Vernon Subutexi pärast, kes aga ei näe oma olukorda päris nii, nagu eeldada võiks. Tema ümber koondub värvikaid tegelasi kõikidest Pariisi kihtidest ja nurgatagustest – nii murtud kangelasi kui ka veendunud paariaid, elavaid, surnuid, vahepealseidki – ja ta paneb nad kõik tantsima.

Vernoni looja Virginie Despentes on endine seksitöötaja ja pornoajakirjanik, nüüdseks on temast aga saanud rahvusvaheliselt hinnatud kirjanik ja feminist. Eestis on ta tuntud kättemaksuromaani „Kepi mind” (Baise-moi, 1994) alusel vändatud samanimelise filmi järgi. „Subutexi” triloogia esimene romaan ilmus eesti keeles 2019. aastal.


SNOOBIDE VÕIM

M. C. BEATON
Tänapäev, 2020

Marion Chesney on Eesti lugejale tuntud M. C. Beatoni pseudonüümi all kirjutatud Agatha Raisini ja Hamish Macbethi lugudega. Käesolev on esimene raamat tema ajalooliste krimkade sarjas, mille tegevus toimub Edwardi-aegsel Inglismaal, kus noor mässumeelne leedi Rose ning kapten Harry Cathcart lahendavad nii mõrvamüsteeriume kui ignoreerivad mõnuga kõrgseltskonna jäika etiketti.

Sarja esimeses raamatus valmistab paksude pruunide juuste, ideaalse figuuri, õrna jume ja suurte siniste silmadega Rose oma isale Hadshire’i krahvile meelehärmi, sest Sir Geoffrey Blandon pole leedi Rose’ile abieluettepanekut teinud, mis aga ei takista teda ümber neiu tiirlemast. Viimases hädas pöördub krahv Derringtoni parun noorim poja Harry Cathcarti poole, millest saab alguse Harry kuulsus „asjade lahendajana“ ja tema tutvus mässumeelse Rose’iga.

Rose peab Harryt „ärritavaks“, Harry Rose’i „üdini ebanaiselikuks olendiks“, ometi leiavad nad just teineteises liitlase, kui kõrgseltskond püüab maha vaikida sünged sündmused Hedley markii lossis.


MACBETH

JO NESBØ
Varrak, 2020

Jo Nesbø põnevikul „Macbeth” on Shakespeare’i näidendi kondikava ja tegelased, aga sündmustik on viidud 1970. aastate nimetusse troostitusse tööstuslinna.

Korruptiivne politseiülem Kenneth on juhtinud linna moraalse laostumise mülkasse. Tema surma järel tekib lootus, et linna elujärg hakkab paranema, kui politseiülemaks kutsutakse aus ja põhimõttekindel Duncan.
Politseinikud Macbeth ja Duff, noorpõlvesõbrad, kes kasvasid koos üles lastekodus, on paistnud silma võitluses rivaalitsevate narkojõukudega. Nüüd konkureerivad mõlemad samale kõrgele ametikohale. Samal ajal punub Lady, Macbethi elukaaslane ja mõjukas kasiinoomanik, enda ja oma armastatu jaoks auahneid ja mõrvarlikke plaane.
Kõige taustal tegutseb narkoparun Hekate, Nähtamatu Käsi, kes on harjunud oma tahtmist saama ja mängib inimeste nagu malenuppudega.

Jo Nesbø (snd 1960) on norra krimikirjanik, kes on pälvinud ülemaailmse tuntuse oma sarjaga politseinik Harry Holest.


OMA ISA POEG

EMELIE SCHEPP
Eesti Raamat, 2020

Rootsi parima põnevuskirjaniku Emelie Scheppi uus romaan!
Ühel soojal suvepäeval helistab kuueaastane poiss oma isale. Kabuhirmul olles räägib ta, et keegi on tunginud nende koju Norrköpingis, et võõras on ema põrandale pikali löönud. Pärast seda kaob poiss jäljetult.

Prokurör Jana Berzelius juhib selle keerulise juhtumi uurimist. Koos kriminaalkomissar Henrik Levini ja kriminaalinspektor Mia Bolanderiga püüab ta välja uurida kadumise tagamaid. Ja mida lähemale tõele nad jõuavad, seda isiklikumaks muutub uurimine Jana jaoks. Ta mõistab, et poisi leidmisega on kiire, väga kiire. Samal ajal nõuab halastamatu Danilo Peña, et Jana teda arestimajas külastaks. Kui Jana lõpuks temaga kokku saama soostub, heidetakse ta jubedasse võitlusesse elu ja surma peale, kus mängu pannakse kõik ja kõik on ohus.

„Oma isa poeg“ on neljas raamat Emelie Scheppi Jana Berzeliuse sarjast. Sarjast on lühikese ajaga saanud rahvusvaheline menuk, mida tänaseks on müüdud 30 riiki. Emelie Schepp on nimetatud Rootsis aasta krimikirjanikuks 2016, 2017, 2018.


PATSIENT

STEENA HOLMES
Ersen, 2020

Danielle Rycroft kahtlustab, et ühel tema lähedastest on sünge saladus. Usalduslikus teraapiaolustikus jagavad patsiendid temaga oma muresid ja hirme. Kui järjekordsed linnas aset leidnud mõrvad Danielleʼi ärevusse ajavad, hakkavad tema enda mured patsientide omasid varjutama. Iga juhtumi puhul on muster sama: vanemad tapetakse, lapsed aga magavad õndsas teadmatuses oma voodis rahulikku und. Danielleʼi parim sõber, uurija Tami Sloan on ainus inimene, keda ta usaldab.
Danielle usub, et ühel patsiendil on talle pihtida suur saladus. Aga millisel? Tuttavate nägude taga on tundmatu, kes teeks kõik, et oma võikaid tunge varjata. Mure viib Danielleʼi oma terapeudi kabinetti nõu ja lohutust otsima. Aga millega on Danielle valmis riskima ja kui lähedale peab ta mõrvarile jõudma, et teda peatada?



INGLITEGIJA

CAMILLA LÄCKBERG
Kirjastus Pegasus, 2020

1974. aasta lihavõttepühade ajal kaob Fjällbacka lähedalt Valö saarelt jäljetult üks perekond. Söögisaalis on kaetud laud uhkeks õhtusöögiks, kuid kõik peale pererahva aastase tütre Ebba on kadunud. Kas nad on sattunud mingisuguse kuriteo ohvriks või lahkunud vabatahtlikult? Mõistatusele pole lahendust leitud.

Palju aastaid hiljem naaseb Ebba koos oma mehe Mårteniga saarele laste suvelaagri majja, kus tema isa kunagi karmi käega internaatkooli pidas. Nad on hiljuti kaotanud oma väikese poja ning, püüdes leinast üle saada ja eluga edasi minna, otsustanud maja korda teha ja avada seal külalistemaja.

Kuid vaevalt on nad jõudnud remonditöödega alustada, kui nende maja pannakse põlema. Ja kui nad mõni päev hiljem hakkavad söögisaali põrandat üles võtma, leiavad nad põrandalaudade alt kuivanud verd...

Kauaoodatud „Inglitegijaga“ jätkub Camilla Läckbergi menukas raamatusari, mille peategelasteks on politseinik Patrik Hedström ja kirjanik Erica Falck. Camilla Läckberg (s 1974) on Rootsi menukamaid krimikirjanikke.


KOLM JA POOL SÜDAMELÖÖKI

AMANDA PROWSE
Ersen, 2020

Kuidas toime tulla sellega, kui kolmest saab kaks?

Grace ja Tom Penderford on maailma kõige õnnelikumad inimesed. Neil on imeline suhe, mõnus elu ja ilus pisitütar Chloe.
Siis aga saab õnnetundest ühe hetkega meeleheide ja nende elu muutub igaveseks. Kui kolmeaastane Chloe haigestub ja sureb, on Tomi ja Graceʼi maailm purunenud. Kolmeliikmelisest perest saab kaheliikmeline ja nad peavad leidma viisi, kuidas parandada teineteise murtud süda... ning päästa abielu, kui nad seda suudavad.



ÕIGLUST JAHTIDES

CATHERINE BYBEE
Ersen, 2020

Mõni laps võtab üle perekonnafirma, Jo Ward päris selle asemel ametimärgi. Kunagi kõige tõenäolisemaks vanglakandidaadiks peetud pöörasest plikast sai šerif, kes on kindlalt otsustanud selgitada välja tõe oma isa saladusliku surma kohta. Väikeses River Bendis on elu vaikne, ent Jo tahab midagi rohkemat kui tilluke kodulinn ja sealsed valusad mälestused. Ainus, mis teda terve mõistuse juures hoiab, on parimate sõbrannade Melanie ja Zoe tugi.
Aga kui Jo läheb korrakaitsjate täienduskoolitusele, kohtab ta Gill Clausenit, kelle lummav pilk ja ohtlikult seksikas aura võivad tema sihikindlust vabalt kõrvale kallutama hakata. Pühendumisfoobikust Jo ei saa eitada tõmmet selle ülbe föderaalagendi poole ning kui River Bendis hakkavad toimuma kummalised lood ja teda piirab oht, mõistab ta, et vajab mehe abi, kui tahab välja uurida, kes kavatseb teda River Bendist igaveseks kõrvaldada.

Jo ja Gilli koostöö edenedes on selge, et nad on suurepärane meeskond. Aga kas Jo suudab minevikust piisavalt lahti lasta, et lubada enda ellu armastus ja vaadata tulevikku?


ÜKS PÄEV DETSEMBRIS

JOSIE SILVER
Tänapäev, 2020

Kuni ühe külma detsembripäevani on Laurie veendunud, et armastust esimesest silmapilgust pole olemas. Veendumus püsib hetkeni, mil ta silmab läbi bussiakna Seda Meest. Nende pilgud upuvad teineteisesse ... ja siis paneb buss uksed kinni ning sõidab edasi.
Laurie teab, et nad ei kohtu enam kunagi, aga juba järgmisel peol tutvustab Laurie’ parim sõbranna Sarah talle oma eluarmastust. Kes on loomulikult See Mees.
Üks päev detsembris saadab Laurie’t, Sarah’t ja Jacki läbi armastuse, südamete murdumise ja sõpruse kümme aastat, vormudes liigutavaks armastuslooks.

Josie Silveri debüütromaan „Üks päev detsembris“ on saanud Sunday Timesi ja NY Timesi bestselleiks ning tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde.


TÄISKOHAGA ISA

SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Kas tal on tõesti tütar?

Eraklik arvutigeenius Parker Hamilton on rahulikult oma California rannakaljudel asuvas kodus programmeerimas, kui ühe hetkega kogu ta elu pea peale pööratakse. Talle teatatakse, et ta on nelja-aastase lapse isa. Mida ta nüüd ometi peale peaks hakkama? Mida on tal oma tütrele öelda? Kas too üldse usub tõde selle kohta, et Parker tema olemasolust seni midagi teadnud ei ole? Pealegi, miks pakub tütre ilus tädi Erin Ridgeway Parkerile äkitselt võimalust olla täiskohaga isa?
Hoolimata kõigest on Erin endale lubanud, et ta annab Parkerile võimaluse tütart tundma õppida. Aga kas üksik miljonär teab, kuidas väikest tüdrukut kasvatada? Erin kavatseb selle välja uurida... Christie pärast. Sest tüdruk igatseb nii väga oma peret...


PUHAS MÄNG
TOVE JANSSON
Hea Lugu, 2020

Tove Janssoni viimaseks jäänud romaani „Puhas mäng“ keskmes on tema elu moto „Tee tööd ja armasta“. 1989. aastal ilmunud teoses kujutab Tove seda, kuidas armastus ja kunst on ammendamatud ja ambivalentsed püüdlused, kuid seda täidavad ka pausid: ootus ja füüsiline vahemaa ehk vähem nähtavad, vähem hinnatud osad töötegemisest ja armastusest.

Romaani ja novellikogu ristandina pakub „Puhas mäng“ rea vinjette kunstnik Jonna ja kirjanik Mari kooselust: igapäevaelu ateljees, teleri ees ja kaugel saarekesel. Jonna ja Mari on üksteisest kaunis erinevad, kuid armastuse ja kannatlikkuse abil saavad nad koos mänguga hakkama. See on küll ilukirjandus, kuid teksti on hiilinud mitmed seigad Tove Janssoni ühisest elust kunstnik Tuulikki Pietiläga ja muumitrollidega kaasnenud maailmakuulsusest.


SELLE KEVADE TERVITUS
VIIVI LUIK
SE&HJ

Raamatu „Selle kevade tervitus” saatesõnas, meenutades oma eelmist esseedekogu „Pildi ilu rikkumise paratamatus” (2017), kirjutab VIIVI LUIK: „Pildi ilu...” eessõna lõpulauset tasub tänagi meenutada. See kõlab nii: „Mis algab aastaga 2017, seda me veel näeme.”

Käesoleva raamatu saatesõnasse on põhjust kirjutada: „Mis algab aastaga 2020, seda me veel näeme.” Raamatu pealkiri „Selle kevade tervitus” ei ole juhuslik. See ongi tervitus 2020. aasta kevadest, mille vääramatut saabumist olen aimanud oma väga ammuses luuletuses „Istume laua juures...”.

Kõik raamatus olevad tekstid asetuvad nii või teisiti 2020. aasta iseäraliku pandeemiakevade taustale. Omandavad mõningaid uusi mõõtmeid ja tähendusi, mis mind ennast mõnevõrra on üllatanud.

Viivi Luige raamat „Selle kevade tervitus” sisaldab tema viimastel aastatel kirjutatud artikleid ja ettekandeid ning ka uusi esseid, mis on kirjutatud 2020. aastal. Raamatus on avaldatud seni kaante vahel ilmumata intervjuud ja esinemised; kuuldemäng „Koera süda” ja ooperilibreto „Pilli hääl”. Teose ülesehituses on kasutatud väljavõtteid Viivi Luige romaanidest ja luulest. Nende valitud kirjakohtadega ulatab kirjastus lugejale võtme avamaks ust Viivi Luige loomingu külluslikku aeda. Luige teostele on iseloomulik, et siin aeg kogu aeg liigub – lugedes leiate end olevat justkui ajarändur, kes ühekorraga elab nii olevikus, minevikus kui tulevikus. Ikka nii, et pilved rändasid omasoodu,kõrgepingetraadid undasid, põllutöödele tekkisid uued kombainid, uued traktorid ja uued inimesed, pääsukesed saabusid ja lahkusid,aeg ja mõtteviis muutus. („Seitsmes rahukevad”, 1985.) Ja nagu on prohvetlikud sõnad tema 1982. aastal kirjutatud luuletuses „Istume laua juures…”: Ehk ei tulegi kevad, / vaid hoopis midagi muud. (Luulekogu „Rängast rõõmust”).

Raamat „Selle kevade tervitus” on täis saladusi ja avastusi. Kui te selle teose avate ja lugema asute, võib tekkida tunne, et see polegi raamat, vaid teie enda elu, nagu see kunagi oli, ja täna on.

Raamatu lõpus on avaldatud Viivi Luige loomingu bibliograafia.


MÄGRAD HERNES
MIHKEL MUTT
Fabian, 2020

„Mägrad hernes” alapealkirjaga „Alam-Kolkaküla kroonika järg” on sarja teine raamat. Kui „Eesti ümberlõikaja” teemaks oli võimalus eestlusest põgeneda, ennast nö rahvuseliselt ümber lõigata, siis seekord vaeb autor võimalusi Eestit nö suureks teha.

 Loosung "Teeme Eesti suureks” pole meie avalikkuses kunagi päriselt vaibunud. Ikka murtakse pead, kuidas väikerahvas saaks maailmas pildil püsida ja endale head karmat koguda. Vastav mõte ei anna rahu ka mõnedele isikutele paigas nimega Alam-Kolkaküla. See on meile tuttav autori eelmisest raamatust “Eesti Ümberlõikaja”. Kunagine monofunktsionaalne asula, mis üleminekuajal kiratses, on nüüdseks eurotoetuste najal priskelt kosunud. Kõigepealt vaadeldaks inimeste mõttemaailmas toimunud muutusi, keskendudes põlvkondade konfliktile. Kohalike ettevõtlike inimeste idufirma on leiutanud mõtete lugemise masina ja raamat kirjeldab sellega seonduvaid lootusi, pingeid ja tagajärgi. Loo keskmes on kolm venda Tammejussi, üks rahvuslane, teine maailmakodanik ja kolmas pragmaatik eurokraat. Kõik nad käsitlevad situatsiooni omal viisil ja näevad Eesti tulevikku oma vaatevinklist. Lisaks on teoses ka kõrgem platvorm, kust Brüsseli ametkond jälgib valvsa hoolega Alam-Kolkakõlas toimuvad. Raamat on autorile omaselt groteskne, täis irooniat ja mõtisklusi päevateemadel.


AVAMERI. NAERUKAJAKA NUTT
LEMBIT UUSTULND
Varrak, 2020

Romaan „ Avameri. Naerukajaka nutt” lõpetab „Avamere” romaanitriloogia, mille tegevustik jääb ajajärku, kui Nõukogude Liidus asub korda majja lööma värskelt NLKP Keskkomitee peasekretäriks tõusnud KGB endine ülem Juri Andropov. Kogu Nõukogude Liidu ajaloo jooksul on ennekuulmatu, et kohtukulli ette hakatakse tirima korruptsioonis kahtlustatavaid kõrgeid partei ja valitsuse tšinovnikuid ja sellest ka avalikult ajalehtedes kirjutatakse.

Angolast võtab SRTR Roobaku kursi Kanaari saartele, kalameeste unistuste maale, kus meeskonda ootab lennureis koju. Võiks arvata, et kõik närvesööv ja murettekitav on juba sügav ajalugu, kuid paraku peavad nii Jaak Volmer kui Alfred Kraavik nentima, et kuival maal need õiged jamad alles hakkavad.

Kuid vaatamata muredele ja raskustele tuleb rannarahval oma tööde ja tegemistega ikka edasi minna, sest igaühele meist on antud aeg ja koht ajaloos, seda muuta ei ole meie võimuses. Mida aga muuta ei saa, selle üle pole mõtet nuuksuda. Igas olukorras, olgu see nii vilets kui tahes, on saatusel meie jaoks kindlasti mõni võimalus olemas, ole aga ise mees, ära kõhkle, haara soodist ja heiska puri.


AVAMERI. KALAMEHE MÕRSJA
LEMBIT UUSTULND
Varrak, 2019

Romaan „Avameri. Kalamehe mõrsja” on järg romaanile „ Avameri. Kapten”.

Romaanis jätkuvad SRTR Roobaku meeskonna ponnistused kalapüügil Aafrika vetes ning ootamatu dokiremont Luandas, kus samal ajal on poliitiline situatsioon läinud väga teravaks, kaldal käib sõda ja kohalikule nõukogude kogukonnale on välja kuulutatud 48-tunnine valmisolek evakuatsiooniks. Selles segaduses, kus keegi ei tea ega tahagi midagi teada, peab noor kapten Volmer näitama iseloomu. Kolhoosi Kaluri Poeg tegevusele on tugeva pitseri vajutanud babiidi-afäär, kuid sellele vaatamata peavad inimesed leidma võimaluse oma töid ja tegemisi jätkata ja nagu ütleb püügiosakonna ülem Olev Räim: „Alati on kusagil midagi uuritud ja puuritud, mida meie sinna parata saame. Meie jätkame oma taotlusi ja asja ajamist sama rahulikult ja järjekindlalt kui varem ...”


HIRMUNUD MEESTE LIIGA
REX STOUT
Tänapäev, 2020

Paul Chapini ülikoolikaaslased pole endale kunagi päriselt andestanud traagilise lõpuga vingerpussi, mille tagajärg on ränk trauma terveks eluks. Ometi usuvad nad, et Paul on neile andestanud... Kuni üks neist kukub kaljult surnuks ning teistele hakkavad saabuma luuletused vihjetega kättemaksule ja mõrvale. Pauli toetamiseks loodud Lunastusliiga hirmunud liikmed pöörduvad Nero Wolfe'i poole. Kuid kas piisab Wolfe'i geniaalsusest ja Archie usinusest, et mängida üle mõrvar, kes on nii meisterlik, et suudab kuritöid kavandada ja täide viia kõigi silme all?




KÕNNUKÜLA
STINA JACKSON
Eesti Raamat, 2020

Millised saladused on peidus Lapimaa unustatud nurgas asuva vana talumaja seinte vahel?

Varakevad hoiab Arvidsjauri lähedal asuvat Kõnnuküla oma haardes. Paljud talud on tühjad, määratud pikaldasele lagunemisele. Ühes majas elab Liv koos oma vana isa Vidari ja teismelise poja Simoniga. Nad moodustavad iseäraliku perekonna. Liv tunneb naabrite pilke samamoodi, nagu ta tajub bensiinijaamas õhtuses vahetuses töötades klientide vahtimist.

Kõik paistavad küsivat, miks Liv isa juurde jäi, mis teda selles Lapimaa kolkas kinni hoiab. Inimesed räägivad Vidari varandusest, sellest, kui rikas ta peaks pärast kõiki oma maatehinguid olema. Kõnnukülas tunnevad kõik kõiki ja keegi ei unusta kunagi midagi.

Nüüd soovib keegi tagasi seda, mis on õigustatult tema oma. Ja oma eesmärgi saavutamiseks ei peatu ta millegi ees …

Pärast edukat debüüti raamatuga „Hõbedatee” (Rootsi 2018. aasta parim kriminaalromaan) on Stina Jackson tagasi sama sisutiheda ja liigutava looga inimeste seotusest oma koha ja üksteisega, kirjutades sellest, kui tugevad need sidemed olla võivad ja kui raske on sisseharjunud mustrist välja murda.


LAULULINDUDE JA MADUDE BALLAAD
SUZANNE COLLINS
Tänapäev, 2020

  1. Näljamängude lõikuspäeva hommik. Kapitooliumis valmistub 18-aastane Coriolanus Snow oma etteasteks mängude ühe juhendajana. Kunagi võimas Snowde perekond on langenud raskuste küüsi, ent Coriolanuse tribuudi võit mängudel võiks nende kunagise hiilguse taastada.

Juhus ei ole Coriolanuse poolt. Ta saab alandava ülesande juhendada kõige naeruväärsemat võistlejat, 12. ringkonna tüdruktribuuti. Nende saatused põimuvad. Iga Coriolanuse valik võib viia võidu või läbikukkumiseni. Areenil käib võitlus elu ja surma peale. Väljaspool areeni tunneb Coriolanus, et hakkab oma tribuuti kiinduma … ning peab otsustama, kas järgida Kapitooliumi reegleid või päästa ennast ja tüdrukut, olgu hind kui tahes kõrge.


LOO ALGUS
IMOGEN CLARK
Ersen, 2020

Ühel hommikul, kui üksikema Leah püüab oma lapsi väljaminekuks valmis seada, heliseb uksekell. Nende Whitley Bays asuva ridaelamu lävel seisab hästirõivastatud võõras naine Clio, kellel on majaga mingi seletamatu emotsionaalne side. Sellega peaks lugu lõppema, kuid ammune saladus on juba pinnale kerkimas...

Mõnes mõttes ei saaks kaks naist erinevamad ollagi: kahe lapse ema Leah on baaridaami tütar, vallaline Clio aga oma parunessist ema varade pärija. Leah tunneb puudust täiskasvanud seltsilisest, samas kui Cliol pole tavaeluga olnud erilist kokkupuudet, nii et naiste kummalisest esmakohtumisest alguse saanud veider sõprus on teretulnud leevenduseks mõlema igapäevaelule.

See sõprus vastab küsimustele, mida kumbki poleks osanud esitadagi, paljastades aastakümneid varjul püsinud saladusi. Kuid kas see aitab neil lõpuks leida ka oma koha elus?


ELU LAENUKS
ASHLEY FARLEY
Ersen, 2020

Kaks oma elus ristteele jõudnud naist leiavad, et kodust põgeneda pole kunagi liiga hilja.

Pärast kolmekümmet aastat kohtuvad ülikooliaegsed sõbrad Lena Browder ja Olivia Westcoat juhuslikult Atlanta lennujaama kohvibaaris. Mõlemad on oma elus jõudnud ristteele. Lena põgeneb kodust oma nõudliku perekonna eest, Olivia püüab pärast valusat lahutust leida kindlat jalgealust. Vaadates tagasi oma endisele minale, tervitavad nad uut algust – ja see algab spontaanse katsumusega.

Leppinud kokku, et vahetavad enda uuesti avastamiseks kuuks ajaks eluasemed, peatub Lena Olivia Charlestoni korteris. Ja Olivia pelgupaik? Lena üksik jõeäärne majake Northern Neckis Virginia osariigis. Kaks suurepärast pelgupaika. Kolmkümmend neli päeva, et uuesti alustada.

Uute värskete võimaluste ja südantsoojendava sõpruse valguses leiavad Lena ja Olivia oma kire, pööravad elus teise lehekülje ja saavad tagasi vahepealses elus kaotatu. Kui ellu tekib ootamatu armastus ja karjäär võtab uue suuna, on aeg leida endas julgust ja riskida. Nüüd peavad nad tegema raskeid valikuid, et anda endale uus võimalus ning elada sellist elu, millest nad on unistanud.


AKEN LAHELE
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Jenna Boltz seisab oma elu teelahkmel. Pärast pea kakskümmend aastat tagasi olnud inetut lahutust kirurgist abikaasast kasvatas ta oma kahte last üksi, sobitades emaks olemist armastatud tööga Seattleʼi haigla intensiivraviosakonna meditsiiniõena. Paul ja Allie on välja kolinud ja käivad ülikoolis ning Jenna arutleb, mida tulevik talle toob.

Tema parim sõbranna Maureen on Jenna uuest elust elevil. Nüüd viimaks on neil võimalik minna reisile Pariisi, millest nad mõlemad on unistanud ülikoolist saadik, aga kui asi puudutab elu teist suurt seiklust – kohtamas käimist –, pole Jenna ikka kindel, kas ta on valmis armuma... kuni ootamatu kohtumine hakkab vähehaaval tema suhtumist muutma.

Kui Jenna eakas ema puusaluu murrab, opereerib teda doktor Rowan Lancaster. Ehkki Rowan on sõnakehv ja stoiline, on ta kohe Jennast sisse võetud. Kuigi Jenna kõhkleb, kas alustada suhet järjekordse kirurgiga, peab ta endale tunnistama, et on mehest üsnagi huvitatud. Kui Jenna lapsed teatavad talle jahmatavaid uudiseid, saab ta aru, et peab usaldama armastust ja leppima ootamatustega, enne kui elu, millest ta on alati unistanud, temast mööda läheb.


ARMUNUD VÕÕRASSE
BARBARA FREETHY
Ersen, 2020

Ria on seksikas ja kirglik nagu soe troopikaöö ning ilusalt ohtlik nagu saarejoogid, mida ta Isla de los Sueñose – Unistuse saare – rannabaaris pakub. Siiski pole Ria nii muretu, kui pealtnäha paistab, ja teesklus väsitab teda. Ühel õhtul riskib ta reaalsuse eest põgenemiseks kõigega.

Drew Callaway on endine mereväe piloot ja päästetöötaja, kes üritab põgeneda oma elu eest, milles on olnud liiga palju tragöödiaid. Riaga kohtumine on nagu päikese kätte sattumine ja nende ainuke koosveedetud öö muudab tema elu. See unistus kustub aga kiiresti, kui Ria merel traagilises õnnetuses hukkub.

Mitu kuud hiljem, tuhandete kilomeetrite kaugusel nende esmakohtumise paigast, näeb Drew naist, kes on täpselt Ria moodi. Naine väidab, et tema nimi on Tory ja nad pole varem kohtunud, aga Drew saab aru, et naine on hädas, ega suuda selga keerata. Ta kavatseb naise päästa, tahab viimane seda või mitte.

Drew ei karda ohtusid, aga kas ta saab riskida südame kaotamisega kaunile võõrale?


PEREKOND ALGAJATELE
SARAH MORGAN
Ersen, 2020

Elujaatav raamat armastusest, kaotusest ja perekondadest sellistena, nagu need on...

New Yorgi florist Flora Donovan elab unistuste elu, aga tema elurõõmus optimism varjab saladust. Ta on üksildane. Lapsepõlves orvuks jäänud Flora pole kunagi tundnud, et ta kuulub kuhugi... kuni ta kohtab Jack Parkerit. Jack on esimene mees, kes näeb teda sellisena, nagu ta on, ja see muudab Flora elu.

Teismeline Izzy Parker üritab iga hinna eest kõike koos hoida. Pärast seda, kui ta ema aasta eest suri, aitab tal end turvaliselt tunda üksnes isa ja väikese õe eest hoolitsemine. Talle on kohutav šokk, kui ta saab teada, et isal on uus sõbratar. Ta ei taha mitte mingi hinna eest „uut“ ema. Ja siis kutsub isa Flora kaasa suvepuhkusele...

Flora süda valutab Izzy pärast, aga ta tahab nii väga, et tema ja Jacki suhe ei puruneks. Et leida perekond, mida ta on kogu elu soovinud, peab Flora end suvepuhkuse ajal ületama ja avastama endas sellised omadused, mille olemasolust ta polnud seni üldse teadlik.


TANJA RÄÄGIB EESTI KEELT
TATIANA YOON
Tänapäev, 2020

Raamat eesti keele õppimisega seotud arusaamatustest ja naljadest, eesti ja vene keele sarnasustest ja erinevustest, eesti keelest mõjutatud vene keele eripärast. 







BUSSIJAAMAS ON VALGRE RAIMOND
CONTRA
2020

Contra luule on ikka innustust saanud nii rahvalaulust kui popmuusikast ja igasugustest muudest kaunitest kõladest. Siin raamatus "Bussijaamas on Valgre Raimond" kohtuvad laul ja kalambuur, ehk meie kõigi poolt armastatud laulude read on keeratud õige kummalisse rüüsse.






RAHVA OMA KAITSE 25
MART JUUR, ANDRUS KIVIRÄHK
Tänapäev, 2020

Lustlik kogumik lugusid, mis sündinud Andrus Kivirähki ja Mart Juure, tuntud raadiosaate “Rahva oma kaitse” autorite ühistööna. Sisaldab muuhulgas ka sääraseid menuteoseid nagu “Elukapten”, “Onu Kommi onnike”, “Ja päike tõuseb” ning “Tõde ja õigus” kolmeteistkümnes osas.

See raamat on valguskiir meid ümbritsevas (vaimu)pimeduses.





KÕNELUSED LAHKUNUTEGA NÄIDENDID "VANAISA" JA "SALONG"
MAIMU BERG
Hea Lugu, 2020

Korraga ilmuvad kaks Maimu Bergi näidendit: „Vanaisa“ ja „Salong“.

"Vanaisa" on 2018. aastal esitatud Strasbourgis Tagora teatris inglise keeles. Tekst aitab selgitada Eesti Vabariigis juhtunut, kuid võiks lisaks võõrastele meenutada-selgitada seda ka meie nooremale põlvkonnale. Mõttelises dialoogis on vastamisi ehk mõneti eluvõõras Euroopas õppinud-elanud lapselaps Rutt, kes ootab terroristi last, ja tema vanaisa, kes punaväkke mobiliseerituna tegi läbi tööpataljoni ja kaotas esimeses lahingus jala.

Ometi ei tahaks vanaisa võimaluse korral õnnelikumat elu, talle piisab enda omast. Tema mõttelaadi iseloomustab hästi vastus Ruti küsimusele, miks tööpataljonist ei põgenetud, et vabaduses surra.

"Mis vabaduses! Tuhandete kilomeetrite ulatuses polnud mingit vabadust."

"Salong" sai 2017. aasta näidendivõistlustel III preemia. Kuulus salong, spiel, peategelased ja nende mõttemaailm on tuttavad M. Bergi pihtimuslikust raamatust "Meie hingede võlad". On inimesi, kes isegi seda soovides teineteise mõjuväljast ei vabane.

Taustategelasteks on Mehe ja Naise kaasaegsed, peamiselt literaadid ja teatriuuendusega seotud näitlejad-lavastajad, kes käisid salongis. Autor laseb Naisel öelda, et nüüd on see kõik juba kauge minevik, kuid aeg-ajalt kerkib see järvepõhjast üles nagu uppunud katedraal jõuluööl, murdes endale raginal teed läbi ajast kokkukantud jää.


TEEL. PILGUHEIT JAAPANI HINGE
AGU SISASK
Canopus, 2020

Agu Sisask (s. 1940) omab eesti kultuuri- ja tõlkeajaloos väärikat kohta nii jaapani keelest tõlkimise traditsioonide teerajaja, teeneka tõlkija kui ka kirjaniku ja vaimuinimesena. Kuna tegemist on meile nii kultuuriliselt kui geograafiliselt kauge keele ja kirjandusega, ei ole vähem oluline tema roll jaapani kultuuri vahendaja ja tutvustajana. Agu Sisask on pidanud hulgaliselt Jaapani-teemalisi loenguid ja ettekandeid. Lisaks Jaapani Välisministeeriumi aukirjale on talle 2019. aastal annetatud Jaapani keiserlik Tõusva Päikese orden Kuldsete ja Hõbedaste Kiirtega. Peale jaapani kirjanduse tõlkimise ja tutvustamise on Agu Sisask töötanud giidi ja suulise tõlgina, toimetanud kunsti- ja kirjandussaateid ETVs ning olnud Loomingu Raamatukogu peatoimetaja. Tema sulest on ilmunud Jaapani-ainelist luulet ja ilukirjandust.

Käesolev raamat kujutab endast autori tagasivaadet oma püüdlustele õppida tundma Jaapani rikkalikku ja omapärast kultuuri.


KULDSE MEDALJONI MÕISTATUS. SAGADI PARUNI MÕRVALOOD
AIN KÜTT
Hea Lugu, 2020

Kriminaalloo „Kuldse medaljoni mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood“ tegevus viib lugeja 1829. aasta juulikuusse ja mitmesse mõisa, kirikusse ja pastoraati kunagises Haljala kihelkonnas. Osa mõisu on unustusehõlma vajunud, teised püsivad uhkelt.

Kriminaalne liin on puhtalt autori väljamõeldis, kuid teosesse on põimitud ka mitmeid sündmusi, mis neis mõisates toona tegelikult juhtusid. Ajastutruult on püütud kirjeldada toonast eluolu, õhustikku ja hooneid, tegelaste käituminegi vastab igaühe seisusele ja staatusele.

Põnev ja ettearvamatute pööretega sündmustik algab Kavastu mõisa suveballil, kus enne oma esinemist sureb segastel asjaoludel lauljanna Anna Maria Engelhart. Kuigi selline õnnetu surm on omal ajal tõesti ühes Eesti mõisas aset leidnud, ei kahtlustatud toona juhtunus midagi kriminaalset. Raamatus hakkab arvatavat mõrva uurima Sagadi mõisahärra Paul Alexander Eduard von Fock, kes on kohaliku meeskohtu eesistuja. Teda aitavad Annikvere südikas mõisapreili Maria Juliana von Nottbeck ning Sagadi mõisavalitseja Gerhard Wagner, kes on Focki ülikoolikaaslane ja hea sõber. Enne kui süüdlane paljastatud saab, lisandub veel mitu kahtlast surmajuhtumit.

„Kuldse medaljoni mõistatus“ on mõtteline järg autori samade peategelastega debüütromaanile „Risti soldati mõistatus“.


KASSITUHK
MARGUS SANGLEPP
Tänapäev, 2020

„Kassituhk“ on seikluslik lugu kirjandusõpetajast Antist, kes avastab, et kõik kohustused, mis olid seni harjumuspärast elurutiini kujundanud, on äkitselt ära langenud. Enne uusi väljakutseid seisab siiski ees lõplik hüvastijätt kalli sõbraga. Loodetav lohutust pakkuv ringsõit mööda Eestit kujuneb aga hoopiski suuremat sorti kaoseks, kuhu on segatud kummalisi tegelasi, kes satuvad inimese eluteele just siis, kui ta tunneb end elulainetesse uppuvat.

Margus Sanglepp (1967) on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna ja avaldanud mitu romaani. Kirjastuse Tänapäev 2016. aasta romaanivõistlusel pälvis tema kirjutatud „Nõiatants“ 3. koha.



PANGASALADUS
EERO EPNER
AS LHV Pank, 2020

Vahel mõtleme finantsasutusest kui paigast, kus hallide betoonmüüride vahel liiguvad täpseks viilitud ülikondadega mehed, käes ajatu lõikega portfellid, kust nad võtavad välja standardseid A4-sid, millel olev tekst on joondatud täpselt mõlema serva järgi. Ent on ka teistsuguseid. Väga teistsuguseid. Kohti, kus sa mõtled ise. Sa otsustad ise. Sa teed ise. Sa teed ka vigu ise ning kui sa tahad tantsida hommikul kella viieni kontorilaudadel, et paari tunni pärast taas alustada, siis seegi otsus on tehtud ise. Säärane koht on LHV. Eero Epneri poolt LHV 20 aastapäeva puhul kirjutatud hoogne ajalooraamat räägib tõsielul põhineva loo LHV sünnist, kahekümnest tegevusaastast ja kujunemisest tänaseks finantsgrupiks. Raamat põhineb kümnetel intervjuudel LHV asutanud ja seal töötanud inimestega.

MERELUULEPIDU KUNDA RANNAS
2020

Raamatus on Eesti Mereluulepeol Kunda rannas 29. augustil 2020.a., muinastulede ööl ettekantud luuletused. Eesti autorite mereteemalisi luuletusi lugesid armastatud luuletajad, näitlejad jt., lavastas Tiina Mälberg.


RABASAAR
URVE TINNURI
Canopus, 2020

“Rabasaar” on sisuline järg romaanile “Õed” (2019), jälgides Narvast pärit õdede Reeni ja Õie käekäiku aastatel 1955 – 1960.

Tasapisi taganevad meeltest sõjavintsutused ja hirm repressioonide ees, elujärg näitab paranemise märke ja inimesed julgevad tulevikule lootusrikkamalt silma vaadata.

Õdede isiklik elutraagika aga jääb – mured ja ebaõnn, eksimused ja nende vääramatud tagajärjed, tunded, mis ei allu kainele mõistusele, vaid sunnivad talitama südame käsul. Kõik see võib leeveneda üksnes juhul, kui järgneb midagi ootamatut ja lõplikku...


MINU HAAPSALU. MERE JA MUINASJUTTUDE LINN
AIDI VALLIK
Petrone Print, 2020

Haapsalu elab ühe jalaga oma pikas ajaloos, teisega tänapäevas. Keskel saadakse kenasti kokku. Ikka veel ilmub ristimiskabeli aknale Valge Daam, ikka lähevad merele paadid, ikka uisutatakse jäätunud viigil, ikka mängivad naabruskonna lapsed hulgakesi väikestes aedades õunapuude all ja teavad nimepidi naabrite kassi. Selles järjepidevuses on rahu ning turvatunne.

Siin on ikka veel alles see, millest kõnelevad Ernst Enno laulud ja mida kujutavad Ilon Wiklandi pildid – kõik see, mis mujal tundub ammu kaotatuna, see kadunud maailmade ilu.

Siin elab ajalugu, siin elavad unistused ja muinasjutud. Siin elasin ka mina, selle kõige keskel, veerand sajandit oma elust.

Siin olen veetnud hulga lapsepõlvepäevi, siin tegin läbi tormilise hilisteismeea, pidasin vastu oma kriisiaastatel, sain õpetajaks, nuusutasin poliitikat, kasvasin kirjanikuks… ja õppisin vist lõpuks päris rahuldavalt ära ka selle, kuidas elada inimese moodi.

Sellepärast räägibki see raamat minust Haapsalus ja Haapsalust minus.


KOERTEPARK
SOFI OKSANEN
Varrak, 2020

„Koertepark” on mitmel ajatasandil kulgev romaan tänapäeva Helsingist, Ukraina iseseisvusaastatest ja üheksakümnendate Eestist, elust ida ja lääne puutepunktis, ühiskonnas, mida valitseb korruptsioon. Romaanis kirjeldatud 10–11 aasta tagune Ukraina viiks lugeja justkui tagasi nõukogude aega: sama meeleolu, samad punased nelgid. Oksanen ei jää siiski selle juurde pidama, ta kirjutab ka pärast taasiseseisvumist ja eelkõige oranži revolutsiooni ajal riigis toimunud muutustest, uuest leheküljest Ukraina ajaloos. Kogu selle taustal toob Oksanen selgelt ja vahedalt lugeja ette uue maailma: majandusharuks muudetud lastevabriku, kunstliku viljastamise ja surrogaatemaduse ning õigustest ilmajäetud, armutult ärakasutatud doonorid.

„Koertepark” on loetav kui Euroopa lähiajalugu vaatlev realistlik romaan ja ühtlasi ka kui psühholoogiline põnevik. Eelkõige on see aga inimlik lugu lojaalsusest ja armastusest, oma lapsed kaotanud naisest ja valede jõust.


TESTAMENT
NINA WÄHÄ
Rahva Raamat, 2020

See pole midagi muud kui mõrvalugu. Või siiski, tegelikult on see veel ka palju muud. Aga ma ei taha kedagi eksiteele viia ega selle loo olulist osa varjata.

Keegi sureb. Ja keegi on selles süüdi. Peame üritama välja uurida, kes. Ja kes. Ja miks?

Kahjuks peate neid kõiki tundma õppima, sest nad kõik on looga omal kombel seotud. Nagu öeldakse, on issanda loomaaed kirju, ja mõni isend ei torka silmagi, kuid on sellegipoolest olemas.

Võib-olla peatud selle teekonna jooksul mitu korda ja mõtled midagi umbes sinnakanti, et „misjaoks see nüüd veel hea on“, aga ära kaota lootust. Anna oma elu minu kätesse ja ma juhin sind läbi hämara ja helge.

No nii. Hakkame pihta.

See on jutustus perekond Toimist ja nende elu märkimisväärselt mõjutanud sündmustest, kusjuures perekond Toimi all mõtlen ma ema ja isa, Sirit ja Penttit, ja ma mõtlen

kõiki nende lapsi, nii neid, kes on sündmuste ajal elus

kui ka neid

lapsi, keda enam ei ole.

Ja lapsi, kes pole veel sündinud.

Ja lapsi, kes tulevad hiljem.

Nina Wähä (sünd 1979) elab Stockholmis. Tema esikromaan on 2007. aastal ilmunud „S som i syster” („Õ nagu õde”) ja teine 2010. aastal ilmunud ja kriitikutelt palju kiidusõnu saanud „Titta inte bakåt!“ („Ära vaata tagasi”). Ta mängis filmis „Babylonsjukan“ ühte peaosadest ja laulab indie-bändis Lacrosse.

Nina kolmas romaan „Testament” (2019) oli ilmumisaastal üks Rootsi menukamaid raamatuid ning kandideeris mitmele kirjandusauhinnale, sh Augustpriset. „Testament” võitis Rootsi Raadio Kirjanduspreemia.


MURA. LEEGITSEVAD MÄLESTUSED
ALEXANDRA LAPIERRE
Varrak, 2020

Erakordse saatusega naine 20. sajandi Venemaa tormiste ajaloosündmuste keerises – vene päritolu aristokraat Maria Zakrevskaja, proua Benckendorff, paruness Budberg ehk lihtsalt Mura. Eestis tuntud kui Jäneda viimane mõisaproua, oli Mura ühtaegu Briti salaagendi armuke, Maksim Gorki muusa, H. G. Wellsi kallim ja Londoni haritlaskonna loominguline innustaja. Ta suhtles 20. sajandi tõeliste suurkujudega: tsaari, Stalini, Churchilli, de Gaulle’iga.

Vene tsaaririigi jõukasse aristokraadiperre sündinud Murat näis ootavat helge tulevik. Bolševike revolutsiooniga aga variseb kogu ta maailm kokku. Samal ajal kui Lenini julmad politseiorganid tema peret ja sõpru taga kiusavad, armub ta meeletult Briti salaagenti Sir Robert Bruce Lockharti. Kui aga too Venemaalt välja saadetakse, jääb Mura üksi. Ellujäämiseks saab ta loota vaid omaenda tarkusele. On neid, kes ülistavad selle naise õrnust ja vankumatut truudust. Teised omakorda mõistavad hukka tema valed. Kõik on aga nõus, et Mura kehastab Elu ...

Prantsuse kirjanik Alexandra Lapierre’i (snd 1955) sulest on ilmunud arvukalt romaane ja biograafiaid. Terava pilgu ja heatahtliku perspektiiviga äratab ta ellu hulganisti köitvaid isiksusi, kes heidavad valgust märgilistele sündmustele maailma ajaloos.


PAHA TÜDRUK
MARIO VARGAS LLOSA
Eesti Raamat, 2020

„Paha tüdruk” on Mario Vargas Llosa esimene armastusromaan. Ühendades meisterlikult reaalsuse ja väljamõeldise, jutustab autor loo armastusest – tuhandenäolisest määramatust tundest: kirest ja kaugusest, juhusest ja saatusest, valust ja naudingust. Aga milline on armastuse tõeline nägu?

Ricardo Somocurcio armastab paha tüdrukut: ta armub teismelisena Lily-nimelisse neidu Limas 1950. aastal, kui tüdruk ühel suvel tema ellu astub ja siis ilma selgituseta kaob. Ta armastab teda endiselt, kui naine ilmub välja 1960. aastate Pariisis seltsimees Arlette’ina, hiljem proua Richardsonina, rikka inglase naisena, ja ka siis, kui kunagisest Lilyst on saanud Tokyos tegutseva Jaapani ärimehe armuke.

Ricardo ja Otilia ligi nelikümmend aastat kestev suhe on dramaatiliste tõusude ja mõõnadega. Kuid vaatamata sellele, et naine kohtleb teda halvasti, on mees määratud teda igavesti kummardama. Kaardistades kodumaalt lahkunud Ricardo elu armulugude kaudu selle kuju muutva naisega, on Vargas Llosa loonud vaimustava, eepilise romaani elu muutvast kinnisideest.

Mario Vargas Llosa (sünd 1936) on üks mõjukamaid XX ja XI sajandi Ladina-Ameerika kirjanikke. 2010. aastal pärjati ta oma loomingu eest Nobeli kirjandusauhinnaga. Lisaks romaanidele on Vargas Llosa kirjutanud ka jutustusi, esseid, näidendeid, filmi- ja kirjanduskriitikat ning tegutsenud ajakirjaniku ja poliitikuna.


ARM
AUÐUR AVA ÓLAFSDÓTTIR
Eesti Raamat, 2020

Armastuse ja huumoriga kirjutatud südamlik lugu ühe mehe üllatavast eneseleidmise teest läbi seikluste, mis annavad ta elule uue mõtte.

Jonas Ebeneser on tüüpiline tee-kõik-ise mees, kes tunneb sundi „logisevat“ parandada, kuid samas ei suuda ta ise luua korda oma elus. Viiekümnene ja lahutatud, on ta hiljuti teada saanud, et pole oma tütre Gudrun Waterlily bioloogiline isa. Ta on vajunud eksistentsiaalsesse kriisi ja kaotanud kogu elujõu. Hooldekodus oma seniilset ema külastades mõtleb Jonas vargsi, kuidas, millal ja kus end oma viletsusest vabastada.

Et tema ainus tütar ta laipa leidma ei peaks, otsustab Jonas, et kõige parem on surra välismaal. Kaasas vaid tööriistakast ja vahetusriided, lendab ta nimetusse riiki, kus õhus on endiselt tunda sõja hõngu. Ta broneerib toa väikeses väheste külalistega hotellis Silence. Seal elades saab ta aru teiste inimeste armide sügavusest, hakates samal ajal oma hingehaavu uues valguses nägema.

Tähistamaks elu lõpmatuid valikuid, muutusi ja teist võimalust, on „Arm“ innustav lugu mehest, kogukonnast ja teekonnast läbi meeleheite sügavuste elu mõtte taasleidmise poole.

„Arm“ („Ör“) on Islandi kirjaniku ja kunstiajaloo professori Auður Ava Ólafsdóttiri (sünd 1958) viies romaan. Teos on pälvinud Islandi (2016) ja Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna (2018).


TRITONUS
KJELL WESTOE
Eesti Raamat, 2020

Elus pettunud tippdirigent Thomas Brander on saarele ehitanud uhke villa Casa Tritonuse, kus loodab leida pelgupaiga, kuid tema meelerahu näib ohtu seadvat ekstravertne naabrimees. Branden soovib end tunda mehena parimais aastais, kuid tema minapilt pole enam endine. Aeglaselt, kuid kindlalt leiavad tema ja ta naabri, kooli kuraatori Reidar Lindelli omavahelised suhted ühise tooni ning kahe samas eas, kuid põhimõtteliselt üsna erineva mehe vahel tekib tihe sõprus. Saarel elades ei saa jääda anonüümseks, siin jagatakse üksteise rõõme ja kurbust, istutakse samas paadis – isegi siis, kui see lekib.

Romaan võngub harmoonia ja dissonantsi vahel, otsides vastuseid kiireloomulistele küsimustele: kuidas saaksime kõigi oma erinevustega koos eksisteerida praegusel ajal? Kas leppimine ja patukahetsus on võimalik, enne kui kõik on möödas?

Kjell Westö (sünd 1961) on silmapaistev soomerootsi kirjanik, keda tuntakse enim tema Helsingi-teemaliste eepiliste romaanide järgi. „Põhjamaade romaani“ sarjas on ilmunud tema „Kus kõndisime kunagi“ (2011), „Terendus 38“ (2014) ja „Väävelkollane taevas“ (2018). Westö teostele iseloomulik joon – ajaloosündmuste mõju hapraile ja haavatavaile inimsuhetele – on hästi esil ka selles romaanis, mis ilmub üheaegselt rootsi, soome, taani, norra ja eesti keeles.


SEITSE VALET
ELIZABETH KAY
Kirjastus Pegasus, 2020

Kõik sai alguse ühest väikesest valest …

Jane ja Marnie on üheteistkümnendast eluaastast saati olnud lahutamatud ja neil on palju ühist. Mõlemad armusid noorelt ja abiellusid nägusate meestega. Kuid Marnie abikaasa ei meeldinud Jane’ile, kuna oli alati nii valjuhäälne, vastik ja esiletükkiv. Mis mõjub nüüd üsnagi paradoksaalselt.

Sest kui Jane oleks aus olnud – kui ta ei oleks valetanud –, võiks tema parima sõbranna abikaasa ehk endiselt elus olla …

See on Jane’i võimalus tõtt rääkida, aga kas teie usute teda?

„Seitse valet” on Jane’i ülestunnistus, tema tõde. Kaasahaarav, mitmetahuline ja kõhedust tekitav. Vastupandamatu ja lummav põnevik naiste vahel valitsevatest keerulistest ja toksilistest sõprussuhetest, ebaterve armastuse Achilleuse kannast ja sellest, millest me armastuse nimel ilma võime jääda.

„Kõhedust tekitav ja originaalne.” – CLARE MACKINTOSH

Elizabeth Kay alustas karjääri kirjastamismaailmas, kui võttis vastu assistendiameti Penguin Random House’is. Töö suures kirjastusettevõttes on loonud talle suurepärase võimaluse viia ellu ka omaenda unistus.


NUKUMÄNG
M.W. CRAVEN
Kirjastus Pegasus, 2020

Briti parim krimipõnevik 2019!

Ta tõmbab nööre ja vaatab neid kannatamas. Tere tulemast – see on nukumäng.

Sarimõrtsukas põletab Inglismaa Lake Districti kiviringides inimesi surnuks. Jälgi ta ei jäta ja politsei on nõutu.

Kui selgub, et kolmanda ohvri söestunud jäänustele on kraabitud ametist tagandatud uurija Washington Poe nimi, kutsutakse too tagasi tööle, osalema uurimises, milles ta tegelikult osaleda ei soovi.

Pooleldi vastu tahtmist kaasab Poe sotsiaalselt saamatu, kuid särava mõistusega analüütiku Tilly Bradshaw’. Kokkusobimatu paar leiab jälje, mis on mõeldud vaid Poe silmadele. Tabamatul mõrvaril on plaan ja miskipärast on Poe’l selles oma roll.

Ohvrite arvu kasvades mõistab Poe, et on panustanud juhtumisse hoopis rohkem, kui esialgu kavatses. Rabav lõppmäng loksutab paigast kogu tema senise teadmise iseendast ja ta mõistab, et maailmas on hoopis hullemaid asju, kui tuleriidal hukkuda …

„Sünge, lõikav ja kaasakiskuv.“ – Peter James

W. Craven on krimimaastiku uus ja kaalukas hääl. „Washington Poe“ sarja meisterlik avaraamat „Nukumäng“ tõi 2019. aastal Cravenile muu hulgas Suurbritannia krimikirjanike ühenduse välja antava maineka Kuldse pistoda auhinna. Samale auhinnale on juba nomineeritud ka sarja teine raamat, „Black Summer“.


VERESIDEMED
ANGELA MARSONS
Kirjastus Pegasus, 2020

Kuidas tabada tapjat, kes tegutseb ainsatki jälge jätmata?

Esmapilgul näib olevat tegemist halvasti lõppenud rööviga. Esimene ohver, hooliv ja õiglane sotsiaaltöötaja, on tapetud ainsa täpse noahoobiga südamesse. Kuid uurija Kim Stone’ile tundub asi kahtlane.

Kui leitakse identse noahaavaga kohalik narkomaan, mõistab Kim vaistlikult, et tegemist on sama tapjaga. Kuid peale külma, ettekavatsetud tapmisviisi ei ühenda ohvreid miski, nii et tegu võib olla senistest kõige keerulisema juhtumiga.

Kimi keskendumist juhtumi lahendamisele ähvardab rikkuda kiri dr Alexandra Thorne’ilt – sotsiopaadilt, kelle Kim aitas trellide taha saata. Seekord on Alex otsustanud ette võtta Kimi kõige valusama haava, sundides teda silmitsi naisega, kes on süüdi tema väikese venna surmas – tema oma emaga.

Laipu koguneb, Kim oma meeskonnaga lahendab tumedaid saladusi ja jõuab tapjale aina lähemale. Kuid oht võib ähvardada üht omade seast ja seekord ei pruugi Kim tema päästmiseks piisavalt tugev olla…

Angela Marsons on sündinud ja kasvanud Black Countryl. Tema loodud Kim Stone’i sarja raamatuid on müüdud 27 riigis ja kokku üle 3,1 miljoni eksemplari, nüüdseks on sari saanud populaarseks ka Eestis.


PÄRAST LÕPPU
CLARE MACKINTOSH
Kirjastus Pegasus, 2020

Maxi ja Pipi suhe on nii kindel, kui üldse olla saab. Nad on kallimad ja parimad sõbrad – kõigutamatult. Siis aga jääb nende poeg haigeks ja arstid usaldavad poisi ellujäämise küsimuse nende kätesse. Max ja Pip seisavad silmitsi kirjeldamatult kaaluka otsusega, ent esimest korda elus ei jõua nad üksmeelele – kumbki soovib pojale erisugust tulevikku.

Neid mõlemat muserdada ähvardava võimatu valiku tagajärjel pole miski enam endine.

Aga pärast lõppu võib veel kõike juhtuda …

Võimas, meeliülendav ja lootusest tulvil romaan „Pärast lõppu” on kaasahaarav ja lennukas, sügavalt isiklik lugu armastusest, abielust, vanemapõlvest ja käimata jäänud teest. Mackintosh, kelle romaanist õhkub ääretut emotsionaalset väge, aitab lugejail mõista, et vahel on lõpp kõigest järjekordne algus.

Clare Mackintosh on menukas ja mitmeid auhindu võitnud kirjanik, kelle teoseid on maailmas müüdud enam kui kaks miljonit ning kelle sulest pärineb ka raamat „Ma lasen sul minna”, mis oli 2015. aastal kõige kiiremini müüv uue krimikirjaniku teos. See ning Clare’i teine ja kolmas romaan „Ma näen sind” ja „Laske mul olla” tõusid The Sunday Timesi edetabeli tippu ning kokku on neid tõlgitud rohkem kui 35 keelde.


TÕEPROJEKT
CLARE POOLEY
Varrak, 2020

Kui hästi sa tunned enda läheduses elavaid inimesi? Kui hästi tunnevad nemad sind? Kas sa üldse tead oma naabrite nimesid? Kas sa märkaksid, kui nad on hätta sattunud või kodust pikaks ajaks lahkunud?

Kõik valetavad oma elu kohta. Mis juhtuks, kui sa teistele selle kohta tõtt räägiksid? Ütleksid välja selle, mis määrab su olemuse, mis paneb paika kõik sind ümbritseva? Ja mitte internetis, vaid reaalselt ümbritsevatele inimestele?

Kuidas teie reageeriksite, kui leiate rohelise kaustiku, mille kaanele on kirjutatud „Tõeprojekt” ja esilehel sellised küsimused? Sellesse on enda kohta ausalt kirjutanud juba mitu teile võõrast inimest. Te loete nende pihtimused läbi – ja edasi? Kas kirjutate kaustikusse ka enda loo?

Selles raamatus kohtuvad raugaealine kunstnik, sõltlasest börsimaakler, ideaalse eluga suunamudija ja veel mitmed inimesed, kellel ei oleks ilma rohelise kaustikuta mingit kokkupuutepunkti. Nad muudavad üksteise elu paremaks, ehkki üks nendest valetab.

„Tõeprojekt” on romaan, mis õpetab meile mõnusa huumoriga, kui lihtne on tegelikult maailma muuta.


JANUSE KIVI
ELLY GRIFFITHS
Eesti Raamat, 2020

Rahvusvaheline menuk traditsioonilise Briti krimiromaani austajaile. Jube avastus vanas lastekodus toob päevavalgele unustatud saladused Norwichi minevikust.

On möödunud vaid mõni kuu, kui arheoloog Ruth Galloway aitas lahendada teadmata kadunud inimese juhtumit, pääsedes ise vaevu eluga. Kuid kui Norwichis suurt vana maja lammutavad ehitustöölised leiavad ukseava alt lapse luud, kutsub inspektor Harry Nelson Ruthi uuesti kohale. Kas tegemist on Rooma-aegse rituaalse ohverdusega või on tapja meie kaasaegne? Kaks last olid nelikümmend aastat varem seal asunud lastekodust kadunud ... kuid tõendusmaterjal viitab üha enam hoopis teisele kuriteole. Peagi selgub, et keegi on alanud uurimisest vägagi häiritud ning ta ei vali vahendeid, et Ruthi valedele jälgedele juhtida.

Ruth Galloway lugude sarjast on varem ilmunud „Koolmekohad“. Tema raamatutele on iseloomulik paras annus põnevust, huvitav sündmustik, Briti mereäärsete maastike haarav kirjeldamine ja erilised tegelaskujud. Elly Griffiths seob osavalt iidse mütoloogia ja nüüdisaegsed kuriteod.


VÄIKE NURGAPOOD. TAASKOHTUMINE
NICOLA MAY
Kirjastus Pegasus, 2020

Cockleberry Bay väikese nurgapoe lõbus seltskond – Rosa, Josh, Mary, Jacob, Sheila, värske ema Titch ja hurmav taksikoer Kuum – on tagasi.

Hiljuti abiellunud Rosa Smith on saanud Nurgapoe kenasti tööle ja paistab, et tal on kõik, mida hing võiks ihata. Aga loomulikult on armastuse tee konarlik. Rosa kahtlustab, et tema abikaasal on armuke, ja sel armukadedusel on väga tõsised tagajärjed.

Kuid Rosa ei anna alla. Tal tuleb küll rinda pista külaelanikega, kes topivad oma nina tema ellu, ning poes leiab aset salapärane tulekahju, aga ootamatutest pööretest tulvil eneseavastamise teel alistab ta vapralt oma hirmud, sõltuvuse ja armukadeduse.

„Taaskohtumine“ on teine osa briti kirjaniku Nicola May „Väikese nurgapoe“ sarjas, mille avaraamat sai ka Eesti lugejatelt ääretult sooja vastuvõtu ning oli nädalaid siinsete raamatumüügi edetabelite tipus.


RAAMATUKOGU TELEFONIPUTKAS
RACHAEL LUCAS
Eesti Raamat, 2020

Maaliline külake Cotswoldis on ideaalne pelgupaik tööstressist vaevatud ja läbipõlenud Lucyle. Pealegi tal vedas – olematu üüri eest õnnestus leida igati sobiv majake. Tal pole tarvis teha muud, kui hoida silma peal oma erakordselt krapsakal ja sihikindlal, veidi üle üheksakümnesel naabril Buntyl.

Lucyl on plaanis koos oma West Highlandi terjeri Hamishiga lihtsalt puhata, lõõgastuda, lugeda ja igasugu argiaskeldused unustada. Aga Little Maudley küla elanikel on teised mõtted ja peagi on ta osaline plaanides, mille tulemusel peab likvideerimist ootavast vanast telefoniputkast saama vabatahtlike toel tegutsev raamatukogu.

Kohalikele abiks olles saab naine sõbraks puuonne ehitava Samiga ja külaelu võlud hakkavad talle tasapisi meeldima. Lisaks tundub, et ka Buntyl on telefoniputkaga oma suhe, ja tasapisi hakkavad päevavalgele tulema saladused, mida vana naine on varjanud aastakümneid …

„Raamatukogu telefoniputkas“ on soe ja tujutõstev lugu uutest algustest, mis viib lugeja maalilise külaelu keskele. See elurõõmust pulbitsev raamat keskendub sellele, mis on elus oluline: sõprusele, armastusele ja kogukonnale. Lugeja ette astuvad usutavad ja elutruud tegelased maailmas, kuhu igaüks meist tahaks paariks tunniks pageda.


LUDLOW’ DAAMIDE ÜHING
ANN O´LOUGHLIN
Varrak, 2020

Connie Carter on kaotanud kõik, mida eales armsaks oli pidanud. Et leevendada südamevalu, jätab ta maha oma Ameerika-kodu ning sõidab Iirimaale vanasse, aastaid tühjana seisnud Ludlow’ mõisa, teades üksnes seda, et hiljuti surnud abikaasa oli valduse ostnud temaga nõu pidamata, pannes selle alla kogu nende raha. Connie tahab teada, miks. Ludlow Halli uue perenaisena vastuseid otsides saab ta tuttavaks naistega, kel on varasemast elust kanda oma taak. Lapitekke õmmeldes, muresid jagades ja üksteist toetades õpivad nad minevikuga rahu tegema.

Ann O’Loughlin on tuntud Iiri ajakirjanik, kes on kajastanud Iiri ühiskonna kõige olulisemaid teemasid üle kolmekümne aasta. Olles mõnda aega elanud ja töötanud Indias, elab ta praegu abikaasa ja kahe lapsega Iirimaa idarannikul. O’Loughlinilt on varem eesti keeles ilmunud „Ballisaali kohvik” (2018) ja „Kohtuniku naine” (2019).


KUS LAULAVAD LANGUSTID
DELIA OWENS
Rahva Raamat, 2020

Ma ei suuda sõnadega väljendada, kui väga mulle see raamat meeldis. Ma oleksin tahtnud, et see kestaks igavesti! – Reese Witherspoon

Aastaid on jutud Paduratüdrukust kummitanud Barkley Cove’i, vaikse Põhja-Carolina rannikulinnakese elanikke. Kui 1969. aastal leitakse paduralt nägusa Chase Andrewsi surnukeha, kahtlustavad kohalikud kohe Kya Clarki – Paduratüdrukut.

Aga Kyat tunnevad vähesed. Tundlik ja intelligentne tüdruk on elanud aastaid üksinda padural, mida ta oma koduks nimetab, leidnud sõpru kajakate hulgast ja õppetunde liivateradest. Elus vaid ühe päeva kooliharidust saanud tüdruk on sündinud loodusteadlane, kes õpib maailma tegelikke reegleid maalt endalt. Kuni jõuab kätte aeg, mil Kya hakkab tundma igatsust puudutuste ja armastuse järele, ning kui tema metsik ilu võlub ära kaks linnakese noormeest, avab Kya end uuele elule – kuni sünnib mõeldamatu.

Romaan “Kus laulavad langustid” on erakordselt peen ood loodusele, habras täiskasvanuks saamise lugu ja painav mõrvamüsteerium. Delia Owensi mõtlemapanev, elutark ja sügavalt liigutav romaan tuletab meile meelde, et meid jääb alatiseks saatma see laps, kes me kord olime. “Kus laulavad langustid” on ilmumisest alates olnud New York Timesi raamatumüügi edetabeli tipus.


KOHTUME VENEETSIAS
BARBARA HANNAY
Ersen, 2020

Aasta pärast abikaasa Leo surma kutsub lesk Daisy oma kolm täiskasvanud last Veneetsiasse puhkama. See saab olema imetore, tema tibukesed jälle ühe katuse all oma isa sünnikohas koos. Kuid kas minevikku taasluua on võimalik?

Marci abielu on ohus, kuid ema huvides veenab ta oma naist teesklema, et kõik on hästi. Anna üritab varjata tõde oma Londoni näitlejakarjääri kohutava olukorra kohta. Ja Ellie, kes naudib vaheaastat ega ole kindel oma edasiste valikute suhtes, soovib vältida perekonna survet, et ta elaks nii, nagu nemad õigeks peavad.

Vaatamata Veneetsia võlule pannakse peresidemed proovile, eriti kui ilmsiks tuleb šokeeriv saladus Leo minevikust. Nüüd tuleb kõik, mida nad armastuse, perekonna, pühendumuse ja usalduse puhul hindavad, uuesti üle vaadata.

Miks läheb perepuhkuse jaoks vaja nii palju julgust? Kas Daisy sentimentaalne teekond tugevdab või lõhub sidemeid?

Mitme auhinnaga pärjatud autor Barbara Hannay on kirja pannud liigutava ja südamliku peredraama rasketest valikutest ja õnne leidmisest kõige ootamatumates kohtades.


ABIKAASAMATERJAL
EMILY BELDEN
Ersen, 2020

Kahekümne üheksa aastasel Charlotte Rosenil on saladus: ta on lesk. Alates tollest saatuslikust päevast, mis muutis ta elu, on Charlotte elus edasiliikumise nimel palju vaeva näinud. Hea töökoht sotsiaalmeediaanalüüsi firmas? Olemas. Korterinaaber, kes ei tea midagi tema minevikust? Olemas. Nunnu koer? Olemas. Kogu selle aja on ta ustavalt andmetele tuginedes läbi elu läinud, arvestades riskide tõenäosust, et saaks neid vältida.

Ometi poleks Charlotteʼi algoritmid kunagi ette näinud, et abikaasa tuhk viis aastat hiljem tema uksele saabub. Oimetult, aga meelekindlalt asub Charlotte otsima selle saatuse keerdkäigu tähendust, isegi kui ta peab seetõttu silmitsi seisma täiuslikus soengus ja täiuslikult keerulise endise ämma ja oma abikaasa parima sõbraga, kes näib alati Charlotteʼi kõrval olevat, meeldib see talle või mitte.

Peagi ujub aga pinnale jahmatav saladus, mis sunnib Charlotteʼi vastama küsimustele, mida ta pole kunagi osanud esitada, ning kaaluma võimalust andestada. Ja kui hakkab terendama uus armastus, peab ta lõplikult otsustama, kas järgida numbreid või usaldada oma südant.


OTSAST ALUSTAMISE AASTA
KAREN KING
Ersen, 2020

Viimasel aastal oleks Hollyl pidanud hästi minema, aga ta on endiselt rutiinis kinni, teeb tööd, mis kuhugi ei vii, ja on suhtes, millest ei saa asja. Uuel aastal otsustab Holly, et on aeg elu muuta.

Ta seab eesmärgiks

  • lõpetada suhe lähedust vältiva elukaaslasega;
  • teha läbi üks korralik seiklus;
  • õppida, kuidas alati jääda iseendaks;
  • kindlasti mitte kellessegi armuda.

Ta pakib kõik asjad kollasesse Minisse, sõidab Hispaaniasse ja asub elama üksikusse Andaluusia talumajja. Pärale jõudes sõidab ta peaaegu otsa veetlevale Matiasele. Holly meelehärmiks satuvad nad tihti kokku. Kohalikega hispaania keeles lobisedes, viimaks oma disainiäri püsti pannes ja päikeselisel külaväljakul sangriat limpsides tuleb Hollyle lõpuks meelde, kes ta on ja mida elult ootab.

Seega ei luba ta Matiasel enda tähelepanu hajutada. Sel aastal on Hollyl muustki peale armastuse mõelda. Ja ta ei lase ometigi veel ühel halval suhtel kõike ära rikkuda… eks?

Liigutav ja meeliülendav romantiline komöödia hetke nautimisest ja sisetunde usaldama õppimisest.


ARTHUR TRULUVI LUGU
ELIZABETH BERG
Ersen, 2020

Emotsionaalselt võimas romaan kolmest inimesest, kes kõik kaotavad kellegi, keda kõige rohkem armastavad, kuid leiavad uue võimaluse sealt, kus seda kõige vähem oodata oskavad.

Viimase kuue kuu jooksul on Arthur Mosese päevad olnud ühesugused: ta hoolitseb oma roosiaia ja kass Gordoni eest, sõidab siis bussiga kalmistule, et külastada lõuna ajal oma siitilmast lahkunud armastatud naist. Viimane asi, mida Arthur ette oskaks kujutada, on üks ebatõenäoline kohtumine, mis tema elu täielikult muudab.

Kaheksateistkümneaastane Maddy Harris on endassetõmbunud tüdruk, kes käib surnuaias, et teiste õpilaste eest põgeneda. Ühel pärastlõunal ühineb ta Arthuriga – liigutus, mis loob kahe üksildase hinge vahel üllatava sõpruse. Liigutatud Arthuri lahkusest ja pühendumusest, paneb Maddy talle hüüdnimeks Truluv. Kui Arthuri naaber Lucille nende teele satub, moodustub ebatavaline kolmik, aidates üksteisel südamevalu ja raskuste kaudu taas leida endas jõudu uueks alguseks.

See kaunis ja liigutav lugu räägib kaastundest ja kaotusvalust, väikestest tegudest, mis sõbrad perekonnaks muudab, ja võimalustest igas eas õnne saavutada.


ROOSISUVI
KATIE FFRODE, RUTH VESTEL
Ersen, 2020

Katie Ffordeʼi romaan räägib armastusest, teisest võimalusest ja pulmaettevalmistustest

Caro tundis Aleci ära samal hetkel, kui too tuppa astus, aga nähtavasti mees teda ei mäletanud. Polnud ka ime, sest kui nad kohtusid, oli väljas olnud kottpime, ja sellest oli üksjagu aega möödas. Alec naeris ja Caro süda hüppas rinnus…

Tema oli olnud see, kes lahkus, mitte noormees, kellega ta oli veetnud ühe muinasjutulise öö Kreekas ja keda ta kunagi polnud unustanud.

Nüüd, aastaid hiljem, kohtusid nad taas kaunis Šotimaa mõisas.

Peagi armus Caro mehesse taas.

Aga kas sel suvel armub mees ka temasse?


SÜDASUVINE TÄHT
BETTY NEELS
Ersen, 2020

Celineʼi perekond oli pankrotiga silmitsi seistes sunnitud otsa otsaga kokkusaamiseks oma kodust külalismaja tegema. Celine avastas, et tema uus elu on täis rasket tööd, kuid pakub lisaks ka lusti ja rõõmu. Ja peagi kohtas tüdruk Nickyt, noormeest, kes näis olevat temast tõsiselt sisse võetud – kui vaid Oliver, Nicky võimukas nõbu, lõpetaks oma nina toppimise nende asjadesse. Aga kui Celine sai teada, et Nicky on abielus, tundis ta Oliveri toetavast õlast üksnes rõõmu. Tänulikkus polnud küll päris see tunne, mille poole Oliver püüdles, aga hakatuseks asi seegi.




WILLOWLEAFI TEE
RAEANNE THAYNE
Ersen, 2020

Kommipoe omanik Charlotte Caine teab, mis on kiusatus. Selleks et elu muuta, kaalus alla võtta ja uut eesmärki leida, loobub ta arvukatest ahvatlustest. Kuid tema tahtejõud jääb nõrgaks, kui asi puudutab Hopeʼs Crossingisse naasvat probleemset Spencer Gregoryt, kes toob endaga kaasa mälestused murtud lubadustest ja teismelise ängist. Vigastusest ja skandaalist taastuv endine professionaalne pesapallimängija peab ka ise end uuesti leidma.

Charlotteʼi liigutab kõik, mis puudutab Spenceri uusi ja paremaid kavatsusi, alates ta plaanist rajada vigastada saanud veteranidele puhkusravikeskus, kuni ta selge pühendumuseni oma eelteismelisele tütrele Peytonile. Vanast valust kinnihoidmine on ainus, mis Charlotteʼi taasarmumise eest kaitseb. Ent kui ta selle riski siiski võtab, kas avastab ta mehes kodulinna südametemurdja või hoopis kangelase, keda on alati ihanud?


NÕOD NAGU ÕED
SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Pärast seda, kui Sophie kassilelude impeerium tules hävis, kolis Sophie Lane tagasi Blackberry saarele. Ta oli otsustanud oma firma uuesti üles ehitada. Aga väikelinna elu paljastas probleemi: ta ei saa edasi areneda enne, kui on õppinud lahti laskma. Sophie kardab, et kui ta laseb haarde pisutki lõdvemaks, võib ta kõik kaotada. Aga võib-olla on ta siis hoopis vaba, et otsida õnne ja armastust, mis on temast seni mööda käinud.

Kristineʼi kogu elu keerleb ümber teiste inimeste. Ta on abikaasa ja ema. Kuigi ta armastab oma meest ja poegi, tahab ta midagi, mis oleks täiesti tema oma – ta tahab väikest mereäärset pagariäri. Ta mõistab, et reegleid muuta ei ole lihtne, aga ta ei osanud ealeski ette kujutada, et peab valima abielu ja unistuste vahel.

Heatheri eesmärgid paistavad kättesaamatud nagu silmapiiril aimuv maismaa. Iga kord, kui tal õnnestub ülikooli fondi raha koguda, on emal järjekordne kriis. Kas tal õnnestub end vabaks võidelda või jääb ta igavesti selle piiratud elu vangiks?

Raamat on kirjutatud Malleryle omase huumori ja sarmiga. „Nõod nagu õedˮ on südamlik lugu armastusest, perekonnast ja sõprusest, mis aitab ületada kõik raskused."


SINA SIIS, MINA NÜÜD

NICK ALEXANDER
Ersen, 2020

Becky pole üksnes isata kasvanud: tema isa on ka müsteerium, haigutav tühik ema minevikus. Ta suri enne Becky sündi ja ema Laura jaoks on see rangelt teema, millest ei räägita. Kuid kui Laura ootamatult sõidu Kreekasse broneerib, otsustab Becky kaasa minna, et emale – ja tõele – lähemale jõuda.

Kui nad oma reisil kaunile Santorini saarele saabuvad, mõistab Becky, et see puhkus pole nii juhuslik, kui paistis. Laura varjab midagi tütre eest – ja on seda teinud nii kaua, kui ta mäletab. Laura on siin varemgi käinud, tema eelmine visiit varjab võtit Becky minevikku.

Kuid Laura mälestusi esimesest reisist varjutavad äng, südamevalu ja saladused, mida ta on varjanud viimased kakskümmend viis aastat. Nüüd tuleb tõde päevavalgele. Kas ema ja tütar võivad minevikuvarjud seljataha jätta ja leida õnne, mida nad nii kaua on otsinud?


PUULASED JA TOHTLASED

ANDRUS KIVIRÄHK
EKSA, 2020

Ja siis ma nägingi neid esimest korda. Terve leiliruum oli neid täis.
Linalakad tüdrukud, patsid õlgadeni. Laiaõlgsed poisid, juuksed korralikult seitlisse kammitud. Kõigil rahvariided seljas, nagu läheksid nad laulupeole. Nad tulid üksteise järel leiliruumist välja ja rivistusid seina äärde, justkui valmistuksid ühispildiks.
„Kes need on?“ küsisin ma jahmunult.
„Puulased ja tohtlased,“ lausus Kallela vaikselt. „Nad aitavad meid.“


ŠAMPANJA TEETASSIDEST. MINU VIIMASED PÄEVAD VENEMAAL

NADEŽDA TEFFI
Varrak, 2020

Selle raamatu autor on üks 20. sajandi alguse Venemaa kuulsamaid kirjanikke. Humorist, kelle följetonide üle naersid nii Nikolai II kui Vladimir Uljanov. Sädelev seltskonnadaam, oma ajastu superstaar – võrratu Nadežda Teffi (1872–1952).

Tema lugu kirjeldab teekonda, mis algas 1918. a sügisel Moskvast ja lõppes 1920. a kevadel Pariisis. Koos tuhandete omataolistega rändas Teffi läbi Venemaa ja Ukraina, et põgeneda pandeemia, nälja ja mõttetu vägivalla eest. Keegi ei aimanud, kuhu saatuse keeristorm nad lõpuks pillutab. Inimeste mass tulvas mööda laguneva tsaaririigi kaarti allapoole, kuni vastu tuli Must meri. Sadamaist leiti laevad, tihtipeale pikemaks sõiduks kõlbmatud, nendega seilati kuidagiviisi üle mere. Kui õnn naeratas ja jäädi ellu, tuli uuel kodumaal alustada otsast.

Vaid kümme aastat pärast selle teekonna lõppu kirjutatud mälestused annavad hääle tervele sajanditagusele Vene põgenike põlvkonnale. Ometi pole see üksnes traagiline, vaid ka lõbus ja meeldejääv lugu. Teffi poolt rännakul kogetu on klassikaline ajastu suurte draamade taustal arenev „väike ajalugu”, ühtlasi on see ka hiiglasliku impeeriumi lagunemise kirjeldus inimlike pisiasjade kaudu, mille on talletanud terane ja kogenud vaatleja.


SÕNUMITOOJAD

MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2020

Reklaamiagentuuris töötav Klara Vinter oli enda meelest edukas, sest miks muidu teda jälgiti ja kadestati. Kes ta oma sisemiselt olemuselt oli, mida tegelikult oskas või tahtis, sellest polnud ta sõpradel ja tuttavatel aimugi ja keda see ikka huvitas, kui see talle endalegi midagi ei tähendanud. Oluline oli sära tema ümber ja info, mida ta oma ekraanile paiskas. Klara oli veendunud, et kui ta ei saanud reaalselt olla selline, nagu tahtis, lõi ta endast sotsiaalmeedias profiili, mis oli nii täiuslik, et ta hakkas ka ise uskuma, et ongi selline.

Hiljuti maalt linna tulnud noorel ehitajal Voldemar Paimanil polnud midagi peale oma kutseoskuste. Ta oli oma meelest küll juba üht-teist elult õppinud, et olla arukas ja tark või siis vähemalt püüdlik ja teadlik, kuid oli asju ja olukordi, mis jäid ilmselt elu lõpuni selgusetuks.

Alati võib leida põhjenduse, miks me midagi teeme või tegemata jätame, eriti veel siis, kui ollakse noor – kõik on ju tõlgendamise küsimus. Kui inimene ei suuda või ei oska ise otsustada, siis on väga hea, kui leidub mõni sõnumitooja, kes lihtsalt tuleb ja ütleb, kuidas ellu jääda, kuhu edasi minna, või siis mil moel lihtsalt õnnelik olla.


VÕÕRAS KODU

VALEV UIBOPUU
Hea Lugu, 2020

Noor advokaadiabi Rein Maltspuu avastab maal suvitades oma sünnisaladuse ning saab teada, et tal oleks õigus pärida talu.

„Inimese ette kerkib võimalusi ja väljavaateid, kuid enne, kui neist aru saadakse ja taibatakse, on juba hilja. Enne kui hoomatakse allika vulinat ja küünitatakse januseid huuli selle poole, valgub see juba kuivanuna liiva. Enne kui sirutatakse käsi marjakobara järele puu otsas, on need koltunud ja kuivanud.

Talle meenusid pettumus- ja kahetsuspiinad, südamevalu, mida ta oli tundnud proua Randeri lahkumise järele. Ta elas selle kõik uuesti läbi, nagu kevadesse sattunud lumine päev toob tagasi kõik suure talve meeleolud, ja teda haaras hilinemise hirm.“

Valev Uibopuu "Võõras kodu" on sarja "Suvitusromaan" kolmas raamat ning esimene selline, mida on ka varem avaldatud: 1943. aastal ilmus see ajalehes Eesti Sõna järjejutuna ja raamatuna 1945. aastal Vadstenas. Uibopuu romaan võlub olustikukirjelduse ja omapärase stiiliga.

„Suvitusromaan“ on kirjastuse Hea Lugu uus ajaviitekirjanduse sari. Kahe ilmasõja vahel, kui leidus juba neid, kes said endale pikemat jõudeolekut ja puhkust lubada, ilmus Eestis hulk suvitusromaane. Siis aga muutusid puhkus ja tunded tükiks ajaks liiga kerglasteks teemadeks. Nüüd tahame jälle elada aeglasemalt ja süveneda olulisse. Ehk on käes ka aeg uute suvitusromaanide loomiseks ja vanade meenutuseks?

Sarja esimene raamat on Margus Luige „Sulnis Saara“ (mai 2020) ja teine „Unustamatu Ööbiku villa“.

Valev Uibopuu (1913-1997) töötas Eestis mitmetes ajalehtedes ja ajakirjandes ning kogus tuntust novellide ja lastejuttudega. 1943. aastal põgenes ta Soome ja 1944. aastal Rootsi. Ta õppis Helsingi ülikoolis ja lõpetas 1958. aastal Lundi ülikooli. Seal kaitses ta 1970. aastal võrdleva keeleteaduse alal ka filosoofiadoktori kraadi. Valev Uibopuu tuntumad romaanid on „Keegi ei kuule meid“ (1948), „Neli tuld“ (1951), „Janu“ (1957), „Markuse muutumised“ (1961).


VIIMANE PIISK

TUULE LIND
Eesti Raamat, 2020

Õnnetus ei tule kunagi üksi, teadis vanarahvas öelda. Seda saab tunda ka Markus, keda tabab korraga mitu jama: ülemus on rahulolematu, abikaasa kuidagi võõraks jäänud, enesehinnang kipub kiiresti allamäge veerema. Kui siis ämm tuleb välja täiesti uskumatu süüdistusega, tunneb Markus, et eluisu hakkab ära kaduma.

Just sel kõige hullemal ajal saabub tema ellu ootamatult Liisa – naine, kes sipleb samamoodi probleemidepuntras ja oskab seetõttu ära tunda ja aidata meest, kelle kannatustekarikas hakkab täis saama. Kahekesi proovivad nad tulla toime muredeportsuga, millest jaguks kümnele. Aga armastus ja teineteise hoidmine, elutahe ja soov mitte alla anda aitavad nad lõpuks taas valguse kätte.

Tuule Lind on avaldanud kaheksa raamatut: „Pööratud kuu“ (2008), „Päev algab öösel“ (2010), „Vale tõde“ (2011), „Eelijapäev“ (2012), „Ühe elu killud“ (2014), „Kättemaksukohuslane“ (2015), „Tavaline perekond“ (2016) ja „Liivakella helinal“ (2017).


ARMASTUSLOO LÕPP

GRAHAM GREENE
Postimees Kirjastus, 2020

Religioosse dimensiooniga teose minategelane on Londoni äärelinnas elav keskealine kirjanik Maurice Bendrix, kes tutvub oma romaanile ainest kogudes kõrgel positsioonil riigiametniku Henry Milesi ja tema abikaasa Sarah’ga.

Loominguline uurimistöö muutub aga armastuseks, millele Sarah vastab. Siis lõpetab naine suhte, igasuguse selgituseta.

Inglise kirjanik Graham Greene (1904–1991) on tuntud eelkõige romaanide autorina, kuid tähelepanu väärivad ka tema näidendid, lühiproosa, reisikirjad, memuaarid, lastejutud, filmistsenaariumid ja -arvustused. Ta on korduvalt esitatud Nobeli kirjandusauhinna nominendiks.

Lisaks religioossetele teemadele kirjutas Graham Greene’i ka poliitikast, rahvusvahelistest suhetest ja spionaažist. II maailmasõja ajal tegutses kirjanik Briti luures ja spioonitöö viis ta mitmetesse vähetuntud paikadesse, mida ta sageli ka romaanides kujutas.


SINA

CAROLINE KEPNES
Tänapäev, 2020

Kui Joe Goldbergi raamatupoodi astub kirjanikukarjäärist unistav kena piiga, teeb mees otse loomulikult seda, mida teeks meist igaüks – guugeldab nime krediitkaardil.

New Yorgis elab vaid üks Guinevere Beck. Tal on väga avalik Facebooki konto ja ta säutsub lakkamatult, nii et Joel on käes kogu vajalik informatsioon: sõbrad kutsuvad teda lihtsalt Beckiks, ta käib Browni ülikoolis, elab Bank Streetil ja täna õhtul läheb ta ühte Brooklyni baari. Ideaalne paik, kus „juhuslikult“ kohtuda.

Joe haarab nähtamatult totaalse kontrolli Becki elu üle ja seab asjad nii, et tüdruk leiab end vältimatult tema ootavate käte vahelt. Saanud varitsejast kallimaks, muudab Joe end Becki täiuslikuks meheks, eemaldades samal ajal järjekindlalt kõik teel seisvad takistused – isegi kui see tähendab mõrva.

„Sina“ on hoiatav lugu sellest, kui avatud oleme me kõik praegusel supervõrgustatud digiajastul jälitamisele ja manipulatsioonile. Ja ometi on seda pea võimatu käest panna – igaüks meist võiks olla Beck. Või ... Joe.


SÕBER

SIGRID NUNEZ
Tammeraamat, 2020

Kui naine kaotab ootamatult oma eluaegse parima sõbra ja mentori, saab ta ootamatult sõbra koera omanikuks. Naise võitlust leinaga tugevdab koera vaikne kannatus peremehe seletamatu kadumise pärast.
Kuigi teised muretsevad, et lein on teinud naisest oma mõtete ja koera vangi, keeldub ta koerast lahkuma. Muust maailmast isoleerituna on naine otsustanud õppida koera meeli ja mõtteid lugema, et seeläbi ka enda tunnetest aru saada.
Seda kõike saadab suur sõprus koera ja inimese vahel, mis annab mõlemale elujõudu ning aitab raskustest üle saada.
See on liigutav lugu armastusest, sõprusest, leinast, tervenemisest ning naise ja tema koera maagilisest sidemest.


DAAMI MÕRV

ANTHONY WYNNE
Tammerraamat, 2020

Šoti mägismaal asuvast süngest Duchlani lossist leitakse ühel hilisõhtul sealse elaniku Mary Gregori surnukeha. Ta on tapetud oma magamistoas, kuid toa uks on seestpoolt lukustatud ja aknad riividega kinni. Ainus asitõend, mis surnukehalt haava juurest leitakse, on väike hõbedane kalasoomus.
Juhtumit saadetakse uurima inspektor Dundas. Gregori lähedased ja nende teenijad selgitavad kiiresti – võib-olla liiga kiiresti –, et Mary oli lahke naine, kes tegeles heategevusega. Peagi lisandub lossis uus kuritegu ja õhkkond muutub aina pingelisemaks.
Inspektor Dundase õnneks on sündmuskohal ka doktor Hailey, kes on sedalaadi salapäraste juhtumite lahendamise asjatundja, ehkki ta eelistab tegutseda politseist sõltumatult.

Anthony Wynne’i pseudonüümi kasutas arst Robert McNair Wilson (1882–1963). Ta on kirjutanud mitukümmend raamatut ja põnevuslugu, mis kätkevad endas „võimatu kuriteo” elemente. Need kõik on pärit Briti kriminaalromaanide kuldajastust. Seda kavalalt joonistatud romaani, üht Wynne'i parimat, pole kunagi pärast 1931. aastat kordustrükina avaldatud ja selle taasavastamise aeg on juba ammu käes.


NAD POLE KASVANUD

SOPHIE HANNAH
Ersen, 2020

Möödas on kaksteist aastat.

Need lapsed pole päevagi vanemaks saanud. Miks...

Bethil on vaja ainult Ben alla 14-aastaste poiste jalgpallimatšile sõidutada, vaadata, kuidas poeg mängib, ja ta koju tagasi tuua.

See, et Beth teab, et tema endine parim sõbranna elab mänguväljaku lähedal, ei tohiks anda põhjust tema majast mööda sõita ja äratada lootust teda üle pika aja näha. Miks peaks Beth seda tegema ja riskima valusate mälestuste naasmisega? Ta pole kaksteist aastat Flora Braidi näinud.

Kuid Beth ei suuda vastu panna. Ta teeb peatuse Flora maja lähedal ja jälgib tänava äärest, kui Flora oma laste Thomase ja Emilyga autost välja astub. Kuid...

Midagi on hullupööra valesti!

Flora näeb välja nagu ikka, ainult vanem – täpselt nagu Beth arvas. Lastega on lugu teine. Kaksteist aastat tagasi oli Thomas viie- ja Emily kolmeaastane. Praegu näevad nad välja täpselt samasugused kui tollal. Nad on ka samas vanuses. Need on kahtlemata Thomas ja Emily – Beth kuuleb, kuidas Flora neid nimepidi kutsub –, kuid nad pole üldse muutunud.

Nad pole suuremad ega vanemad.

Miks nad pole kasvanud?


ISEENDALE TRUU

KAY BRATT
Ersen, 2020

Quinn Maguireʼil on stabiilne elu, kihlatu ja enda meelest selge plaan tulevikuks. Kõik selle pöörab pea peale ema ülestunnistus surivoodil – temast eemale hoidnud isa, kelle peale Quinn on kolmkümmend aastat pahane olnud, ei olegi ta pärisisa. Selle sosinal lausutud paljastuse peale asub Quinn teele Mauile, ema lapsepõlvekoju, lugudest tuntud paradiisi, mis peidab endas tõde ema mineviku ja kõikide sellega seotud saladuste kohta, mida Quinn on otsustanud teada saada.

Kuid Quinni tõeotsingud kujunevad veel raskemaks, kui ta ette kujutas, sest enda saarel sisse seadmisega kaasnevad probleemid ja mandrile jäetud kihlatu kahtleb igas tema valikus. Aja möödudes, kui ta kaevub sügavamale oma perekonna loosse ja kuvandisse, saab üks asi selgeks: Maui on just nii kaunis, nagu Quinn oli alati ette kujutanud, ja selle paiga maagia aitab tal endas üles leida naist, kelleks ta on loodud.


TALVEMAJAKE

MARY ELLEN TAYLOR
Ersen, 2020

Oma rännuhimulist ja vaba hingega ema leinav Lucy Kincaid asub Nashvilleʼist teele Cape Hudsoni luitunud väikelinna Virginias. Ta läheb vaatama maja, mille on pärinud ja millest tal pole aimugi olnud. Selle on talle testamendiga jätnud naine, kellega ta pole iial kohtunud. Selle saladuse südames on lootus, et võib-olla – ainult võib-olla – annab see Talvemajake vastuse lõpututele küsimustele ema mineviku kohta ja ka selle kohta, kes on Lucy bioloogiline isa.

Ent vana Virginia bangalo asemel, mida Lucy ootas, on Talvemajake – varje täis uhke vana häärber. Maja on piisavalt suur, et varjata terve sajandi jagu saladusi, kirgi ja reetmisi. Maja juurde kuulub ka kena saladuslik mees, kes on Lucy järel Talvemajakese järgmine pärija.

Kui Lucy minevikku sõelub ja avastab Talvemajakese saladusi, saab ta nii oma perekonna ajaloo kui ka enda kohta palju uut teada. Otsingute käigus võib ta lõpuks leida selle ühe asja, mida tal pole tegelikult kunagi olnud – kodu.


AASTA TÄIS ERILISI HETKI

BETTE LEE CROSBY
Ersen, 2020

Just siis, kui ta elu näib liikuvat õiges suunas, teeb see ootamatu pöörde.

Tracy Briggs on viimaks elu järje peale saanud. Ta keskendub oma elule ja aitab kuulmispuudega pojal rääkima õppida. Tema õde on abiellunud ja teeb uut karjääri ning Tracy juhib perekonna ajakirjaäri ja leiab, et ta elu on enam-vähem täiuslik. Seda seni, kuni ta pojast mittehooliv isa ilmub Magnooliasallu ja soovib teist võimalust.

Nüüd, kui ta poeg saab vajalikku abi ja paljutõotav uus romaan lapse õpetajaga on õide puhkemas, tahab Tracy hoida oma elu just sellisena, nagu see on. Endine armastatu aga ei ole keeldumisega nõus. Kui Tracy ellu tuleb ootamatul viisil ka südikas vana naine, peab ta oma elu rööbastel hoidmiseks nägema suuremat vaeva kui kunagi varem.

Seistes tuttava mineviku ja ebakindla tuleviku vahel, peab Tracy otsustama, mis on kõige parem talle ja tema pojale, ning selle käigus saab ta teada, et tavalised valikud võivad kaasa tuua ebatavalisi võimalusi.

Südantsoojendav lugu sellest, kuidas minevikust lahti laskmine loob tee paremale tulevikule.


PUHKEMAJA KESET LOODUST

ROBYN CARR
Ersen, 2020

Hannah Russelli hoolikalt paika pandud eluplaanid on ette hoiatamata segi paisatud. Kui tema parim sõber ootamatult suri, sai Hannahʼst viieaastase Noahʼ eestkostja. Emaduses kogenematu Hannah kardab kohutavalt, et ei ole katsumuseks valmis. Et tema ja Noah vajavad aega teineteise tundmaõppimiseks, otsustab ta üürida oivalise järvevaatega maja Colorado maapiirkonnas.

Majja jõudes tervitab neid omanik – nägus mees, kes lubab neile mitte jalgu jääda. Ent mehe kohmakas Taani dogi Romeo on teist meelt ja Noahʼl tekib armsa koeraga kiiresti side. Samal ajal kui Hannah õpib ema olema, on samuti leinast toibuv Owen Abrams tänu külalistele sunnitud loobuma eraklikust eluviisist.

Ent elul on sellele omapärasele kolmikule varuks veel katsumusi ja nad pannakse kõikvõimalikel uskumatutel viisidel proovile. Kõik kolm avastavad oma tugevaid külgi ja neist kujuneb erinevustest hoolimata perekond. Ning Sullivani ristumiskoha rahvas koondub nende ümber, et vajalikku toetust pakkuda.

New York Timesi menuautor Robyn Carr on kirjutanud tundeküllase ja võiduka romaani emaarmastuse metsikust väest.


LUULEKEVAD 2020
Eesti Luuleklubide Liit, 2020

Luuleklubide Liidu poolt korraldatava igakevadise luulevõistluse paremik pakub pildi luuletavate eestlaste tunde ja mõtteilmast kevadel 2020.








MA ELAN RUUMIS
AARNE PUU
Tiritamm Kirjastus, 2020

Luulesõpradeni jõuab Aarne Puu järjekordne valikkogu aastatel 1985-2020 kirjutatud luuletustest.

Aarne Puu on sündinud 1948. a. Tallinnas, õppinud psühholoogiat ja vene filoloogiat Tartu ülikoolis, lõpetanud Jagiełło ülikooli Krakovis teatriloo erialal. Elab Krakovis, õpetab eesti keelt sealses ülikoolis. On tõlkinud poola keelde Fr. Tuglase, P.-E. Rummo, J. Kaplinski, M. Undi, A. Valtoni ja teiste eesti kirjanike loomingut. Eesti keelde on ta tõlkinud mitmete poola kirjanike teoseid, sealhulgas S. Lemi romaanid „Solaris” ja „Eeden” ja A. Sapkowski “Viimane soov”.

Eesti keeles on ilmunud Aarne Puult luulekogud „Ring on nii pikk” (1990), „Kaksikalge” (1997) ja valikkogu „Sajandi väsimus” (2002), poola keeles kogud „Jezioro mojej pamięci” („Minu mälu järv”, 1989), „Godziny otwarcia” (“Avameelsuse tunnid”, 1995), valikkogu „Inny wybór” (“Teistsugune valik”, 1998), „Kregi pamięci” („Mäluringid”, 2007) ja kakskeelse “Proszę posłuchaj / Kuula palun” (2010).


SAJA RAHVA ARMASTUSLOOD
RIINA REE
Rahva Raamat, 2020

Kunagi pandi mulle kaarte. Küsisin, kuidas oma elu armastuse leian. Kaardimoor vastas: „See juhtub ühel reisil, millega läheb midagi viltu”. Küsisin: „Kas see peab olema pikem või kaugem reis?” – „Ei, see võib olla ka paar peatust trammiga.

*

Rääkides paljude inimestega vist kõige köitvamast teemast üldse – armastusest, olen täheldanud, et see kunagi mulle öeldud ennustus kehtib ka paljudele teistele. Armastus leiab meid tihti võõras keskkonnas ja võõra, hoopis teistsuguse taustaga inimese kujul.

*

Enamus neist lugudest on pärit otse elust, detaile on muudetud äärmiselt vähe. Äkki tunned ära mõne oma sõbra, sõbranna, sugulase, kolleegi või hoopis kuulsa inimese?


VIIRUSETÕRJE
Tammerraamat, 2020

Inimkond on ka rasketel aegadel alati nalja visanud. See on hoidnud tuju üleval ning aidanud kõike üle elada. Nii ka seekord, mil koroonaviirus maailma lukku keeras. Ka lugedes läheb tuju paremaks ja maailm tundub jälle natuke parem paik olevat.

Eneseisolatsioon on hea võimalus valmistuda pensioniajaks: pole raha ja midagi pole ka teha.

Kas poleks olnud võimalik sulgeda lapsed kaheks kuuks koolimajja? Miks siis kohe koju?!

Mida pikemalt ma olen kodune, seda rohkem näen kodutu moodi välja.


NOPPEID MAISELT TEELT
ARVO VALTON VALLIKIVI
Kirjastuskeskus, 2020

Arvo Valtoni romaani “Noppeid maiselt teelt” peategelane Lemmik sünnib 30ndate Eesti Wabariigis, veedab oma noorukiea Siberis ja sirgub 60ndatel Eestis kirjanikuks.







MINU PEIPSIVEER. UNES JA ILMSI
RAUL OREŠKIN
Petrone Print, 2020

Värvilised majad, nende vahelt looklevad paadikanalid, kummaliselt kõrgele tõstetud sibulapeenrad, mille vahel toimetavad lilleliste rättidega külanaised, kaarjate ustega kuurid, mis on ehitatud otse hoonete külge. Vanadest rehvidest lõigatud peenrakaunistused, fantaasia piire nihutavad hernehirmutised, saunakorstendest tõusvad suitsuvined, vanadest suuskadest ehitatud aiad, nõukaaegsete nukkude ja nukuvankritega ehitud sibulaletid – just sellist külaelu fluidumit kogeme Peipsiveerel vanausuliste külades, kui sinna navigatsiooniseadme vea abil juhuslikult satume.

Mööduvad aastad, kui näen ühel palaval suveööl unes, et ostame suvila. Hommikul kinnisvaraportaali avades tunnen maja ära ning pealelõunal olemegi juba Varnja küla poole teel, et kohtuda Aino, Niina, Tanja ja Matrjonaga, tänu kellele saavad meist daatšnikud. Alles hiljem, suveunest ärgates hakkame mõtlema, mida ostetud vana kalurimajaga peale hakata. Nii sünnib Voronja galerii.


IKKA VEEL ELUS
NATALIE QUEIROS
Sinisukk, 2020

Siis ma nägin seda: parema käega tõmbas ta välja suure lihanoa. Jõllitasin uskumatult selle tera ja sekundi pärast lõi ta mind sellega, surudes noa mulle rinda.

Natalie Queiros oli kaheksandat kuud rase, kui sattus äärmiselt jõhkra rünnaku ohvriks. Üheksa minuti jooksul pussitati teda suure lihanoaga kakskümmend neli korda. Naine sai eluohtlikke vigastusi üle kogu keha.

Tänu kangelaslikele möödujaile ja politseile õnnestus rünnak peatada, ent tõelised katsumused Natalie jaoks alles algasid …

„Ikka veel elus“ räägib ühest elu muutvast sündmusest: mis sellele eelnes, kuidas kõik juhtus ja milliseid katsumusi tuli ületada, et normaalse elu juurde naasta. Lugu, mis on äärmiselt šokeeriv, aga samas kinnitab, et inimliku tahtega saab üle ka raskeimatest õnnetustest ja kannatustest.

Raamat, mille motoks sobib sõna otseses mõttes ütlus „mis ei tapa, teeb tugevaks“.


LUGU SELLEST, KES LÄHEB, JA SELLEST, KES JÄÄB
ELENA FERRANTE
Varrak, 2020

Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb” jätkab kahe vaestest oludest pärit sõbranna Lila ja Elena keeruliste suhete käsitlemist. Tüdrukud kasvavad üles, nende elud põimuvad ja lahknevad, aga ükskõik kui otsustavalt Elena ka ei sooviks Lila mõjuvõimust pääseda, õnnestub see tal vaid ajuti ja mitte kauaks. Mõlemad noored naised üritavad omal moel pääseda meeste kehtestatud pitsitavatest piirangutest Napoli vaeses linnaosas, aga ka laiemalt, abielu-, töö-, ühiskondlikes suhetes. Ka siis, kui nii ühe kui ka teise elukorraldus näib kindlalt paigas olevat, ootavad mõlemat veel ees kannapöörded ja hüpped tundmatusse.

Elena Ferrante on Itaalia nüüdiskirjanduse üks tähelepanuväärsemaid autoreid. Oma rahvusvahelist tunnustust pälvinud Napoli-romaanidega toob ta lugejateni universaalse ja liigutava loo sõprusest ja kuuluvustundest. „Lugu sellest, kes läheb, ja sellest, kes jääb” on tetraloogia kolmas raamat. Sellele eelnesid „Minu geniaalne sõbranna” (eesti k 2016) ja „Lugu uuest perekonnanimest” (eesti k 2019). Romaanisarja põhjal on valminud Eesti Televisiooniski näidatav teleseriaal „Minu geniaalne sõbranna”


URAAN
OLGA POGODINA-KUZMINA
Tänapäev, 2020

1953.aasta Nõukogude Eestis. Salajane Kombinaat nr 7 peab tagama uraani katkematu tarnimise Nõukogude aatomiprojekti jaoks. Direktor Gakov saab teada kavatsetavast diversioonist tootmisüksuses. Samal ajal hakkavad linnakeses toimuma mõistatuslikud mõrvad. Nõukogudemaa aga elab läbi muutuste aega – Stalini surm pöörab kogu varasema elukorralduse uude suunda.

Romaan põhineb suletud Sillamäe linna elanike mälestustel ning hiljuti avatud CIA arhiivist leitud dokumentaalsel materjalil. Tekstis on kasutatud ka tegelikke dokumente.




KELLASSEPA TÜTAR
KATE MORTON
Varrak, 2020

Üheksateistkümnenda sajandi Inglismaal jäetakse ühel talvel Londoni tänavatele maha väike tüdruk. Keegi saladuslik võõras lapsendab ta ning tüdrukust saab järgemööda varas, sõber, muusa ja armuke. 1862. aasta suvel, kui ta on just saanud 18-aastaseks, viibib ta koos grupi kunstnikega ühes kaunis majas, mis paikneb Thamesi jõe ülemjooksu vaikses käärus. Majas kasvavad pinged ning ühel palaval pärastlõunal kostab lask. Üks naine on tapetud, teine kaob ning tõde juhtunu kohta kaob ajapragudesse.

Möödub rohkem kui sajand ning paljud võõrad külastavad Birchwood Manorit, kuid maja ei reeda toimunut, enne kui sinna satub veel üks noor naine, kes vajab selgitust omaenda perekonna saladusele …

Kui „Kellassepa tütre” saladus vähehaaval paljastuma hakkab, saame teada nende inimeste lood, kelle elud on olnud selle härrastemajaga seotud 1862. aasta saatuslikust päevast saadik. Põnevalt üles ehitatud ja mitmekihiline raamat annab taas tunnistust Kate Mortoni oskusest paeluvaid lugusid jutustada.

Kate Morton on sündinud Lõuna-Austraalias ja üles kasvanud Queenslandi mägedes. Ta on lõpetanud ülikooli teatrikunsti ja inglise kirjanduse alal. Tema romaane on avaldatud paljudes keeltes.


KUI KÕIK ON ÖELDUD
ANNE GRIFFIN
Eesti Raamat, 2020

Kui peaksite oma elu kokkuvõtmiseks valima viis inimest, kes nad oleksid? Mida ütleksite toostiks, kui tõstaksite neist igaühe auks klaasi? Ja mida saaksite lõpuks teada enda kohta, kui kõik on öeldud? Ühel juunikuu laupäevaõhtul tellib Maurice Hannigan Rainford House’i hotelli baaris viis erinevat jooki. Iga toostiga tervitab ta enda jaoks olulist inimest, jutustades nende kaudu loo oma elust, kahetsusest ja vaenust, armastusest ja õnnestumistest. Süü ja kadeduse, vääritimõistmiste ja valede võrku põimitud naabrite ja perekonna lugu on huvitavalt ajatu, justkui tahaks autor öelda, et elulõksud ei muuda tegelikult väga palju selles, mis on inimloomusele omane. Liigsesse nostalgiasse ja kurvameelsusse kaldumata ohjab Griffin meisterlikult üsna keerulist süžeed, luues luust ja lihast tegelaskujud, kes ei jäta lugejat ükskõikseks. Ta oskab hoida parajalt pinget vaheldumisi mitmel ajareal kulgevas narratiivis.

Anne Griffin on John McGaherni ja Hennessey New Irish Writing kirjandusauhinna võitja. Tema lühilugusid on teiste seas avaldanud The Irish Times. Ta on töötanud Waterstonesi ettevõtetes nii Dublinis kui ka Londonis ja lisaks erinevate heategevusorganisatsioonide juures. Dublinis sündinud Anne elab koos abikaasa ja pojaga Iirimaal Mullingaris. „Kui kõik on öeldud“ on tema esikromaan.


TESTAMENDID
MARGARET ATWOOD
Varrak, 2020

Margaret Atwoodi düstoopiline meistriteos „Teenijanna lugu” on moodne klassika. Romaani järjega „Testamendid”, mis pärjati 2019 Bookeri preemiaga, viib autor loo dramaatilise lõpuni.

Rohkem kui viisteist aastat pärast „Teenijanna loos” kirjeldatud sündmusi võimutseb Gileadis endiselt teokraatlik režiim, ent on märke selle sisemisest määndumisest. Sel otsustaval hetkel ristuvad kolme väga erineva naise eluteed ning tulemus mõjutab nende kõigi, nagu ka Gileadi saatust.

Kaks naist on veel noorukesed, Gileadi režiimi ajal üles kasvanud. Nende tunnistustele lisandub kolmanda, vanema naise hääl. Tema on saavutanud Gileadis mõningase mõjukuse häbitute saladuste teadmise tõttu.

„Testamentides” näitab Atwood, kuidas iga naine, tegelikult iga inimene, on sunnitud türanniale üles ehitatud ühiskonnas kohanema, oma koha leidma ja mõtlema, kui kaugele ta sellesse uskumises läheb. Atwoodi enda sõnutsi ärgitas teda „Teenijanna loo” järge kirjutama just lugejate huvi, teisalt lähtus ta ka sellest, mis meie maailmas praegu toimub.


UNISTUSTE RAAMATUPOOD
KATARINA BIVALD
Varrak, 2020

Sara on 28-aastane ega ole kunagi käinud Rootsist väljaspool – välja arvatud paljude raamatute lehekülgedel, mida ta loeb. Kui tema eakas kirjasõber Amy kutsub teda külla Iowas asuvasse väikelinna Broken Wheeli, otsustab Sara, et on aeg kodust lahkuda. Kuid kohale jõudes ootab teda ees üllatus – Amy on surnud. Järsku leiab ta end ihuüksi surnud naise majas kuskil kaugel Ameerika kolkas. See ei ole just puhkus, mida Sara ette oli kujutanud. Kuid Sara avastab peagi, et ta pole sugugi üksi. Üksteise järel õpib ta tundma inimesi, kellest teab Amy kirjade kaudu. Sara mõistab kiiresti, et Broken Wheel vajab hädasti seiklusi ja võibolla ka natuke romantikat. Lühidalt öeldes, see unine väikelinn vajab raamatupoodi! Linnarahval pole aga vähimatki lugemisharjumust ega ka huvi raamatute vastu. Nii peabki Sara mõtlema, kuidas seda huvi äratada, ja varsti selgub, et elul on noore naise jaoks varuks veel nii mõnigi üllatus ...

„Unistuste raamatupood” on rootsi kirjaniku Katarina Bivaldi (snd 1983) esikromaan, mis on pälvinud mitmeid tunnustusi. Raamat on tõlgitud 28 keelde.


PAIGAD, KUS OLEN AVALIKULT NUTNUD
HOLLY BOURNE
Tänapäev, 2020

Amelie armastas Reese'i. Ja arvas, et mees armastab ka teda. Kuid siis tekkis tunne, et armastus ei peaks olema nii valus. Nii hakkabki ta oma lugu lahti harutama, külastades kõiki kohti, kus Reese on ta nutma ajanud. Sest kui ta suudab aru saada, mis valesti läks, saab ta ehk lõpuks ka selgeks, kuidas sellest mehest üle saada.

 

 

 


NEED NAABRID
LOUISE CANDLISH
Pegasus, 2020

Kas te võiksite vihata oma naabrit niivõrd, et hauduksite tema vastu salanõu ja tapaksite ta? Lowland Way on äärelinna unistuste elurajoon: ilusad majad, omavahel hästi läbi saavad naabrid, koos mängivad lapsed. Aga siis kolivad tänava nurgamajja Darren ja Jodie, kes ei hooli karvavõrdki teiste kokku lepitud reeglitest. Pidevalt tümpsub neil muusika. Nad alustavad remonti, risustades kogu majaümbruse, ja ajavad oma õuel kasutatud autode äri. Ei lähe kaua, kui küpseb lõputuna tunduv kompromissitu sõda. Ühe laupäeva hommikul saavad tänava elanikud aga tõelise šoki: keegi on vägagi õõvastaval moel tapetud. Kui politsei kohalikelt elanikelt tunnistusi kogub, hakkavad lendama vastastikused süüdistused – ootamatult on kõigil midagi varjata.

Louise Candlish on kirjutanud 13 romaani, nende seas „Our House“, millest sai nr 1 bestseller nii pehmekaaneliste, e- kui ka audioraamatute hulgas ning see võitis 2019. aasta Briti raamatuauhinna põnevike ja krimiromaanide kategoorias. Käesolev romaan „Need naabrid“ jõudis Sunday Timesi bestsellerite nimekirjas teisele kohale. Enne, kui Louise hakkas ilukirjandusega tegelema, õppis ta Londoni Ülikooli kolledžis inglise keelt ning töötas illustreeritud raamatute toimetajana. Tema raamatud räägivad inimestest, kes on silmitsi raskete ja ohtlike dilemmadega, kuigi oma elus püüab ta vapustavate sündmusteta hakkama saada. Ta elab koos abikaasa ja tütrega Lõuna-Londonis, nagu tema romaanide tegelasedki.


LUKUS LINN
PETER MAY
Eesti Raamat, 2020

London. Linn on pandeemia tõttu karantiinis. Haiglad ja hädaabiteenused ei pea koormusele vastu. Võimust on võtnud vägivald ja rahvarahutused.

„Nad väitsid, et see gripp nakatab kahtekümmet viit protsenti tervest elanikkonnast. Seitsekümmend kuni kaheksakümmend protsenti nakatunutest sureb. Tema oli nakkuskoldega vahetus kokkupuutes olnud, olukord polnud niisiis tema kasuks.“

KARANTIINIS LINN Globaalse pandeemia epitsentriks olev London on lukku pandud. Vägivald ja rahvarahutused tõstavad pead. Linnas on kehtestatud sõjaseisukord. Praeguseks juba tuhandeid ohvreid nõudnud viiruse eest pole keegi kaitstud. Tervishoiu- ja hädaabiteenistustel käib olukord üle jõu.

TAPETUD LAPS Ehitustöölised leiavad ajutise haigla rajamiseks mõeldud krundilt koti tapetud lapse luustikuga. Linnas tegutseb halastamatu tapja, kelle eesmärgiks on teha kõik selleks, et luude omanikku ei tuvastataks.

VÕIMAS VANDENÕU Politseiuurija Jack MacNeil loeb oma viimase tööpäeva lõpuni jäänud tunde. Mehe karjäär on hävitatud, abielu otsa saanud ja viirus pole puutumata jätnud ta enda perekonda. Iga ta sammu jälgivad pahaendelised jõud, olles valmis tõe varjamiseks taas tapma. Kas mehe tapjaks saab surmav viirus või teevad seda mõrtsukad?

Enam kui kolm miljonit raamatut müünud, ajalehe The Sunday Times menuraamatute autor ja rohkesti auhindu võitnud kirjanik Peter May lõi krimipõneviku „Lukus linn“, mille tegevus leiab aset maailmas, kus me elame praegu – ja mille saabumist keegi poleks osanud ette kujutada. Klassikaline Peter May krimilugu „Lukus linn“ on geniaalselt kirja pandud, põhjalik ja täiuslikult teostatud. „Lukus linn“ tutvustab meile Londonit üleilmse pandeemia taustal. May kirjutas raamatu „Lukus linn“ 15 aastat tagasi, kuid käsikiri jäi seisma, kuna toona ei soovinud keegi seda avaldada. Tema 2005. aastal maalitud pilt mõjus tookord otsekui düstoopia; tänaseks on ent kätte jõudnud aeg, mil kirjeldatud olukord on tõeks saanud. Hirmutavalt realistlik ja enneolematu põnevik keskendub inimkogemustele tapva viiruse tõttu lukku pandud maailmalinnas.


TASUB SURRA
LEE CHILD
Varrak, 2020

Tänapäeva krimikirjanduse tegelaskujude üks kuulsamaid esindajaid, Briti-Ameerika kirjamehe Lee Childi 24 romaani peakangelane Jack Reacher on üksildane sõdalane, kellel pole autot, krediitkaarti, telefoni ega omaenda relva. Reacheril ei ole lähedasi ega kodu. Tal puuduvad püsikaaslased. Kuid see-eest on tal olemas vääramatu õiglustunne, millest ta elus juhindubki.

Jack Reacher on meie aja rändrüütel, kes kaitseb nõrku ja karistab kurje, keda aga on paraku palju ja kes on relvastatud. Seetõttu satub Reacher tihtipeale väga keerulistesse ja ohtlikesse olukordadesse, millest ta tuleb võitjana välja üksnes tänu oma ülimalt terasele mõistusele, rikkalikele elukogemustele, eksimatule vaistule ja karastunud keha sitkusele.

Seekord on Reacheri vastaseks tervet maanurka kümneid aastaid hirmu all hoidnud ahnus, ülbus ja jõhkrus, taustaks uskumatult julmaks ja verejanuliseks väärastunud sugukihu.


NINAKA NEIU SURM
M.C. BEATON
Tänapäev, 2020

Hamish Macbeth ei olnud eriti entusiastlik, kui Morag Merrilea tuli teatega enda uimastamisest, vägistamisest ja visanditevihiku vargusest. Esiteks oli see kõik juhtunud mitu päeva tagasi. Teiseks ei mäletanud neiu sellest kõigest tuhkagi. Kolmandaks oli Morag, kes kunstitudengina suvevaheajal rõivavabrikus lisa teenis, haruldaselt ebasümpaatne, pidades end Cnothani kohalikest elanikest tublisti paremaks. Cnothani elanikud vastasid Moragile vaikiva tõrjumisega.

Kuid päris niisama Hamish seda asja ka jätta ei saa. Kui leitakse Moragi laip, kuid neiu visandivihikust pole endiselt jälgegi, asub Hamish verekoera visadusega lahendust otsima.



OOMEN/ETTEKUULUTUS
CHRISTOFFER CARLSSON
Tammerraamat, 2020

1994.aasta külmal novembriõhtul põleb Lõuna-Rootsis maani maha maja, mille rusudest leitakse noore naise laip. Politsei koondab kiiresti oma tähelepanu naise poiss-sõbrale Edvard Christenssonile ja ta mõistetakse mõrva eest eluks ajaks vangi.

Politseinik Vidar Jörgensson uhkustab sellega, et aitas mõrva nii kiiresti lahendada. Ta ei tea, et see ei muutu mitte ainult tema karjääri määravaks juhtumiks, vaid viib ka ametialase ja isikliku katastroofi äärele.

Süüdi mõistetud Edvard on noore Isak Nyqvisti onu ja poissi jälitab sellest hetkest kohutav hirm: äkki on onu tapahimu ka temas olemas?

Üheksa aastat hiljem ristuvad Isak Nyqvisti ja Vidar Jörgenssoni teed. Kohtumine probleemse teismelisega äratab midagi politseinikus. Ta vaatab uuesti üle 1994. aasta kuriteo materjalid. Kummalised seosed ja ebakindlus tõendite osas ei anna talle rahu …

Christoffer Carlsson on sündinud 1986. aastal Rootsis. Tal on Stockholmi ülikooli kriminoloogia doktorikraad ja 2012. aastal pälvis ta rahvusvahelise kriminoloogiaühingu noore kriminoloogi auhinna. Carlsson on mitmete kriitikute poolt tunnustatud krimiromaanide autor ja teda tunnustati juba 27-aastaselt Rootsi krimikirjanike akadeemia auhinnaga aasta parima kriminaalromaani eest.


PEAKÜTID
JO NESBØ
Varrak, 2020

Juba teismelisena isaga malet mängides õpib Roger Brown, et võita saab vaid sohki tehes. Hiljem tippjuhtide värbajana töötades on ta peensusteni lihvinud oma meetodi, mis on segu FBI ülekuulamistehnikast ja blufist ning võimaldab tal alati konkurentidest sammuke ees olla. Ka oma eraelus suudab ta tagada idülli vaid raha teenimiseks hämaraid meetodeid kasutades. Kuni ühel päeval ilmub Roger Browni ellu väärikas vastane. Mees, kes esialgu paistab ideaalse kandidaadina Norra jälitusseadmeid tootva firma juhi kohale, valdab tegelikult Rogeri petuskeeme veelgi täiuslikumalt ja on lisaks veel – ja erinevalt Rogerist – sõjalise eriväljaõppega.

  1. aastal valmis romaani põhjal samanimeline film, mis on tuttav ka Eesti publikule.



PÄIKESEÕDE
LUCINDA RILEY
Varrak, 2020

Iirimaal sündinud kirjanik Lucinda Riley avaldas oma esimese romaani 24-aastasena. Tema raamatud on kujunenud rahvusvahelisteks menukiteks ning eriti elatakse kaasa tema seitsmest õest rääkivale romaanisarjale. Sarja iga osa keskendub ühele õele. „Päikeseõde” on sarja kuues raamat.

Electra D’Aplièse elu paistab eemalt vaadatuna täiuslik – ta on tippmodell, rikas ja kuulus. Ometi on isa surm viinud niigi hapras meeleseisundis Electra kokkuvarisemise äärele. Püüdes oma eluga hakkama saada, otsib ta abi alkoholist ja narkootikumidest. Tema olukorda see ei paranda, kuid siis saab ta ootamatult kirja täiesti võõralt inimeselt, kes väidab, et ta on Electra vanaema.

Jällegi hakkavad ilmsiks tulema kunagi ammu toimunud sündmused. Murtud südamega Cecily Huntley-Morgan saabub 1939. aastal New Yorgist Keeniasse. Ta peatub oma ristiema juures, kes kuulub kurikuulsasse Happy Valley seltskonda. Seal kohtub ta Bill Forsythe’iga, farmeriga, kellel on sidemed masai hõimuga. Siis aga avastab ta midagi šokeerivat ning tal ei ole lähenevat sõda arvestades kuigi palju valikuid. Ta siirdub Wanjohi orgu, kus elab isoleerituna ja üksi. Kord kohtab ta aga metsas üht noort naist ja annab talle lubaduse, mis muudab ta elu jäädavalt.


KOLM NAIST
LISA TADDEO
Rahva Raamat, 2020

Lina ei soovinud muud, kui et keegi teda ihaldaks. Aga nüüd on tal abielu ja kaks last ja abikaasa, kes ei ole nõus teda puudutama.

Maggie ei soovinud muud, kui et keegi teda mõistaks. Aga siis tuli keelatud suhe õpetajaga ja kohtuasi, ning nüüd on ta kõige vihatum inimene oma tillukeses kodulinnas.

Sloane ei soovinud muud, kui et keegi teda imetleks. Aga siis sai temast seksuaalse ihaluse objekt, kelle abikaasale meeldib vaadata teda teiste meeste ja naistega seksimas.

„Kolm naist” on rahuldamata vajaduste, väljaütlemata sõnade, pettumuste, lootuste ja järeleandmatute sundmõtete kroonika.



KOLM VÄIKEST VALET
LAURA MARSHALL
Rahva Raamat, 2020

Keegi valetas. Keegi teab tõde. Keegi jälgib sind. Kui Sasha North Elleni ellu tuleb, on Ellen nagu ära tehtud. Ja kui Sasha perekond tüdruku oma rüppe võtab, ei märka Ellen süngust, mida nende boheemlaslik elulaad varjab. Mitte enne, kui toores rünnak nende kõigi elu alatiseks segi paiskab.

Kümme aastat hiljem jagavad Ellen ja Sasha Londonis korterit, olles endiselt tolle öö kaudu seotud. Kui Sasha kaob, kardab Ellen halvimat. Politsei ei võta teda tõsiselt, aga minevikusündmused annavad Ellenile põhjuse hirmu tunda. Mis tol õhtul tegelikult juhtus? Kes räägib tõtt? Nende küsimuste ees seisab Ellen, otsides oma sõbrannat. Aga keegi teab, et Ellen otsib ... Ja nad ei taha, et tõde välja tuleks ...



POSTKAART ITAALIAST
ALEX BROWN
Pegasus, 2020

Grace Quinnile meeldib tema töö laofirmas, kus klientide hüljatud ja unustatud hoiuboksidest leiab mõnikord tõelisi aardeid. Kui ta avastab väärtusliku kunstikollektsiooni ning pataka kirju ja päevikud, millest vanimad on pärit 1930. aastatest, äratavad need tema loomupärase uudishimu. Sügavamale kaevudes toob Grace päevavalgele loo noorest inglannast Connie Levine’ist, kes Teise maailmasõja lõpul südame kutsel Itaaliasse kolis. Need kirjad ja päevikud annavad uue alguse lootuse ka Grace’ile, kes võitleb murtud südamega ja hooldab võimukat ema. Grace otsustab minna avastusretkele, mis viib ta kahvaturoosasse villasse maalilise Itaalia Riviera kaljupangal. Kas tal õnnestub lahti harutada perekonnasaladused ja reetmised, millest ülesaamisega Connie nii kurja vaeva nägi, ning idüllilises Itaalias ka ise armastus leida?

Alex Brown leidis kirjanikutee pärast kahtkümmet aastat igasugustes ametites. Praeguseks on ta kirjutanud kaheksa romaani ja tema raamatuid armastatakse üle maailma, sest ta kirjutab tavalistest inimestest, kes teevad ebaharilikke asju.

„Postkaart Itaaliast“ on menuk, mis püsis Amazoni Kindle’i edetabelis 20 järjestikust nädalat.


KULDNE PUUR
CAMILLA LÄCKBERG
Pegasus, 2020

Kirest nõretav uus romaan rahvusvaheliselt menukirjanikult – psühholoogiline põnevik, mis räägib hüljatud miljardäriprouast ja tema isuäratavalt kurikavalast kättemaksuskeemist.

Pealtnäha on Fayel kõik olemas. Täiuslik mees. Armas tütar. Luksuslik korter Stockholmi parimas linnajaos. Kuid tumedad mälestused Fjällbackas veedetud lapsepõlvest jälitavad teda, ja ta tunneb end üha rohkem kuldsesse puuri vangistatud linnuna. Kunagi oli ta tugev, ambitsioonikas naine, kuid abikaasa Jacki nimel loobus ta kõigest. Kui Faye saab teada, et mees teda petab, variseb tema maailm täielikult koost.

Emotsionaalselt ja majanduslikult hävitatud Faye on sunnitud oma elu nullist alustama – kuid pole hirmsamat ärapõlatud naise vihast. Nii hakkab ta kavandama koletut kättemaksu…

Camilla Läckberg on paljude auhindadega pärjatud Fjällbacka sarja autor, kelle raamatuid on maailmas müüdud üle 23 miljoni eksemplari ja tõlgitud 43 keelde (eesti keeles on ilmunud sarja esimesed seitse raamatut). Ta elab koos abikaasa ja lastega Stockholmis.


VAJALIKUD INIMESED
ANNA PITONIAK
Rahva Raamat, 2020

Stella ja Violet on parimad sõbrad alates hetkest, mil nad kolledžis kohtusid. Ilusa, privilegeeritud ja järelemõtlematu Stella elu möödub prožektorite valgusvihus. Tööd rügav ja tohutu keskendumisvõimega Violet püsib kulisside taga ja likvideerib segadust, mille Stella endast maha jätab.

Ülikooli lõpetanud, kolivad nad New Yorki. Violet läheb tööle kaabeltelevisiooni uudistetoimetusse, kus hakkab karjääriredelil ülespoole liikuma, olles viimaks Stella varjust pääsenud. Violet puhkeb selles tempokas maailmas õitsele ning ta ambitsioonid kasvavad. Kõik satub ohtu, kui Violeti uut elu kadestav Stella kasutab oma sidemeid, ilu ja sarmi selleks, et saada töökoht samas firmas. Stella jõuab peagi kaamerate ette ja saab telenäoks lugudes, mille taga on Violeti väsimatu töö – ning võtab ka kogu au.

Sedamööda, kuidas mõlemad edu poole püüdlevad, hakkab tasapisi selgeks saama, milleks nad eesmärgi nimel valmis on – isegi kui see tähendab teise hävitamist.

„Vajalikud inimesed” uurib ohtlikke murranguid naistevahelises sõpruses ja kombib ambitsioonide, ustavuse ja armastuse piire.


TÜTARLAPS MAALILT
IRA LEMBER
Canopus, 2020

Alfred Älves, kes oli lapsena suurt uhkust tundnud oma kasuisa kunstnik Paul Bornholmi üle, armastanud teda kui isa ja imetlenud kui kunstnikku, hakkas teda peale perekonnas toimunud lahutust vihkama ja kõigis saatuselöökides süüdistama.

Peale kunstniku surma, saades teada, et oli testamendi järgi tema üks pärijatest, läks ta tema maja üle aastate taas vaatama. Maja, mis talle lapsena koduks oli olnud, tuletas nüüd lapsepõlve sündmusi elavalt meelde, ent kõige rohkem ikka tema luhtunud unistust saada kunstnikuks, kelleks oleks ta ju kõigi eelduste järgi pidanud saama. Ja seal sai Alfredile selgeks, et tema eluunistuste luhtumises ei olnud süüdi üksnes tema kasuisa, vaid vähemalt sama palju ka tema parima maali „Neiu järvel” modell. Ja kuna kasuisale ei saanud enam tema tegude eest kätte maksta, siis langes poja viha ja raev nüüd selle kuulsa maali modelli peale.

Ja temas kinnistus ideé fix, et sellel neiul tuleb kõigi tema elu ebaõnnestumiste eest tasuda, sest ta oli veendunud, et ilma kättemaksmata on tema elu vaid üks suur läbikukkumine.

Nii otsiski Alfred Älves selle inimese üles, et talle tema tegude eest õiglaselt tasuda, sest ta oli kindel, et muidu ei vabane ta eales oma vihast ega saa lahti oma lapsepõlve painetest.

Kas tema kättemaks aga korda läks ja kas see teda ka aitas ning talle ta rahu tagasi andis?


UNUSTAMATU ÖÖBIKU VILLA
ALIIS JÕE
Hea Lugu, 2020

"Maale kolinud Maarja uue kodu katus vajab hädasti remonti. Rahapuudus sunnib teda pakkuma võimalust veeta aega Unustamatu Ööbiku villas. Atsakas naabrinaine Mammi on oma elukogemuse ja koer Mukiga, kes olevat „inimingede parumeeter“, talle hindamatu nõuandja. Kuid mitte siis, kui Maarja ellu tulevad kaks väga erinevat meest.

„Ma arvasin, et sa oled mingi puu alla jäänud...“ lõõtsutas Mammi köögitoolil. „Oleks praegast olümpiamängude aega möödetud, oleks mol kuld taskus.“

Omas vanuseklassis kindlasti. Maarja piilus kardinate vahelt: valged vaimud kõndisid mööda ta aeda, karjusid, naersid ja nutsid.

„Kus koha pealt see pruneering sol tuli, hullumajast vöi? Et tahavad oma eriti lolle kusagil tuulutada?!“

Maarja ohkas ja pesi nõusid edasi. Olukord oli napakaks kiskunud kohe alguses.


VALEDE VESKI
EET TUULE
Eesti Raamat, 2020

Soovikute maakodu lähedasest rabast leitakse tapetuna meediaskandaali sattunud ärimees ja süüdlaseks peetakse pereisa Märti, kellel on mõrvaks mõjuvaid motiive. Olukord läheb järjest pingelisemaks, sest samal ajal kaob Soovikute perepoeg, tagaotsitavaks kuulutatakse tema sõber ning inimröövi ohvriks langeb ärimehe kahtlased tehingud avalikustanud ajakirjanik.

Segaseid sündmusi hakkab uurima kriminaalpolitsei vaneminspektor Marko Tammik oma meeskonnaga ning peagi toob uurimine päevavalgele teisigi kahtlasi tegelasi.

Eet Tuule on avaldanud kolmteist raamatut. Tema loomingus on nii loodusjutte lastele kui ka krimilugusid ja autobiograafiliste sugemetega romaane. Vaneminspektor Tammiku ja tema tiimi teistest uurimisjuhtumistest saab lugeda raamatutest „Jaanituli Käopesas“, „Kuristik raiesmikul“, „Päevikukütid“ ja „Tiivuline tunnistaja“.


VALETAJA TÜDRUK
CATHERINE RYAN HOWARD
Ühinenud Ajakirjad, 2020

Will Hurley on Dublini elitaarse St. John'si kolledži nägus ja sarmikas tudeng – ja ühtlasi sarimõrvar, kes uputab oma ohvrid Grand Canali mudastesse vetesse. Vaid 19-aastasele Willile mõistetakse eluaegne vanglakaristus ja ta lukustatakse psühhiaatriahaiglasse.

Väikelinna tüdruk Alison Smith tuleb koos parima sõbra Liziga Dublinisse õppima ja armub Willi, kuid õnnelik ja piduderohke tudengielu ei kesta kaua. Liz leitakse kanalist – ja Kanalimõrtsukaks osutub poiss, kelle kõrval ta hommikuti ärkas. Alison tõmbab oma senisele elule kriipsu peale, kolib Hollandisse ega tõsta enam jalgagi Iirimaale.

Aastaid hiljem koputavad Alisoni uksele politseiuurijad teatega, et kanalist on leitud järjekordne laip. Ikka veel luku taga istuv Will lubab anda kasulikku infot, kuid nõustub rääkima üksnes Alisoniga. Vastumeelselt nõusse jäädes satub noor naine valedekeerisesse, mis pöörab pea peale tema senised arusaamad ning ähvardab lõpuks uputada ka teda ennast.

Catherine Ryan Howard (1982) on iiri kirjanik ja elab Dublinis. 2019. aastal lisas Guardian „Valetaja tüdruku“ 50 silmapaistvaima naisautori kirjutatud kriminaalromaani nimekirja.


ELU JA TEISED SURMALÄHEDASED KOGEMUSED
CAMILLE PAGAN
Ersen, 2020

Libby Miller on alati olnud vankumatu optimist, ent kui ta abikaasa tõmbab nende abielule kriipsu peale samal päeval, kui arst teatab talle laastava uudise, taipab naine, et roosad prillid, mida ta seni on kandnud, on teda hoopis pimestanud.

Ilma et tal oleks midagi kaotada, hülgab Libby Chicago Kariibi mere saarte selge vee ja säravate randade pärast, et viimast korda elu nautida. Päikselisest asupaigast hoolimata kisuvad ta plaanid kiiva, kui ta avastab, et ei suuda päriselt mineviku eest põgeneda ega tundmatu tulevikuga silmitsi seista. Iga troopilist õndsust täis päev võib teda hukule lähemale viia, kuid kaksikvend kannul ja uus suhe silmapiiril, otsustab Libby saatuse unustada. Kas ta on valmis riskima kõigega, et veidi kauem elada – ja ka armastada?

Vaimukas ja lootusrikas jutustus naisest, kes valib, kas elada „täiuslikultˮ või päriselt


VÄLJAPÄÄSU EI OLE
CARA HUNTER
Rahva Raamat, 2020

On jõulupühade viimased päevad. Põhja-Oxfordist tuuakse maja põlevatest rusudest välja kaks last. Neist noorem on surnud, tema vend võitleb veel oma elu eest.

Miks olid lapsed majas üksi? Kus on nende ema ja miks nende isa telefonile ei vasta?

Üsna pea leitakse uusi tõendeid ja inspektor Fawley hirmsaimad kahtlused saavad tõeks. See tulekahju ei olnud õnnetus. See oli süütamine.

Järelikult on tegu mõrvaga. JA TAPJA ON ENDISELT JOOKSUS…



ÜHE MEHE NAISED
TARRYN FISHER
Ersen, 2020

KUJUTLE, ET SU MEHEL ON VEEL KAKS NAIST

Sa pole neid teisi naisi kunagi näinud. Te ei tunne üksteist ja selle ebahariliku kokkuleppe tõttu näed sa meest ainult ühel päeval nädalas. Aga sa armastad teda nii väga, et lepid sellega. Või vähemalt nii oled sa endale kinnitanud.

Aga ühel päeval pesu pestes leiad sa abikaasa püksitaskust paberi. See on arsti vastuvõtu meeldetuletus Hannahʼle ja sa lihtsalt tead, et see on üks su mehe naistest.

Sa arvasid, et oled kokkuleppega rahul, aga ei saa nüüd midagi parata, et otsid naise üles, saad kedagi teist teeseldes temaga sõbraks. Hannahʼl pole aimugi, kes sa tegelikult oled. Siis on Hannahʼl sinuga kohvi jooma tulles kehal siniseid plekke ja sa taipad, et tema mees teeb talle liiga. Mees, kes on loomulikult ka sinu abikaasa. Aga sa pole kunagi näinud oma meest vägivaldsena – üldse mitte kunagi.

Kes su mees siis õieti on ja kui kaugele oled sa valmis minema, et seda teada saada?

Ja kes on tema salapärane kolmas naine?


LOOTUS SÜDAMES
MARIE BOSTWICK
Ersen, 2020

Mõjuv ja südantsoojendav romaan, milles üks naine leiab uues eluetapis uue eesmärgi.

„Mis su elus ka ei juhtuks, leia selles õnne.ˮ Sellist nõu andis aastakümneid tagasi Hope Carpenterile tema ema. Nüüd, kus nende neli last on täiskasvanud, seisavad Hope ja tema mees Rick äkitselt silmitsi ebakindla tulevikuga, pealesunnitud tagasitõmbumine töölt paneb proovile nende säästud ja abielu. Otsides inspiratsiooni ja rahalist tuge, saab Hope käsitööõpetaja koha naistevanglas.

Algul tunneb Hope end tobeda ja ebakindlana, kui näeb vaeva, et kõnetada naisi, kelle valikud näivad tema omadest nii teistsugused. Kuid aja möödudes ja vangla kaplani julgustusel hakkab ta kinnipeetavatega ühist keelt leidma, mõistma nende muret laste ja perede pärast, nende hirme, et nad on alt vedanud inimesi, kes neid vajavad. Nagu temagi tahavad need naised ennast teostada, kuid arvavad, et see on võimatu.

Ambitsioonika lapitekiprojekti käigus hakkab Hopeʼi ja tema õpilaste vahel side tekkima. Koos, tükk tüki haaval, õpivad nad teoks tegema oma ootusi – endi ja teiste omi – ja nägema, et kunagi pole liiga hilja traageldada kokku elu, mis isegi selle ebatäiuslikkuses on nii üllatav kui ka ilus.


RASKED RÕÕMUD
LEAH HAZARD
Pegasus, 2020

Rääkisin isale naistest, kes hiljaaegu läbi triaažiuste olid käinud: esmasünnitajatest, kelle näkku oli kirjutatud sünnitusvalude õudus, naisest, kes kõndis rahulikult vastuvõtulaua juurde, beebi peakumerus läbi pükste paistmas. Rääkisin isale kergetest ja rõõmsatest sünnitustest ning pikkadest piinarikastest sünnitustest, mis minuga päevi kaasas käisid, mu selg nagisemas ja puusadel sinikad.

„Tõesti,” vastas isa. „Inimesed peavad neist naistest teada saama ja peavad teadma, mida teevad ämmaemandad. See on – see on ju imeline.”

Ämmaemandad on meile toeks kõige keerulisematel, ent erakordselt väekatel ja tähtsatel eluhetkedel. Nad teevad palju rohkem, kui lihtsalt püüavad beebisid kinni. Nii südantlõhestav lein kui ka puhas rõõm vastsündinud lapsest – ämmaemand on näinud kõike. Elu sünnitusosakonna koridorides ja palatites on aga palju ekstreemsem, kui oskate iial ette kujutada.

Selles erakordses armastuskirjas emadele ja kolleegidele kõikjal jagab ämmaemand Leah Hazard kogemusi, mis on liigutavad ja täis kaastunnet, ettearvamatud ja humoorikad, ning näitab ilmekalt, et ämmaemandate maailm on palju kummalisem ja meeltlahutavam kui väljamõeldud lood.


MAAMEHE PRUUT
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Kate Logan on murest murtud, sest Clay Franklin, tema kunagine kihlatu ja eluarmastus, abiellub hoopis Rorie Campbelliga. Aga Clay pulmas – kui on pisut liiga palju šampanjat joonud – teeb Kate oma ammusele sõbrale, farmer Luke Riversile, abieluettepaneku. Luke võtab ettepaneku vastu… ja tema juba sõna ei murra. Enamgi veel, mees ütleb, et Kate ei armasta mitte Clayd, vaid hoopis teda…




POOLE KOHAGA ABIKAASA
SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Maskuliinne Craig Haynes pärineb südametemurdjate suguvõsast. Viimasel ajal on aga tema ainus sihtmärk poegade uus lapsehoidja Jill Bradford. Miniatuurne punapea, kelles on kaks osa ingellikkust ja üks osa pattu, mõjub ta kolmele üleannetule pojale kui võluvägi. Aga mis paneb seda imetegijat väitma, et ta on ainuüksi palgatud abiline? Kas Haynesi meesperel õnnestub naise ettevaatlikku südant rünnata… ning temast ema ja abikaasa teha?





SUMMER’S ENDI ÕED
LORI FOSTER
Ersen, 2020

KUI ÜKSIKEMA JOY LEE JÄTTIS MAHA oma eelmise elu, et võtta vastu töökoht järveäärses puhkekeskuses, leidis ta midagi, mida tema perekonna varanduse ja mõjuvõimuga mitte iialgi osta ei saaks – meelerahu. Korra kõrvetada saanud lahutatud naise jaoks pole see lihtne, sest Joy tõrjub inimesi endast eemale, ent kui tema uus sõbranna Maris ärgitab teda riskima ja minema kohtama vabaõhukino uue karismaatilise omanikuga, muutub Joy ja tema väikese poja jaoks kõik.

Maris Kennedy raske lapsepõlv on jätnud oma jälje ja kujundanud kindlad põhimõtted. Kõige tähtsam on Summerʼs Endi kaupluse ja kohviku juhatamine. Alati. Mitte miski ei sunniks teda iialgi seadma ohtu raskuste kiuste saavutatud turvatunnet – eriti mitte tema vabameelne kolleeg. Ent mida rohkem ta julgustab Joyd uusi kogemusi omandama, seda enam hakkab ka Maris ise mõistma, millest ta võib ilma jääda.

Usaldama õppimine liidab Joyd ja Marist ning peagi areneb nende vahel sõprus, mis teeb neist lähedasemad kui õed ja avab nende hinge armastusele just siis, kui nad seda kõige vähem ootavad… Summerʼs Endis.


ALUSTADES NÜÜD
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Libby Morgan on ohverdanud oma advokaadikarjääri nimel kõik – sõbrad, abielu, võimaluse perekond luua. Pärast aastatepikkust rasket tööd juhtub aga midagi mõeldamatut ja korraga tuleb Libbyl oma elu uuesti üles ehitada… alustades nüüd.

Mitte ühtegi töökohta silmapiiril, veedab Libby oma pärastlõunaid A Good Yarnis, kohalikus lõngapoes. Seal saab ta lähedaseks meeldiva iseloomuga poeomanikuga ning Avaga, ujeda ja mureliku teismelisega, kes vajab tema abi viisil, mida Libby ei oleks osanud oodata. Ta leiab aega isegi armulooks ühe nägusa arstiga.

Aga just siis, kui Libby elus on kõik paika saamas, riskib naine kõige selle kaotamisega, mis talle väga kallis on.


KAUNID TUNDMATUD
CAMILLE DI MAIO
Ersen, 2020

Vaikse ookeani äärses legendaarses hotellis elustuvad unistused, armastus ning lummav saladus. Kate Morgan, kes on käsist-jalust seotud oma perekonna kiratseva restorani külge San Franciscos, otsib võimalust sealt pageda. Ta saab selle võimaluse, kui nõustub täitma haige vanaisa arusaamatut palvet: otsi üles kaunis tundmatu. Otsingud viivad ta Hotel del Coronadosse, mis on Lõuna-California ookeaniäärne vaatamisväärsus ja kus parajasti käivad filmi „Džässis ainult tüdrukudˮ võtted.

Filmifänn Kateʼile on see tõelisuseks saanud fantaasia. Samuti võimalus pääseda tööle kuulsasse hotelli. Sama kiiresti hakkab ta südames idanema uus armastus. Aga kuigi Kate on kindel, et Coronado on tema tulevik, avastab ta ka, et seal kummitavad minevikuvarjud. Kuuekümne aasta eest suri üks külastaja traagiliselt ja selle naise vaimu nähakse hotellis ikka veel.

Kui kahe eri põlvkonnast naise elukäigud põimuvad, muutub Kateʼi uljas teekond rohkem, kui ta oskas kujutleda. Ja kuna Coronado asub püsivalt tema hinge, peab ta järgima oma unistusi… kuhu need ka ei vii.


PEREKONNAPÄEVIK
CAROLYN BROWN
Ersen, 2020

Ühine miljonitega, kes on armunud New York Timesi bestsellerite autorisse Carolyn Browni ja loe tema pöördelist, sajandat romaani.

Viimase piirini viidud üksikema Lily Anderson otsustab oma mässumeelsed lapsed õigele teele juhatada. See tähendab nendelt mobiiltelefonide ja arvutite äravõtmist – vähemalt ajutiselt – ning kolimist Texase osariigis Comforti väikelinnas asuvasse majja, kus Lily oli üles kasvanud. Teda ootab aga ees suurem katsumus kui kaks mossitavat last.

Majas elab kauaaegne rentnik, kena keskkooliõpetaja Mack Cooper. Kokkulepe: ainult majanaabrid. Tähelepanu, mida Mack lastele pöörab, hakkab aga Lily tõrjuvat südant soojendama. Siis leiab Lily vana nahkköites päeviku, milles viis põlvkonda tema naissoost esivanemaid oma raskusi ja unistusi on jaganud. Lily jaoks on see kosutav meeldetuletus perekonna ja armastuse tähtsusest.

Nüüd on Lily kord kalliks peetud perepäevikusse uus põnev peatükk lisada, kuid see tähendab uut algust ja võimaluse andmist mehele, kes võib lõpuks nende maja koduks muuta.


VÕÕRAS MERELT. KAHEKSAS POLDARKI RAAMAT
WINSTON GRAHAM
Varrak, 2020

Cornwall 1810. Napoleoni sõjad, kuningas George’i hulluksminek, viigide ja tooride poliitilised manöövrid, tööstusrevolutsioon ning keset seda Inglise lihtrahvas ja kõrgseltskond.

Poldarkide pere tavapärasesse eksistentsi saabub pööre, kui Jeremy toob koju merelt surmasuust päästetud võõra.

Stephen Carringtoni tulek keerab nende elu pea peale. Kõige rohkem puudutavad muutused Rossi ja Demelza lapsi Clowance’it ja Jeremyt, kelle ees avaneb uus maailm, täis ohte ja armastust.


SUUR SIBERIMAA
JAAN UNDUSK
Eesti Draamateater, 2020

Näidend põhineb Jaan Krossi elukäigu motiividel ajal, mil Kross oli pärast vangilaagreid asumisel Krasnojarski krais ja seejärel tagasi Eesti NSV-s. Just Siberis hakkas Kross tegema süstemaatilist kirjanikutööd, mida soodustas sõbralik kooselu kommunist Alma Vaarmaniga. Tallinnasse tagasi tulles püüdis ta kirjandusliku tööga leiba teenida, esialgu aga edutult.

Eluloolisi motiive ühendab ja teisendab kujutluslik lugu. Selle pealkiri tuleneb Andrei laulust Juri Miljutini operetis „Rahutu õnn“ („Suur Siberimaa, tume põline laas …“), mis sai omal ajal kuulsaks Georg Otsa esituses. Suur osa teose taustafaktoloogiast on näidendi autori poolt avatud ajakirjas Tuna aastal 2017.

Näidend on pühendatud rahvusvaheliselt tuntuima eesti kirjaniku Jaan Krossi 100. sünniaastapäevale. Teos kuulub samasse sarja Unduski varasemate näidenditega „Boulgakoff” (laval 2008 Eesti Draamateatris) ja „Quevedo” (laval 2010 Vanemuises), kus peategelaseks on vaimu ja võimu vahelist heitlust oma isikus teravalt läbi elav kirjanik.


KATK BRESLAUS
MAREK KRAJEWSKI
Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2020

Breslau, 1923. aasta palav juuni. Kaks prostituuti saavad tavapärasest pisut erineva pakkumise. Mõned tunnid hiljem leitakse mõlemad kägistatuna, esihambad välja murtud. Asja püüab selgust tuua ülemvahtmeister Eberhard Mock, kes on samal hommikul ärganud pärast ränka purjutamist äärelinna metsatukas, ümber vaid mingi katkine palitu ja sõrmed roosa värviga koos...

Marek Krajewski (snd 1966) on Poola krimikirjanduse lipulaev, tema romaane on tõlgitud kahekümnesse keelde. Kõige tuntum on romaanitsükkel jõhkrast ja hellast Breslau politseinikust Eberhard Mockist, kes armastab naisi ja alkoholi (seni on ilmunud üheksa raamatut). Krajewski on hariduselt klassikaline filoloog, lisaks doktorikraadiga. Klassikaliselt filoloogilt nõutakse täpsust ja detailiarmastust ning neid väärt omadusi näitab Krajewski ka krimikirjanikuna. Krajewski romaanides on palju musta huumorit, teda on nimetatud ka Poola Chandleriks.


PUNANE PÄEVIK
ELO SELIRAND
2020

On 1980. aastad, sügav seisakuaeg, mil ihalus välismaiste asjade, olgu selleks siis pildiga kustukumm või firmateksased, ei olnud mitte ainult soov omada ilusaid asju, vaid tunne, mis neid omades tekkis: et sa oled natuke „vabam“. Autor kirjeldab sooja huumoriga äsja pioneeriks võetud Mai katseid leida kompromiss koduse kasvatuse ja õpetajate nõudmiste vahel. Lisaks peab Mai hakkama saama talle kaela määritud rühmapäeviku täitmisega, kuid kuidas seda teha, pole tal õrna aimugi.

Raamat pakub äratundmisrõõmu neile, kes sel ajal noored olid, ja avastamisrõõmu neile, kel polnud „õnne“ selles ühiskonnas elada.

Elo Selirand (1975) on režissöör ja kunagine pioneeripäeviku pidaja. Ta on kirjutanud stsenaariume telesaadetele ja-sarjadele ning avaldanud mitu raamatut: „Tormpuudlane“ (2018), „Viimane laev“ (2017) ja „…kes pole kunagi söönud homaari“(viimased pseudonüümi Aliis Jõe all).


ALLEE ÕNNENI
ENE ARIKAINEN
Rajakaar OÜ, 2020

„Kui elad ise selle kõige sees, siis ei saa arugi, missugune kingitus elult sulle on antud. Hiljem muidugi, kui sellest ilma jääd, oskad seda hinnata …“

Raamatusse „Allee õnneni“ on ehedas mahlakas emakeeles kirja pandud elupildid taasiseseisvumise järgses Eestis läbi noore aednikupiiga Riine ja teda ümbritsevate inimeste silmade. Tuleb välja, et pole need eestlased läbi aegade olnud nii tasased ühti – ellu jagub nii emotsioone kui armastust, vürtsi ja romantikat, kainet mõtlemist ja vahel ka lausa uskumatuid kriminaalseid seiku. Lugudele lisavad omakorda võlu Merike Mäemetsa vahvad illustratsioonid.

„Allee õnneni“ on teine raamat Ene Arikaineni sulest. 2019. aastal nägi temalt trükivalgust raamat „Kõik müügiks“ äärmiselt kaasahaaravalt kirjeldatud lugudega Eesti inimeste eluolust Tartu ümbruses II ilmasõja järgsetel aastatel kogu selle võlus ja valus.


POOLTOONID
ANNIKA LÕHMUS
Varrak, 2020

„Pooltoonid” on mitmekihiline raamat, mis räägib ennekõike armastusest – armastusest mehe ja naise vahel ning armastusest muusika vastu. Ent teose peateemaks kujuneb tahes-tahtmata lähisuhtevägivald, mis kipub varjutama kõike muud.

Raamatu peategelane, nooruke Elis õpib laulmist ja saab töökoha mainekas barokkansamblis. Elis on õnne tipul, kuid muusikamaailma telgitagused ei osutugi teab kui roosilisteks: siin tuleb ette nii intriige, haiglast auahnust kui ka kadedust. Ka Elise armuasjad hakkavad tegema kummalisi siksakke ja mõne aja möödudes avastab ta, et elab koos mehega, kes kasutab tema kallal vägivalda.

Raamat näitab ilmekalt, kuidas mõjub lähisuhtevägivald naise psüühikale – veel aastaid hiljem on Elisel raske elust rõõmu tunda. Et traumast üle saada, läbib ta pika ja keerulise tee, mis nõuab tohutut tahtepingutust. Tumedast alatoonist hoolimata mõjub romaan elujaatavalt ja helgelt ning sisaldab ka kelmikaid ja humoorikaid noote.

„Pooltoonid” on Annika Lõhmuse esimene romaan. Varem on tema sulest ilmunud luulekogu „Halo” ja reisinippide käsiraamat „Passist reispassini”.


MINEVIK ALGAB HOMME
URVE TINNURI
Canopus, 2020

Pärast vanemate lahutust läheb 16aastane Madle õppima Tartusse, et pääseda eemale ühtäkki tühjaks ja kõledaks muutunud lapsepõlvekodust. Ta ema kolib koos uue elukaaslasega ära, vend pühendub oma äsja loodud perele, isa võitleb enesekaotusega, suutmata eluga enam järje peale saada. Madlel ei jää üle muud, kui püüda omapäi toime tulla.

Teos kõneleb kaotatud lootustest, minevikudeemonitest, süütundest ja iseendale andestamise oskusest, samuti sügavast, hullutavast armastusest, mis ei tunnista vanuselisi piire.

Tegevustik toimub 1970ndate alguses.


TÄIUSLIKULT EKSINUD
MARIA SIIMAN
Argo, 2020

Rosemary unenäod on küll kadunud, kuid ta seisab silmitsi palju kohutavama saatusega. Avastanud, mis tema elu tegelikult pea peale oli keeranud, ei anna ta enne alla kui pääseb sellest segaduste labürindist ning saab teada, kes tegelikult kogu plaani taga oli. Ethani kohta selgunud tõde seab tüdruku mälestused ning piiri tegelikkuse ja ettekujutuse vahel kahtluse alla. Kas Rosiel ongi võimalust enam ennast minevikust lahti rebida ja vabaks saada...

„Täiuslikult eksinud” on raamatu „Täiuslikult murtud” (2018) järg, mis pöörab Rosemary elu veel rohkem pea peale, kui tüdruk avastab põhjuse, miks soovis tundmatu isik teda vaimselt viimase piirini viia. Raamat on mõeldud noortele, kes soovivad teada, mis toimub nendevanuse noore inimese peas, kui tema elus hakkavad aset leidma sündmused, mis ei ole just kõige reaalsemad.

Maria Siiman (s 2001) on noor tartlanna, kelle sõnul ei ole vahet, kui vana sa oled, sest kui sa tahad, loodad ja unistad suurelt, siis saad kõigega hakkama. Maria kirjutab oma käsikirjad esmalt vihikusse ning alles seejärel arvutisse. Tema sõnul aitab see kirjutamisprotsessi mälestust paremini talletada.


MINU LEEDU. SEE KOLMAS BALTIMAA
SVEN VAHAR
Petrone Print, 2020

Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu? Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte. Ent kui saatus pakub võimaluse asuda Leetu elama, siis võtan selle vastu. On tunne, nagu läheksin esimest korda elus külla naabrile, kellega me koridoris viisakalt tervitame, ent kelle kohta ma tegelikult mitte midagi peale nime ei tea.

Leedus elatud aastate jooksul õpin paremini mõistma nii leedulasi kui ka iseennast, saan teada, miks nad eestlaste üle naeravad ja miks meid hindavad, võitlen leedu köögi ja keelega, saan VIPiks, vahetan ajakirjanikutöö programmeerija kutse vastu. Mu lapse passi on sünnikohaks kirjutatud Leedu. Ka minusse jääb see maa igaveseks, isegi kui siit kunagi ära kolin.


NAISED, KELLEST MA ÖÖSITI MÕTLEN
MIA KANKIMÄKI
Varrak, 2020

Mida võiks 40. eluaastates lastetu naine oma eluga peale hakata? Istuda lennukisse ja rännata ajalooliste naiste – kartmatute maadeuurijate, andekate kirjanike ja kirglike kunstnike radadel.

Soomlanna Mia Kankimäki, kelle raamat „Asjad, mis panevad südame kiiremini põksuma” (e.k 2018) rääkis tema elumuutvast matkast tuhande aasta taguse Jaapani õuedaami Sei Shōnagoni jälgedes, laseb end nüüd sütitada teistel inspireerivatel naistel. Tulusast ametist loobunud ja korteri maha müünud Mia sõidab Aafrikasse, et oma silmaga näha, kuidas seal sada aastat tagasi elas Taani kirjanik, paruness ja kohvifarmer Karen Blixen. Jaapanist otsib Mia abi depressiooni vastu ja loodab kohata maailmakuulsat kunstnikku Yayoi Kusamat, kes on elupõlise vaimuhaiguse kõrvalt suutnud vapustavat karjääri teha. Itaalias Firenzes köidavad Kankimäki meeli unustuse hõlma vajunud renessansiaegsed naiskunstnikud. Kui nemad olid sadu aastaid tagasi võimelised maailmas läbi lööma, miks siis mitte tema?

„Naised, kelle peale ma öösiti mõtlen” on osalt reisikiri ja osalt elulooraamat: Kankimäki klaar proosa kirjeldab isepäiseid minevikunaisi, kes pole end lasknud heidutada ühiskondlikest reeglitest ja ootusest, ning viib lugeja koos nendega ümbermaailmareisile.


TÜDRUK NAABERMAJAST
PHOEBE MORGAN
Rahva Raamat, 2020

Üksainus tühine vale võib osutuda surmavaks…

Täiuslik ema. Täiuslik abikaasa. Jane Goodwin on kulutanud aastaid, et vaikses Ashdoni linnas oma kaanepildielu üles ehitada.

Seepärast mõistab ta otsekohe, kui Clare Edwards, nende 16-aastane naabritüdruk mõrvatakse, et ennekõike peab ta kaitsma oma peret.

Igas abielus on väikesed hädavaled ja Jane’i oma pole erand. Jane on oma aastatetaguse sünge saladuse peitmiseks kõvasti vaeva näinud – ja valmis kõigeks, et seda jätkuvalt varjata…

Phoebe Morgan töötab kirjastuses toimetajana. Päeval toimetab ta teiste tekste ja õhtuti kirjutab ise. Tema debüütromaanist „Nukumaja” sai esmaklassiline menuk, mis püsis nädalaid edetabelites.


SELFID
JUSSI ADLER-OLSEN
Pegasus, 2020

Politseimaja juhtkond ei ole rahul: kuritegude lahendamise protsent Q-osakonnas on oodatust madalam. Rose võiks tõendada vastupidist, aga teda vaevavad omad probleemid, mis ta psühhoosiga haiglasse viivad ja kergitavad pinnale tumeda mineviku - mineviku, kus on võib-olla sündinud julm kuritegu…

Samal ajal leitakse Kuninga aiast mõrvatuna vanem naine. Juhtumis on hämmastavalt sarnaseid jooni aastaid tagasi toimunud noore naise mõrvaga. Keegi hull autojuht peab tapvat jahti noortele naistele. Kas need sündmused on juhuslikud või on kusagil peidus sügavam seos?

Carl, Assad ja Gordon peavad lahendama erakordselt keeruka mõistatuse ja ühtlasi püüdma aidata Roset tema suures hädas. Kas see läheb neil korda või saab kolleegi haigus saatuslikuks? Kas Q-osakond pääseb sulgemisest ja kas mõrvad Kopenhaagenis lakkavad?


NIMETU TÜDRUK

SARAH PEKKANEN, GREER HENDRICKS
Varrak, 2020

Kui Jessica Farris paneb end kirja osalejana psühholoogiauuringus, mida korraldab salapärane doktor Shields, arvab ta, et tal ei tule teha muud kui vastata mõningatele küsimustele, võtta oma raha ja lahkuda.

Küsimus nr 1: Kas te saaksite ilma süümepiinadeta valetada? Aga kui küsimused muutuvad järjest intensiivsemaks ja ründavamaks ning seanssidest saavad üritused, kus Jessile öeldakse ette, mida selga panna ja kuidas käituda, hakkab talle tunduma, otsekui teaks doktor Shields, mida Jessica mõtleb ... ja mida ta varjab.

Küsimus nr 2: Kas olete kunagi haavanud sügavalt kedagi, kellest te hoolite? Sedamööda kuidas Jessi paranoia kasvab, saab selgeks, et ta ei tea enam päriselt, mis on tema elus reaalne ja mis doktor Shieldsi manipuleeriv eksperiment. Tabatuna pettuse ja armukadeduse ämblikuvõrgust, taipab Jess kiiresti, et nii mõnedki sundkujutlused võivad viia surmani.

Küsimus nr 3: Kas karistus peaks alati vastama kuriteole?

Menuromaani „Naine meie vahel” autorite uus põnevik kahtlemisest, kirest ja sellest, kui palju võib kedagi usaldada.


ARMASTUSE JA VIHKAMISE VAHEL
NINA BOCCI
2020

Nauditav ajaviiteromaan, milles noor naine, kes peab aitama valimisteks oma vana sõbra kuvandit parandada, avastab, et polegi mehe võlude suhtes võib-olla nii ükskõikne, kui ise arvas.

Kui Emmanuelle Peroni isa Enrico – praegune Pennsylvania osariigi linnakese Hope Lake’i linnapea – teeb oma tütrele ettepaneku aidata Cooper Endicottil valimiskampaaniat teha, haarab naist õudus. Cooper, üks naise endistest kauaaegseimatest sõpradest, ajab teda lausa hulluks. Kuna mees on aga isa kaitsealune, asub Emma vastu tahtmist kavandama plaani, mis mehele kohalikel valimistel võidu tooks.

See polegi nii lihtne, kui pealtnäha paistab. Paljude hääletajate jaoks paistab põhiküsimus olevat Cooperi värvikas armuelu ning tema vastane kaevab mehe minevikust üles kõik, mis võimalik. Tundub, et iga kord, kui Emmal õnnestub üks skandaalileek kustutada, süttib uus. Emma teab, et kui Cooper võita tahab, peab ta pahandustest hoiduma. Häda on aga selles, et naine on armumas ainsasse mehesse, kellest ta on tõotanud eemale hoida – nimelt linnapeakandidaati endasse.


MINU VIIMANE VALE
RILEY SAGER
Rahva Raamat, 2020

Kas oled kunagi mänginud mängu „Kaks tõde ja üks vale”?

Vivian, Natalie, Allison ja laagris esimest suve veetev Emma Davis mängisid seda oma majakeses Ööbikulaagris ühtelugu. Aga mäng sai läbi sel ööl, kui Emma unesegasena nägi, kuidas tüdrukud majakesest välja pimedusse hiilisid. Viimane oli Vivian, kes enda järel majakese ust kinni tõmmates sõrme huultele surus, et Emmat vaikima manitseda. Neid ei nähtud enam kunagi.

Nüüd, aastaid hiljem, on Emma tõusev täht New Yorgi kunstitaevas, ta maalib oma minevikust tohutuid lõuendeid, varjab tumedate lehtede ja pahklike okste alla valgetes kleitides kogusid. Kui tema maalid äratavad Ööbikulaagri miljardärist omaniku Francesca Harris-White’i tähelepanu, kutsub too Emmat taasavatavasse laagrisse maaliõpetajaks. Emma näeb selles võimalust teada saada, mis tema sõpradega aastaid tagasi juhtus, ja nõustub.

Ööbikulaagris kummitavad tuttavad näod, muutumatud majakesed ja endiselt sünge järv. Emma otsustab oma elupaigaks valida sellesama maja, kus veetis suve aastaid tagasi. Kuni ta avastab, et tema majakesele on suunatud kogu laagri ainus turvakaamera. Siis hakkavad pinnale ujuma Viviani jäetud salapärased vihjed laagri isevärki ajaloo kohta. Hoolimata salapärastest ähvardustest asub Emma asja uurima, leides end tuhnimas mineviku valedes. Mida lähemale jõuab ta tõele Ööbikulaagri ja tüdrukutega juhtunu kohta, seda enam mõistab ta, et tõe teadasaamine võib maksma minna tema elu hinna.


PUUDUTUSE KAUGUSEL
COLLEEN OAKLEY
Rahva Raamat, 2020

Lugu kahest inimlikku lähedust ihkavast haavatud hingest tekitas tahtmise kedagi kõvasti-kõvasti kallistada. – Steven Rowley, menuki „Lily ja kaheksajalg” autor

Kas saab igatseda midagi, mida sul pole kunagi olnud?

Jubilee Jenkins pole tavaline raamatukoguhoidja. Haruldane allergia inimpuudutuse vastu tähendab, et igasugune nahakontakt võib ta sõna otseses mõttes tappa. Pärast üheksa aastat kestnud erakuelu peab Jubilee riski kiuste maailma naasma. Turvistanud end kinnaste, pikkade varrukate ja usaldusväärse jalgrattaga, astub ta lõpuks koduuksest välja, tulevikule vastu.

Eric Keeganil on tööl muresid rohkem kui vaja. Eric ei saa aru, kuidas tema elu on nii uppi lennanud, kui tema ainus soov on olla hea isa oma lastele – ema juures elav tütar keeldub temaga rääkimast ja ta ülitark, kuid haavatud psüühikaga kasupoeg katsetab telekineesi. Kui ta aga kohtab kohalikus raamatukogus ilusat, ehkki pisut ekstsentrilist naist, avastab ta, et ei saa teda mõtetest välja ning mingi seni tundmatu tõmme kisub teda ikka ja jälle naise poole.

Menuki „Enne kui sa lähed” autor Colleen Oakley on kirjutanud sügavalt romantilise ja armsa loo, mis julgustab meid võtma riske, et kõigi saatuse vingerpusside kiuste järgida oma südame häält.


ÜKS SUVI PARIISIS
SARAH MORGAN
Ersen, 2020

Grace on kavandanud oma abikaasale kahekümne viiendaks pulma-aastapäevaks tohutu üllatuse: romantilise reisi Pariisi. Aga ta ei osanud oodata, et ka mehel on talle üllatus: ta tahab lahutust. Šokist rabatud Grace langetab julge otsuse sõita Pariisi üksinda.

Londonist pärit noor naine Audrey on jätnud Pariisi jõudes seljataha südamevalu. Töö raamatupoes on tema pääsetee vabadusse, aga kuna tal pole raha ja ta ei oska prantsuse keelt, tundub hoopis, et tal tuleb veeta suvi Pariisi tänavatel... Kuni ta kohtub Grace’iga ja kõik muutub.

Grace’ile on suureks üllatuseks Audrey julgus, Audreyle aga see, kui ettevaatlik äsja üksi jäänud Grace on. Elades raamatupoe peal kohakuti korterites, pakuvad nad vastastikku seda, mida teisel jääb vajaka. Nad tulid Pariisi ennast leidma, aga leiavad imelise sõpruse, mis võib olla parim asi, mis nendega on üldse juhtunud...


AINULT SINA. TEINE RAAMAT
BRENDA NOVAK
Ersen, 2020

Brenda Novak kutsub teid Silver Springsi, maalilisse väikelinna Lõuna-Californias, kus isegi kõige karmimad südamed õpivad uuesti armastama...

Püüdes pärast lahutust kuidagi ots otsaga kokku tulla, on Sadie Harrisel näpud täiesti põhjas. Tema ettekandjatööst ei piisa arvete maksmiseks ega poja hooldusõiguse tagamiseks. Aga seda lahingut ei ole ta nõus kaotama. Meeleheites võtab Sadie vastu abilise koha Dawson Reedi juures – sellesama Dawson Reedi, keda süüdistati hiljuti oma kasuvanemate tapmises. Mehe juurde eraldatud farmi minek tundub riskantne, aga Sadiel pole muid valikuid.

Dawson on andnud Silver Springsi väikelinnale piisavalt põhjust tema suhtes ettevaatlik olla, aga ta on süütu neis asjus, milles teda süüdistatakse. Ta tahab jätta oma valusa mineviku seljataha ja perekonna farmi uuesti üles ehitada, et saaks oma vaimse puudega õe tuua tagasi koju, kuhu ta kuulub.

Kui Sadie ja Dawsoni töösuhe muutub isiklikuks, mõistab Sadie, et Dawsonis on palju enamat kui see paha poiss, kellena kõik teda näevad – tal on hea süda, mis on väärt, et selle eest võidelda.


LINNATÜDRUK MAAL
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Kui linnatüdruk kohtub maamehega…

Rorie Campbelli elu San Franciscos on meeldivalt rutiinne ning ta käib kohtingutel mehega, kes on samuti meeldiv ja etteaimatav. Aga puhkuse ajal Oregoni osariigist läbi sõites läheb ta auto katki ja appi tõttab kohalik hobusekasvataja Clay Franklin. Rorie avastab õige pea, et linnatüdruk võib maamehesse armuda küll. Ja ka vastupidi…

Kuid Clayl pole mingit õigust ta tunnetele vastata, sest ta on kihlatud teise naisega! Kas ta on valmis nii Rorie kui enda pärast seda kõike muutma?


KAS SÜDA ON ÜMMARGUNE? JUMALA JUURDE
EPP PETRONE
Petrone Print, 2020

„Sa oled eelmises elus Indias elanud!“ – Niisugust nalja tegi ema terve mu lapsepõlve. Ma istusin palju põrandal, istun siiani. Ja ma ei jätnud vahele ühtegi meie kolhoosi kino filmi, mille tegevus toimus seal värvilisel ja hullul laulude-tantsude maal.

Samas tuli India mu pärisellu täiesti ootamatult, võiks isegi öelda, et seletamatute imede näol. Mismoodi täpselt, seda saab lugeda „Kas süda on ümmargune?“ teisest osast. Siinne raamat leiab peategelase Mumbai lennujaamast. Pärast seda tuleb kõike, nagu ühes tõelises India filmis: õppimised, unistused, armumised, lootused, pettumised, pettused, Inglismaa, haigestumine… Ka otsus mitte tagasi minna…

„Vahel oled sa valitud oma teele, ja sa ei saa ise teisiti valida,“ ütleb üks tark kõrvalseisja. Nii ma lähengi Indiasse tagasi.

Ja juhtub veel igasuguseid uskumatuid lugusid, just selliseid, mille kohta ei oska öelda muud, kui et „võimalikud vaid Indias“. Need lood keerlevad mu sees nagu kaleidoskoop, üheks hetkeks peatab miski aja, ma näen pilti korraks silme ees, ja siis keerleb kaleidoskoop edasi. Tuleb hoopis Venemaa, Setomaa, õigeusu klooster, oma talu. Tuleb tõdemus sellest, et kõik teed viivad jumala juurde, sest kõik teed viivad iseenda sisse.


KIRG PARK AVENUEL
LAUREN LAYNE
Ersen, 2020

Särisev romaan sõprusest ja unistustest ning tõelise armastuse ja õnne leidmisest linnas, mis kunagi ei maga.

Nii kaua, kui ta suudab mäletada, on Bronxis sündinud Naomi Powellil olnud üksainus eesmärk: tõestada oma väärtust Upper East Side’i eliidile – inimestele, kelle heaks tema ema on töötanud majapidajana. Nüüd on Naomil riigi ühe suurima juveeliimpeeriumi otsustusvõimelise särtsaka tegevdirektorina lõpuks saavutatud see, mida ta tahab, ent tarvis läheb rohkem kui ainult õiget aadressi, et panna Manhattani ülemklassi lõpetama tema kohtlemine autsaiderina.

Suurim solvaja on ta uus naaber Oliver Cunningham – sellesama perekonna võsu, kelle heaks Naomi ema oli töötanud. Kui nad olid lapsed, tavatses Oliver Naomit kiusata, ja naeruväärselt kütkestava täiskasvanuna kiusab Oliver teda taas, kuid täiesti teisel moel. Nüüd on nad hõivatud võrdvõimeliste lahinguga, mis kas ühendab või hävitab...

Täis sarmi, tundeid ja palju intriigi, haarab see köitev romaan esimesest leheküljest alates.


MINU KUNAGISE SÕBRATARI PULMAD
WENDY WAX
Ersen, 2020

Põlvest põlve edasi antud pruutkleit harutab lahti kolme naise ellu tekkinud umbsõlmed.

Armastatud ja hoolega alles hoitud ajatu elevandiluuvärvi pruutkleit, millel on lainjas kaelus ja taljes pihaosa, lebab hellalt kokkupanduna karbis ja sosistab õnnesoove eelseisvateks kooseluaastateks. Kendrale, Briannale ja Laurenile meenutab see seda, mis oleks võinud olla – neile terendanud muinasjuttu ja katkenud sõprust. Kuid Kendra teab, et kleidi süü see küll ei olnud.

Lauren ja Bree olid kunagi lähedasemad kui õed, nad sirgusid koos, kuid kasvasid lahku, lastes murtud lubadustel ja täitumata unistustel oma sõpruse hävitada. Menukas kirjanik Lauren tuleb tagasi kodukohta Outer Banksi koos peigmehega ja soovib kleiti, mida ta polnud kunagi kavatsenud kanda. Samal ajal, kui raamatukaupluse omanik Bree on hädas eluraskustega, mis järgnesid abiellumisele ilusa printsiga. Kuigi kunagised südamesõbrannad maadlevad ebakindla tulevikuga, on nad mõlemad ühes asjas siiski kindlad: mõnda reetmist ei ole võimalik kunagi andestada.

Kendra tunneb oma tütre Laureni pulmade eelõhtul nõutust saladuse pärast, mida ta on liiga kaua hoidnud. Ja ta tõotab kaasa aidata, et kleit tooks Laureni ja Bree lõpuks uuesti kokku – kuna ta teab, et nad vajavad teineteist läheneva tormi üleelamiseks.


VIIMANE SUVI
VICTORIA CONNELLY
Ersen, 2020

Neil on terve suvi ees. Kas sellest piisab kunagise sõprussuhte taastamiseks?

Harriet Greenleaf unistab suvest ilusas Somerseti ranniku kloostris koos kahe parima sõbrannaga, aga tema unistus on kibemagus. Ühelt poolt on see võimalus ühendada taas kolm lahku kandunud elu, teisalt on tal muserdav saladus, mida sõbrannadega jagada, ja mis muudab kõik nende vahel igaveseks.

Esimesena jõuab kohale Audrey, töönarkomaan, keda ootab ees infarkt, kui ta tempot maha ei võta ja enda eest ei hoolitse. Lisa on rõõmsameelne flirtija, kes pole veel end kellelegi ega millelegi pühendada suutnud. Kas igavene optimist Harriet suudab neile meelde tuletada, et elus on ka palju rõõmu ja kui tähtis on tähistada häid sõprussuhteid enne, kui need käest libisevad?

Pika imelise suve tõusude ja mõõnade kaudu avastavad kolm naist taas, mida tähendab üksteisele toeks olemine enne, kui neid ootab ees elu kõige raskem hüvastijätt.


SINULE MÄÄRATUD

SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Pulmakorraldaja Renee Grothen ei olnud abielu jaoks loodud. Need, kes oskavad, teevad. Kes ei oska, korraldavad. Aga ta poleks iial osanud oodata imeliselt andeka põnevuskirjaniku Jasper Dembenski ettepanekut – armulooks. Tulevikuta lõbutsemiseks. Tõmme nende vahel on liiga tugev ja Renee ei suuda vastu panna. Nüüd saab ta oma mittepulmatordi... ja selle ka ära süüa.

Pärast sõjaväeteenistuses oldud aastaid on Jasper veendunud, et on suhete jaoks liiga katki. Nii et flirt – ja ei midagi enamat – tulise otsusekindla Reneega on liiga hea võimalus, et sellest loobuda... kuni kallimast saab tema muusa.

Renee on kriisilahendamise meister. Aga on ta lõpuks valmis selleks ainsaks kontrollimatuks asjaks – armastuseks?


SOSINAMEES
ALEX NORTH
Pegasus, 2020

Uks kui jääb sul pisut lahti, sosin kostab salamahti …

Pärast oma naise ootamatut surma on Tom Kennedy veendunud, et uuelt lehelt alustamine aitab tema ja ta poja hingehaavu ravida. Uus algus uues majas ja uues linnas, Featherbankis.

Aga sel linnal on sünge minevik. Kakskümmend aastat tagasi röövis ja tappis sarimõrvar seal viis last. Tasasel häälel akna taga keelitades oli ta oma ohvrid öösse meelitanud. Sosinamees, ütlesid inimesed, kuni Frank Carter tabati ja tema isik paljastati.

Just siis, kui Tom ja Jake end oma uues kodus sisse seavad, kaob linnas jäljetult väike poiss. Tema kadumise asjaolud on ärevusttekitavalt sarnased Frank Carteri kuritegudega ning taas hakkavad kõlama vanad kuulujutud, nagu oleks mehel olnud kaasosaline. Nüüd peavad uurijad Amanda Beck ja Pete Willis leidma poisi enne, kui on hilja, isegi kui Pete peab selle nimel jälle külastama oma suurimat painajat – Sosinameest.

Ent siis hakkab Jake kummaliselt käituma. Ta kuuleb akna taga sosistamist …

Alex North on briti kirjanik, kes ülemaailmsest menust hoolimata eelistab jääda anonüümseks ja varjuda pseudonüümi taha. „Sosinamehes“ vestab North mitut põlvkonda hõlmava sünge ja pinevust täis loo, mida nii lugejad kui ka kriitikud on nimetanud 2019. aasta parimaks põnevusromaaniks.


VÄIKE NURGAPOOD
NICOLA MAY
Pegasus, 2020

Rosa Larkini elu Londonis pole just kiita ja kui ta saab üllatuslikult pärandi – aastaid tühjana seisnud poekese mereäärses Devoni külas –, on tema esimene mõte pood maha müüa ja katsuda oma elu rööpasse saada. Aga selgub, et poe müümine pole sugugi lihtne. Rosa ei aimagi, kes see heategija on, ja pärandiga kaasneb klausel, et poodi ei saa müüa – selle saab anda edasi üksnes kellelegi, kes seda tõeliselt väärib.

Rosa otsustab katsetada ja teha kõik, mis tema võimuses, et väikeses Cockleberry Bay külas asuv poeke saaks uuesti elu sisse. Aga kas tal õnnestub see ihuüksinda? Ning kui mitte, siis kes teda selle juures aitab? Ja kes tegutseb selle nimel, et ettevõtmine luhtuks?

Nägus ragbimängija, seksikas torumees, petisest ajakirjanik ja terve rida kohalikke, kes topivad oma nina tema asjadesse … Sinna juurde veel salapärane avarii ja hinnalise, graveeringuga kaelakee kadumine – sellest saab Rosa enese avastamise teekond, mis toob kaasa terve hulga ettearvamatuid sündmuseid ning viib ta pärandi üllatava ja südantsoojendava saladuse jälile.

Briti autori Nicola May kirg on kirjutada armastusest, elust ja sõprusest talle omases helges ja humoorikas võtmes. Tema sulest on ilmunud kümmekond teost, ent „Väike nurgapood“ on raamat, mis tõi talle ülemaailmse läbimurde ja oli 2019. aastal Amazoni üks enim müüdud romaane.


JAHISELTSKOND
LUCY FOLEY
Eesti Raamat, 2020

Lumetorm lõikab Šoti mägismaal asuvasse jahilossi kogunenud kolledži-aegse sõpruskonna muust maailmast ära … ning peagi järgnevad mõrv ja kaos.

Nad on kõik sõbrad. Üks neist on tapja.

Jõulupuhkuse raugetel päevadel tuleb rühm kolmekümnendates eluaastates, omal ajal Oxfordis sõbrunenud mehi ja naisi kokku, et koos uut aastat vastu võtta. See traditsioon sai alguse kümme aastat tagasi, mil nad veel tudengid olid. Selleks aastaks on nad välja valinud idüllilise ja muust maailmast eraldatud jahilossi Šoti mägismaal – ideaalne koht, kus end vabalt tunda ja lõdvaks lasta.

Nad saabuvad sinna 30. detsembril, paar päeva enne seda, kui ajalooline lumetorm jahilossi muu maailma jaoks ligipääsmatuks muudab. Kaks päeva hiljem, uue aasta esimesel päeval, on üks nende seast surnud … ja tema tapja on samuti keegi nende seltskonnast.

Ruth Ware’i ja Tana Frenchi fännidele sobiv judinaid tekitav, pahaendelise õhustikuga psühholoogiline Agatha Christie stiilis põnevik, mida pole võimalik käest panna.

Lucy Foley õppis Durhami ülikoolis ja Londoni ülikooli kolledžis inglise keelt ja töötas mitu aastat ilukirjanduse toimetajana. Ta on kirjutanud raamatud „The Book of Lost and Found“ ja „The Invitation“. Lucy elab Londonis.


SKANDAAL
NICOLA MARSH
2020

Sellest ajast peale, kui ta kaksikutest tütred kodust lahkusid, on Marisale tundunud, et ta elust on midagi puudu. Tema suur häärber ei ole enam tulvil naeru ja kaost ning ta tahab meeleheitlikult tunda end vajalikuna… ja viia mõtted eemale saladuselt, mida ta on aastaid abikaasa eest varjanud.

Parimate sõbrannadega kohvitamine on ehk ainuke asi, mis aitab Marisal mõistuse juurde jääda. Aga Claire’il ja Ellyl on omad saladused. Näiteks, miks Claire pole mitu nädalat tööl käinud ja miks Elly ei räägi kellelegi, kes talle lilli kingib.

Kui Jodi, noor rase naine, Marisa ukse taha ilmub, tõttab Marisa talle kiiresti appi. Ta näeb Jodis iseennast ning teab, et teiste eest hoolitsemisele pühendumine võib võrratul moel kogu su aja endale nõuda.

Aga Jodi saabumisega kerkivad kiiresti kõikide valed pinnale. Sündimata lapse isa on keegi, keda naised väga hästi tunnevad, ja Marisa hakkab aru saama, et tema kinnisideel Jodit aidata võib olla hävitav hind…


LUMEHALDJAS
KETLIN PRIILINN
2020

Uurija Rebecca Lindeberg on lapsehoolduspuhkusel, kui kogu Eestit vapustab kummaline ja jõhker roim – noore pühendunud põhikooliõpetaja metsik tapmine ilma mingi nähtava põhjuseta. Lugu muutub veel kummaliseks, kui kolm last surnud õpetaja klassist end vabatahtlikult mõrvariks tunnistavad, kusjuures igaüks kinnitab, et tegutses üksinda. Taas kord ei suuda Rebecca juhtumi uurimisest eemale jääda ja asub oma kolleege abistama.

Rebecca Lindebergi sarjas on varem ilmunud raamatud „Enne kui on hilja” (2015), „Kas keegi kuuleb mind?” (2017), „Kommionu” (2017) ja „Jenny Dahlgren” (2018). „Lumehaldjas“ on sarja viimane raamat."


KIMALASED PIKSEKIVIL
EET TUULE
Eesti Raamat, 2020

Keskea künnisele jõudnud Kertu pääseb imekombel raskest liiklusõnnetusest ja taas hakkavad teda painavad kummalised unenäod ning Piksekiviga seotud mälestused lapsepõlvest. Naine otsustab aja maha võtta, et üle aastate külastada oma kodutalu Saaremaal. Seal kohtab Kertu kunagist naabripoissi. Ka Tõnu oli varakult kodunt lahkunud, kuid mõne aasta eest kodukanti naastes talunikuks hakanud.

Kuigi Kertu ja Tõnu isiklikus elus on palju pettumusi, lahvatab nende vahel kirglik armastus. Ent tee teineteise leidmiseni on sillutatud ootamatute katsumuste ja salapäraga. Armastajate ette kerkivad järjest uued takistused. Kas nad suudavad need ületada?


CHILBURY NAISKOOR
JENNIFER RYAN
Eesti Raamat, 2020

Kent, 1940

Idüllilises Chilbury külas on teoksil muutused. Naiste südamed murduvad, saates sõtta poegi ja abikaasasid. Kui vikaar otsustab lõpetada laulukoori tegevuse kuni meeste naasmiseni, näib kõik kadunud olevat.

Kuid just laulmiseks kokkutulemine on see, mida Chilbury naised neil süngetel aegadel vajavad. Mõned näevad kooris võimalust oma murede unustamiseks, teised aga juhust särada. Kuid ühe külaelaniku jaoks on koor täiuslikuks kattevarjuks, et hävitada Chilbury taasleitud üksmeel.

Lummav, paljusid inimesi haarav lugu, mis kulgeb külaintriigidest romantikani ning meeliliigutava elu ja surma olemuseni. Sellisena valgustab Jennifer Ryani esikromaan kodurinde naiste tõelist vaprust alistamatu vaimuga külas.

„Chilbury naiskoor“ on romaan sõjaaja hakkajatest inimestest ja ühtsest kogukonnavaimust. Tuju tõstev ja südamepõhjani liigutav teos uurib, mil moel suur ajalugu mõjutab tavaliste inimeste elu ja kuidas ellujäämine sõltub võrdselt nii sõprusest kui ka isiklikust vaprusest.

New York Timesi ja USA Today menuraamatute autor Jennifer Ryan on sündinud Inglismaal Kentis. Ta kirjutab paeluvaid raamatuid tavalistest inimestest, kes teevad erakordseid asju. Enne kirjanikuks hakkamist oli ta raamatutoimetaja Londonis ja Washingtonis. Jennifer elab abikaasa ja kolme lapsega San Francisco lahe piirkonnas.


SALADUS
KATHRYN HUGHES
Varrak, 2020

Mary on pikka aega varjanud saladust. Nelikümmend aastat tagasi tegi ta otsuse, mis muutis tema maailma igaveseks, aga ka tema lähedase elukäiku.

Beth otsib vastuseid. Ta pole kunagi oma päritolu teadnud, kuid nüüd on tal vaja tõde, et päästa oma haige lapse elu. Kui Beth leiab ema asjade seast ühe kulunud ajaleheväljalõike, mõistab ta, et tema poja tulevik sõltub tema enese minevikust. Ta peab minema kõige algusesse, et paljastada … saladus.

„Saladus” on inglise kirjaniku Kathryn Hughesi teine romaan. 2019. aasta alguses ilmus Varraku ajaviiteromaanide sarjas tema ülimenukas debüütromaan „Kiri”.


MÕRV KOIDIKUL
BETTY ROWLANDS
Eesti Raamat, 2020

Viirpuu villa on nüüd enam kui aasta Melissa Craigi kodu olnud ja naine maaeluga harjunud. Ta satub oma naabri Irise kutsel Londoni kunstikolledži auhinnatseremooniale, kus üks auhinnasaajatest, noor maalikunstnik, talle auhinna toonud maali, kauni noore naise portree, publiku silme all noaga puruks lõikab.

Veidi hiljem kohtub Melissa hiljuti külla kolinud kohaliku õppeasutuse juhatajaga, kes pakub talle võimaluse loovkirjutamise kursust läbi viia. Naine avastab üllatusega, et juhataja sekretär on võluv Angelica, seesama neidis, kelle portree lõhkumise tunnistajaks Melissa oli. Töö verisulis kirjanikega valmistab Melissale suurt rõõmu ja peagi hakkab üks kolleeg talle ka romantilises plaanis huvi pakkuma.

Ja siis, ühel päeval tööle saabudes seisavad koolimaja ees politseiautod. Toimunud on mõrv ja Melissa seab oma eesmärgiks tõe väljaselgitamise, kuna politsei peamiseks kahtlusaluseks osutub just naise uus silmarõõm.

Peagi leitakse uus surnukeha ja naine teab, et nüüd läheb mõrvari leidmisega kiireks. Kas Melissa jõuab kaunis külas inetu tõe enne päevavalgele tuua, kui järgmine ilmsüütu ohver elu kaotab?

Betty Rowlandsi järjekordses vaimukas teoses, mille peategelane on nutikas ja tundlik kirjanik Melissa Craig, saavad kokku Inglismaa maaelu idüll ja inimloomuse räpasemad küljed.


TULI JA VERI
GEORGE R.R. MARTIN
Varrak, 2020

Sajandeid enne „Troonide mängus” aset leidvaid sündmuseid asus Lohekivile elama Targaryenide Koda, ainus Valüüria Huku üle elanud loheisandate perekond. „Tuli ja veri” saab alguse legendaarse Aegon Vallutaja, Raudtrooni loonud valitsejaga ja jätkab selle ikoonilise trooni nimel võidelnud Targaryenide põlvkondade elulugudega kuni kodusõjani, mis nende dünastia peaaegu lõhki kiskus.

Mis Lohede Tantsu ajal tegelikult aset leidis? Miks oli Valüüria külastamine pärast Hukku nii ohtlik? Millised olid Maegor Julma kõige hirmsamad roimad? Milline oli Westeros siis, kui selle taevast valitsesid lohed? Need on vaid mõned küsimused, mis leiavad vastuse selles Tsitadelli õpetatud meistri poolt kirja pandud olulises kroonikas.


DILEMMA
A.A. PARIS
Pegasus, 2020

Kui kaugele läheksid sina, et kinkida armastatud inimesele veel mõni tund õnne?

Käes on Livia neljakümnes sünnipäev ja unelmate pidu, millega ta ihkab korvata omal ajal ära jäänud pulmapidu. Kohal on kõik talle kallid inimesed peale välismaal õppiva tütre Marnie. Aga kuigi Livia armastab Marniet väga, on tal salamisi hea meel, et tütar tulla ei saa. Ta peab mehele tütre kohta midagi rääkima, kuid otsustab põrutava uudisega peo lõpuni oodata, et nad kõik saaksid veel viimast korda õnnelikud olla.

Armastava abikaasana soovib Adam üle kõige, et Livia pidu oleks täiuslik, mistõttu on ta naise teadmata korraldanud Marnie kojusõidu, et tütar saaks ema tolle sünnipäeval üllatada. Vahetult enne pidu saab Adam aga kohutava uudise. Ta peab sellest Liviale rääkima ja kauaoodatud peo veel viimasel hetkel ära jätma.

Sest ta teab, et pidutseda oleks vale.

Aga Livia on nii õnnelik, nii elevil. Ja külalised on kohe saabumas …

„Dilemma“ on Parise neljas raamat, kus kirjanikul on õnnestunud taasluua debüütromaanis „Suletud uste taga“ miljoneid lugejaid endasse haaranud klaustrofoobiline pinge ja hoida seda kuni päris viimaste lehekülgedeni.


BALLETTMEISTER
URMAS VADI
2019

Urmas Vadi on mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes on kirjutanud nii romaane, novelle, näidendeid kui ka filmistsenaariume.

„Ballettmeister” heidab uut valgust ühe Eesti ajaloo pöördelise perioodi telgitagustele, keskendudes sündmustele 1940. aastate algupoolel, kui Eesti Vabariik on lakanud olemast, president Päts on vangistatud, olukord näib väljapääsmatu. Kas leidub keegi, kes suudab kastanid tulest välja tuua? Kas kunst ja ilu päästavad maailma? Mis on eesti rahvatantsu saladus?



HÕBEHUNDI LAULUD
VAHUR AFANASJEV
Vemsa OÜ, 2020

Luule algus on laulus. Pärast aastaid vabavärssi taasavastasin riimi. "Hõbehundi" luuletused räägivad armastusest, otsivad inimliku õnne allikaid, maadlevad keskeakriisiga, imetlevad loodust ja pürgivad lootuse poole.

Olen märganud, et inimestel on nende luuletustega lihtne suhestuda. Nii laulduna kui lugedes. Mõnda neist esitan ise, mõne on juba pärismuusikud üles korjanud.

LUMI

Siis ma vaatasin välja –
sisse hingasin lund.
Lumi. Ikkagi nälga
tundsin saamata und.
Mees, kes polnudki meheks
kasvada osanud veel.
Keegi siin hulluse keskel.
Rakkude võõras keel.
Hirmusegune selgus.
Vaatasin võõrana mind.
See polnud minu elu.
See polnud minu linn.
Teki all hõõrusin käsi –
möödunu külmus, et võiks
sellest mõtelda hästi,
jõuab kui kohale kõik.

JAAN KROSSI ÜTLEMISI
Tammerraamat, 2020

Käesolevasse kogumikku on valitud tsitaate Jaan Krossi loomingut läbivatest teemadest, milleks on ajalugu, rahvus ja rahvuslik kultuur, samuti talle olulistest inimestest, eri aegade kaasteelistest.

Krossi keel on huvitav ja rikkalik, sellest annab märku ka nii mõnigi siinsesse raamatusse valitud tsitaat. Allikateks on olnud kord vanem kirjakeel, kord Wiedemanni või mõni muu sõnaraamat, mõni murdeavastus, iseenda sõnaleid.

Raamat ilmub Jaan Krossi 100. sünniaastapäeva puhul.




JOOSEPI NELJAS NAINE
ANNELI LAMP
Hea Tegu, 2020

Väike lilla raamatukene "Joosepi naised" osutus õngeks, mis püüdis kinni suure kala – uue info mu tegelaste elukäigu kohta. Mida rohkem neist teda sain, seda elavamaks muutusid tegelaskujud mu kujutlustes. Ajalooliste faktide ümber, mis moodustavad loo selgroo, hakkas fantaasia elama oma elu. Taustade tundmine aitas lahti mõtestada, mis võis olla ühe või teise traagilise sündmuse põhjuseks või päästikuks ning andis julgust lugu jutustada. Kui "Joosepi naised" tugines peamiselt ajaloolisele tõele, jättes fantaasiale vaid väheke ruumi, siis käesolevas raamatus on tõde ja fantaasia väga tihedasti ja lahutamatult teineteisest läbi põimunud.



LAVASTAJA
SIIRI LAIDLA
Tänapäev, 2020

Keskikka jõudnud Eret on tammumas ummikteel. Juhuslik kohtumine kunagi tuntud, nüüd vananeva üksildase lavastajaga lisab naise ellu värsket hingust ning avab uusi väljavaateid. Ent kas me tegelikult ikka soovime seda, millest unistame? Kas oleme kindlad, et lavastame stseene oma elust ise? Või leidub kuskil Suur Lavastaja, kes ainsana otsustab, kas osaleme draamas või tragikomöödias? Kes ainsana teab, millal on õige aeg tõmmata ette eesriie?




MINU ODESSA. MINAGI OLIN ARKAADIA TEEL!
LOONE OTS
Petrone Print, 2020

Odessa pole linn, vaid on isiksus. Müüt, milles kajavad anekdoodid, ooperiaariad, musketärifilmid, pätilegendid, juudi road, Must meri… Siin on vist sündinud böfstrooganov, ning igal juhul on siin sündinud Ilf ja Petrov, aga ka poeet Puškini armastus, Venemaa esimene iludusvõistlus, esimene kinostuudio ja esimene lennukitehas. Keset linna särab ooperiteater nagu ehtekarp. Selle kõrvalt viib mereni maailmakuulus Potjomkini trepp. Oma koha on leidnud Võssotski, Majakovski, Ostap Benderi ja apelsini (jah, apelsini) ausambad. Ning kõik hulkuvad kassid on paksud, sest neid toita on auasi.

Odessa ei ole Ukraina ega ammugi Venemaa. Odessa elanik kannab uhkusega tiitlit odessiit, kõneleb odessa keeles ja heidab igal võimalikul juhul õhku killu kohalikku hõrku huumorit. Sünnist saati on see linn mitme kultuuri mosaiik, kuhu iga võõras on teretulnud oma värvi lisama.


MINU VORMSI. VÄINAMERE TWIN PEAKS
BARBI PILVRE
Petrone Print, 2020

"Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus. Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis. Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit."


PALGASÕDUR V OSA. STOCKHOLMI ENSÜÜM
KALLE KLANDORF, ANDREAS E. JAKOB
2020

Tallinna abilinnapea, endise kriminaalpolitseiniku ja eriteenistuse juhi Kalle Klandorfi põnevusromaanide sarja "Palgasõdur" V osa on kirjutatud koostöös Tallinnas sündinud, kuid nüüd juba aastaid Rootsis elava eestlase Andreas E. Jakobiga.

Romaani sündmused toimuvad viimasel kümnendil peamiselt Stockholmis ja Pärnus, kuid rulluvad vahepeal üle kogu Euroopa ja koguni Põhja-Aafrikasse. Lugeja märkab üllatusega, et tänapäeva elu Rootsi suurlinnades meenutab suurest Eestit 1990.aastatel.

Raamatu autorid avaldavad põhjusi, miks lähevad immigrandid kuritegelikule teele, miks neil tekib soov hävitada teine riik ja kultuur. Tõsielusündmusi ja ilukirjandust osavalt põimivas romaanis tõmmatakse terrorismivastasesse sõtta poolkogemata ka Rootsi väike naaber Eesti. Loomulikult on asjasse segatud ka GRU eesotsas "Palgasõduri" sarjast varem tuntud kurikuulsa kindrali Nikolai Dmitrievitši ja "palgasõduri" Heikoga.


PARGIMÕRVAD
HELEN PRINS
Hea Lugu, 2020

Mees oli parki tulnud kindla eesmärgiga, tal olid kaasas nuga, nöör ja piits. Tüdruku oli tal juba varem välja valinud ja oma valikut ta ei muutnud. Sellise reegli oli mees endale seadnud, õigemini oli ta nii kokku leppinud oma partneriga. Ta ründas täie jõuga ja ootamatult.

Kaks aastat hiljem on ohvreid juba kolm. Tüdrukud olid Tallinna erinevates parkides tapetud igal aastal täpselt samal kuupäeval.

Kui senine uurija lahkub, asub pargimõrvadega tegelema Ottovar Lee. Ta on kogenud politseinik ja loodab, et värske pilk ja nutikus aitavad tal lõpuks mõrvari tabada. Õige pea taipab Lee aga, et mõrvar on tema isiklikult sihikule võtnud ja ei lõpeta enne, kui on Lee täielikult hävitanud.

„Pargimõrvade“ autor Helen Prins tunneb politseitööd läbi ja lõhki. Ta on õppinud Sisekaitseakadeemias politseiametnikuks ja omandanud Tartu Ülikoolis õigusteaduste magistrikraadi. 2010-2018 töötas ta Politsei- ja Piirivalveametis.


PILVEDE VARJUD
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2020

Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine.

Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik …


RETSEPTIRAAMAT
JACKY DURAND
Tänapäev, 2020

Henri on tagasihoidliku restorani omanik ja võrratu kokk, kes suudab valmistada imelisi roogasid peaaegu mitte millestki. Kokaks ihkab õppida ka tema poeg Julien, kuid Henri peab seda tänamatut ametit pojale sobimatuks; Julienil tuleb omandada korralik haridus ja hakata inseneriks või õpetajaks.

Kui Henri raskesti haigestub, saab Julieni kinnismõtteks isa pärandi säilitamine ja tema salapärase retseptiraamatu leidmine. See viib ta tagasi lapsepõlve- ja noorusaegadesse – teekonnale, millel paljastub traagiline perekonnasaladus ning selgub, miks Julieni ema oma pere juurest lahkus.

Jacky Durand (snd 1962) on prantsuse toiduajakirjanik, kelle epikuurlikud gastronoomiaveerud on võitnud tuhandete gurmaanide südame. „Retseptiraamat“ on tema teine romaan, kurbilus lugu suureks kasvamisest, isa ja poja keerulistest suhetest ning nende ühisest armastusest toidu ja kokakunsti vastu.


KEYSERLINGI SALADUS
KLAUS MODICK
Eesti Raamat, 2020

Max Halbe teeb mõnele oma Schwabingi sõpradest ettepaneku veeta suvi koos ühes suvilas Starnbergi järve ääres. Keyserling, kes on oma loominguga avalikkusele silma jäänud ja kolleegide seas armastatud, poseerib seal kunstnik Lovis Corinthile. Legendaarne portree kujutab tollal juba süüfilisest märgistatud kirjanikku suisa võluvas inetuses. Poseerimise ajal küsitleb Corinth korduvalt Keyserlingi tema mineviku, nooruse ja ülikooliõpingute kohta, mille ümber levib seltskonnas mitmesuguseid kuuldusi, saab aga üksnes põiklevaid vastuseid.

Ühel kontserdikülastusel koos Frank Wedekindiga kohtab Keyserling lauljannat, kes näib talle tundmatust nimest hoolimata iseäralikult tuttav. Kas tegu on sama naisega, kelle ümber toona, enam kui kahekümne aasta eest, puhkes skandaal, mis sundis teda Viini põgenema ja tegi temast aadelkonna seas persona non grata?

„Keyserlingi saladus“ on unustamatu kunstnikuromaan. Irooniline, tõepärase õhustikuga, tark ja kaasahaarav. Romaani peategelane on Kuramaalt pärit tuntud baltisaksa kirjanikust Eduard von Keyserling (1855–1918), kes õppis aastatel 1875–1877 Tartu Ülikoolis kunstiajalugu ja juurat. Romaan toetub Keyserlingi eluloolistele faktidele, vaid Tartu-skandaali sisu on autori fiktsioon.

Klaus Modick (sünd 1951) õppis Hamburgis germanistikat, ajalugu ja pedagoogikat, promoveerus väitekirjaga Lion Feuchtwangerist ja töötas seejärel muu hulgas õppejõuna ja reklaamiloojana. Pärast mitmeid aastaid tegutsemist külalisdotsendina välismaal elab ta alates 1984. aastast jälle oma sünnilinnas Oldenburgis, olles vabakutseline kirjanik ja tõlkija. Oma rikkaliku loomingu eest on ta saanud arvukalt auhindu, muu hulgas Nicolas Borni preemia, Bettina von Arnimi preemia ja Rheingau kirjanduspreemia. Lisaks on ta olnud Villa Massimo ja Villa Aurora stipendiaat. Tema menukaimateks romaanideks on „Der kretische Gast“ (2003), „Sunset“ (2011), „Konzert ohne Dichter“ (2015) ja „Keyserlingi saladus“ (2018).


JA SIIS OLI TA LÄINUD
LISA JEWELL
Eesti Raamat, 2020

Ellie Mack oli täiuslik tütar. Ta oli viieteistkümneaastane, kolmest lapsest noorim. Teda armastasid ühtviisi nii ta vanemad, sõbrad kui ka õpetajad. Tema ja ta poiss olid unistuste paar. Kõigest mõne päeva pärast pidid läbi saama riigieksamid ja algama idülliline suvevaheaeg. Kogu elu oli ta ees valla.

Ja siis oli ta läinud.

Nüüd püüab ta ema Laurel Mack oma eluga edasi minna. Tütre kadumisest on möödas kümme aastat, abielu purunemisest seitse aastat, ja kõigest mõni kuu on möödas sellest, kui Ellie juhtumi viimane juhtlõng päevavalgele tuli. Kui Laurel kohtab aga kohvikus üht sarmikat meest, on talle enesele ehk kõige suuremaks üllatuseks, kui kiiresti nendevaheline flirt millekski sügavamaks kujuneb. Peagi tutvub ta juba Floydi tütardega – ja mehe noorem laps Poppy võtab Laureli hingetuks.

Sest Poppy näeb välja nagu Ellie. Ja nüüd hakkavad küsimused, millega Laurel on püüdnud kõigest väest rahu teha, teda uuesti vaevama. Kuhu Ellie läks? Kas ta jooksis tõesti kodust minema, nagu politsei on pikka aega kahtlustanud, või oli tema kadumisel mõni valgustkartvam põhjus? Kes see Floyd õieti on? Ja miks meenutab ta tütar nii jahmatava täpsusega Laureli enda kadunud tüdrukut?

Lisa Jewell on rahvusvaheline menukirjanik, kelle sulest on ilmunud 17 romaani, sealhulgas New York Timesi ja Sunday Timesi bestseller „Ja siis oli ta läinud“. Jewelli teoseid on ingliskeelsetes maades müüdud üle kahe miljoni eksemplari ja neid on tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde. Lisa elab koos abikaasa ja kahe tütrega Londonis.


AGATHA RAISIN JA LUSIKATÄIS MÜRKI
M.C. BEATON
Tänapäev, 2020

Siiani on kõiki Agatha tegemisi toitnud kustumatu kirg eksabikaasa Jamesi vastu. Aga nüüd pole Jamesist tükk aega ei kippu ega kõppu kuulda. Agatha tunneb tunnetest puudust. Võib-olla on see põhjuseks, miks võtab Agatha enda peale võimatuna näiva ülesande: reklaamida ühe väikese külakese, kus keegi pole kunagi käinud ega kavatsegi minna, tuluüritust. Aga võib-olla on põhjus hoopis kohaliku noore leskmehe George’i rohurohelistes silmades ...

Reklaami mõttes on üritus edukas – Comfrey Magna jõuab üleriigilistesse uudistesse. Paraku mitte hõrkude mooside tõttu. Ja Agatha peab välja selgitama, miks viskus proua Andrews alla kiriku katuselt ja miks proua Jessop jõkke hüppas.


TÜTARLAPS JA ÖÖ
GUILLAUME MUSSO
Varrak, 2020

Prantsuse Riviera – talv 1992

Ühel kibekülmal ööl, kui kogu kampus on ootamatust lumetormist halvatud, põgeneb 19-aastane Vinca Rockwell, üks kõige säravamatest ja andekamatest õpilastest, koos oma filosoofiaõpetajast armukesega. Tütarlapse jaoks on armastus kõik või mitte midagi.

Teda ei nähta enam kunagi.

Prantsuse Riviera – kevad 2017Vinca parimad sõbrad Fanny, Thomas ja Maxime olid kooliajal lahutamatud, kuid pole lõpetamisest saati enam kohtunud. Nende teed ristuvad taas koolikokkutulekul. Kakskümmend viis aastat tagasi panid nad toime kohutava mõrva ja müürisid laiba gümnaasiumi võimlasse. Võimlasse, mida hakatakse peatselt ehitustööde eel lammutama.

Nüüd on selge, et tõde tuleb päeva­valgele – kriipiv, koletu ja kuratlik.


KÄSI, MIS HOIDIS MU KÄEST
MAGGIE O’FARRELL
Eesti Raamat, 2020

Paeluv romaan kahest naisest, keda viiekümne aastase vahemaa tagant ühendab kunst, armastus, reetmised, saladused ja emaksolemine.

Lexie Sinclair kavandab endale erakordse elukäigu. Vanemate viisipärase maaelu kammitsais vaevlev neiu kavatseb põgeneda Londonisse. Seal hakkab ta seltsima Innes Kentiga, ajakirja peatoimetajaga, kes kannab sinise pardimuna karva lipse ja tutvustab Lexiele sõjajärgse Soho kütkestavat põrandaalust boheemlastemaailma. Lexie õpib reporteriametit, õpib tundma kunsti ja kunstnikke, õpib elama täiel rinnal, kirgliku armastuse nimel. Ta rajab endale mitu elu ning kõik nad on tavatud. Ja lapseootele jäädes ei kõhkle naine hetkegi last omal käel üles kasvatamast.

Aastakümneid hiljem – tänapäeva Londonis – üritab noor kunstnik Elina pärast sünnitust jalgu alla saada. Ta ei tunne ennast ära: ta leiab end tänavail paljajalu kõndimas ning talle ei taha kuidagi meenuda see pisike seik, kui ta lapsele elu andis. Isaks saamine toob aga Elina kaaslasele Tedile meelde ammu ununenud asju; mälupilte, millele ta mälus kohta ei ole.

Ning just siis, kui mälestused Tedi aina enam häirima hakkavad, saab selgeks, et neid kahte lugu – kahte naist – näib miski ühendavat. Miski, mis muutub aina liigutavamaks ja kaunimaks, mida lähemale selle paljastamisele jõutakse.

„Käsi, mis hoidis mu käest“ on hingekriipiv, meeltliigutav teos ja suurepärane sissevaade sellesse, kuidas me oma elu loome ja koost võtame, kelleks me end peame, ning kuidas see, mis inimesest maha jääb, võib meid etteaimamatult kokku viia.

Maggie O’Farrell (1972) on nüüdisaegse Iiri kirjanduse tuntumaid esindajaid. 2010. aastal pälvis ta raamatu „Käsi, mis hoidis mu käest“ eest Costa romaaniauhinna. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaan „Esme Lennoxi kadumine“ (2018).


NAGU VITS VETTE
LEE CHILD
Varrak, 2020

Öise metroorongiga sõites saab Jack Reacher ootamatult aru, et ühe tema kaasreisija juures võib täheldada kõiki tunnuseid, mis Iisraeli luure koostatud nimekirja järgi viitavad enesetapupommarile. Olles varem ühe terrorirünnaku üle elanud, otsustab Reacher selle siin ära hoida. Või vähemalt üritada.

Ent siis juhtub midagi, mida ta ei osanud ette näha, ning vallanduvad sündmused, mille tõttu Jack Reacher osutub äkki pinnuks silmas nii New Yorgi politseile kui ka mitmele USA föderaalametile, rääkimata mingitest kahtlastest turvameestest.

Ehkki ta ise ei soovi muud kui välja selgitada tõde, kohtab ta oma teel loendamatuid takistusi ning talle hakkavad vastu töötama inimesed, kellest ta poleks seda oodanud.

Ta jõuab jälile plaanile, mille eesmärgiks on saada oma valdusse tundlik info, mis puudutab USA eriväelaste kunagist lühimissiooni Afganistanis. Näiliselt vajavad seda infot kunagise Nõukogude armee snaipri lesk ja tütar. Ent varsti saab Jack Reacherile selgeks, et nende naiste puhul on tegemist hoopis kurikuulsa terrorirühmituse al-Qaeda liikmetega. Ja paraku pole nad saabunud New Yorki ilma suure hulga relvastatud saatjateta.

Algab võitlus elu ja surma peale.


EGA SA LUIS VELEZT POLE NÄINUD?
CATHERINE RYAN HYDE
Ersen, 2020

New York Timesi menuautor Catherine Ryan Hyde on kirjutanud liigutava romaani kahest võõrast, kes leiavad, et heategu on võimas vastumürk hirmule.

Raymond Jaffe tunneb, et ta ei sobitu kuhugi. Ei ema uue perega. Ei nädalalõpukülalisena isa ja tolle naisega. Ei kooliga, kus ta on tõrjutu. Pärast poisi parima sõbra ärakolimist on Raymondil vaid kaks tõelist sidet: metsiku kassiga, kelle ta on ära taltsutanud, ja pimeda üheksakümne kahe aastase naisega, kes elab temaga ühes majas ja kellega ta tuttavaks sai, kui too esitas uudishimuliku küsimuse: „Ega sa Luis Velezt pole näinud?”

Saksa juut Mildred Gutermann, kes pääses napilt holokaustist, on olnud üksi, sest tema abistaja kadus äkki. Naine pöördub abi saamiseks Raymondi poole ning kui too üritab Luisi üles leida, saab nende kahe vahel alguse tõeline ja ootamatu sõprus.

Luisi kaotuse käes vaevlev Mildred isoleerib end, kantuna kitsarinnalisusest ja hirmust, oma naabruskonnast. Otsustanud mitte lasta naisel alla anda, aitab Raymond tal näha, et iga maailmas toime pandud kohutav tegu on omakasupüüdmatu heateo peegelpilt, ja Mildred aitab Raymondil aru saada, et on lootust, kui sul on keegi, kellest kinni hoida.


POLE SÜÜDI!
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Caroline Lomax täidab oma kodanikukohust vandemeeste kogu liikmena ja ootamatu kokkusattumusena teeb seda ka Ted Thomasson. Caroline nägi meest viimati siis, kui ta oli neliteist ja Ted temast aasta vanem. Toona käis poiss talle närvidele ja ta on endiselt samal arvamusel. Ent asjad on muutunud. Näiteks on Tedist saanud väga nägus mees, kes oskab kohe kindlasti hästi suudelda. Nüüd soovib Ted, et Caroline näeks temas midagi enamat kui poissi minevikust. Ta tahab, et Caroline näeks temas meest, kellega abielluda.




ÜHEL ÕHTUL JÄRVE ÄÄRES
BETHANY CHASE
Ersen, 2020

Ühel kuumal suveõhtul järvemajas juhtunud tragöödia muudab igaveseks kahe parima sõbra – ja mehe, keda nad mõlemad armastavad – elu. Kuid tõde ei ole nii lihtne, kui selles keerulises romaanis armastusest, sõprusest, reetmisest ja andestusest esmapilgul paistab.

Leah on oodanud seda hetke kaua aega: tema kallim Ollie viib ta oma vanematekoju Seneca järve ääres, et terve nädal nautida suviselt laiska õndsust, paadisõitu ja grillimist. Paar on olnud koos neli aastat ja Leah on veendunud, et Ollie teeb lõpuks ometi ettepaneku. Leah ei suuda vastu panna kiusatusele jagada rõõmsat uudist parima sõbra June’iga, kes tuleb nendega koos puhkama, ja kelle kohalolek muudab kõik palju tõelisemaks.

Seitse aastat hiljem on hetk, mida June on peljanud, viimaks käes: tema kihlatu Ollie viib ta oma vanemate järvemajja. Aga see ei ole tavaline külaskäik tavalisse kohta – see on maja, mida kummitavad June’i sügavale maetud mälestused oma kadunud sõbrast Leah’st – ja sidemest, mis paistab olevat alles Leah’ ja mehe vahel, keda June armastab sama sügavalt, kui leinab oma sõpra.

Vaheldudes kahe naise südika hääle vahel, on „Ühel õhtul järve ääres” emotsionaalne romaan, mis uurib sõpruse, truuduse ja reetmise keerukat sasipundart – kõik suunatud ühele küsimusele: kas armastus suudab ületada ühel kuumal suveõhtul juhtunut?


VIHMASTE ILMADE ÕED
KATE HEWITT
Ersen, 2020

Kui Lucy Bagshaw’ elu Bostonis laguneb, sest tema kuulus kunstnikust ema kirjutas salvava leheartikli, võtab ta vastu poolõe Julieti kutse minna elama tema juurde mereäärsesse külakesse Põhja-Inglismaal. Lucy loodab näha võluvaid kotedžeid ja kellaviieteesid, kuid selle asemel leiab, et õde on endassesulgunud võõrustaja, ilm on märg, tuuline ja külm ning tema uus ülemus Alex Kincaid on tõsine leskmees, kes palkas ta tööle ainult selleks, et Julietile teenet osutada.

Hoolimata sellest, et Juliet ise kutsus Lucy enda juurde, jahmatab teda, kuidas õde tema organiseeritud elu segi paiskab. Samal ajal kui Juliet sõdib nii võõraks jäänud ema kui sooviga last saada, hakkab Lucy vastupandamatu optimism ka teda nakatama. Iseäralike külaelanike abiga hakkavad need kõhklevad vihmaste ilmade õed asjadele uue pilguga vaatama… ja leiavad teineteises armastava pereliikme, mis toob nende ellu suured muutused.


COOPERI LUMMUS
LORI FOSTER
Ersen, 2020

Enne murdvargust, mis hävitas tema enesekindluse, oli Phoenix Rose’il kihlatu, edukas kauplus ning elu oli toimekas ja õnnelik. Pärast kuid kestnud saatuse meelevallas triivimist asub ta tööle järveäärses kämpingus Cooper’s Charm. Ümbritsetuna kaunist loodusest, sõbralikest kolleegidest ja karismaatilisest lesestunud ülemusest, liigub Phoenix aeglaselt tagasi pärismaailma.

Kui Ridley Rose külastab Cooper’s Charmi, et uurida, kuidas ta nooremal õel läheb, nõustub ta hetke ajel majapidajanna ametikohal tööle asuma. Ikka veel muserdava abielulahutuse järel ebakindel, tunneb ta rahuldust hästi tehtud tööst... ja puhkekeskuse nägusa sukeldumisinstruktori tähelepanust.

Cooper’s Charm pidi Phoenixile ja Ridleyle olema vaid ajutine peatuspaik. Ent see kõrvalepõige võib juhatada nad kohta, kus neil on tarvis kõige enam olla, kus tulevik on ühtviisi rahuldust pakkuv ja üllatav...


ALATI MINUGA
BARBARA FREETHY
Ersen, 2020

Pärast kolmandat katkestatud kihlust tuleb Gianna Campbell koju oma tädile poodi appi ja ravima murtud südant, taibates, et temast on saanud linna naerualune – põgenev pruut. Nagu sellest ei piisaks, tuleb linna tagasi ka tema endine kallim Zach Barrington, kel on põhjust teda vihata.

Zach tuleb Whisper Lake’i tagasi mitte ainult töö pärast, vaid ka isiklikku lunastust otsima. Viimane, keda ta kohata tahab, on Gianna, kelle tõttu ta kunagi aeti minema ainsast kohast, kus ta end harmoonilisena tundis. Ent kui naine järve kukub, on mõlemad selle aastaid hiljem toimunud kohtumise järel hingetud.

Ja järsku on minevik palju lähemal...

Zach ja Gianna eemalduvad teineteisest kiiruga, kuna kardavad haiget saada. Üllatavad saladused, eluohtlikud paljastused ja võimalus armastusele, mis on tugevam kui nad ette kujutada osanuks, paneb neid järele mõtlema, kas nad võivad teineteist seekord usaldada.


SURFSIDE’I ÕED
NANCY THAYER
Ersen, 2020

Keely Green on lapsest saadik unistanud ilusalt Nantucketi saarelt lahkumisest, et saada kirjanikuks. Nüüd on ta edukas kirjanik, kes elab New York Citys, osaleb glamuursetel kokteilipidudel ja suhtleb kirjandusliku eliidiga. Keely käib kohtamas võluva ja suurepärase lastekirurgiga, kes näeb esinduslik välja, aga ei ole see „õige“. Ta ei suuda suhtele lõppu teha, kuni mees teatab, et tema on valmis abielluma. Siis lükkab toimetaja Keely viimase romaani tagasi. Kuna isiklik ja tööelu on järsku pea peale pööratud, igatseb Keely lohutava saareelu järele.

Lastena olid Keely ja tema parim sõbranna Isabelle lahutamatud. Mitte miski ei saanud nende vahele tulla, välja arvatud – nagu peagi selgub – Keely keskkooliaegne austaja Tommy. Koju naasmine tähendaks silmitsi seismist Isabelle’i kibeda reetmisega ning Isabelle’i ja Tommy perega, eluga, mida oleks võinud elada Keely.

Kui Keely ema depressiooni langeb, teab Keely, mida tegema peab, kuigi ei taha võõraks jäänud sõbrannaga kokku sattuda. Kohtumine Isabelle’i vanema venna Sebastianiga – Keely ammuse salaarmastusega – muudab olukorra ainult keerulisemaks.

Ühel imelisel suvel peab Keely seisma silmitsi oma minevikuvigadega, et leida tõeline õnn kohas, mis on alati ta kodu olnud. Nancy Thayer särab selle meeliülendava looga andestamisest ja eneseleidmisest taas.


MÄLESTUSTE MERI
FIONA VALPY
Ersen, 2020

1937.aastal muutub seitsmeteistkümneaastase Ella elu alatiseks, kui ta sõidab suveks ilusale Île de Ré saarele ja tutvub karismaatilise loova Christophe’iga. Nad veedavad suve koos, matkavad saare liivastel randadel ja ujuvad kristallselges vees, ning Ella tunneb end esimest korda elus täiesti vabana.

Aga sõja puhkemine seab kõik uude valgusesse. Ella peab pöörduma tagasi Šotimaale, kus ta läheb vabatahtlikuna sõjaväe abiteenistusse koos kena ja vapra Angusega. Uues maailmas tunneb Ella, et ta eemaldub järjest rohkem sellest olemusest, mis tal oli Île de Rél. Kas ta leiab kunagi tee sinna tagasi? Ja kas ta soovibki seda?

„Mälestuste meri”, mis viib lugeja tuuliselt Île de Rélt karmile Šoti mägismaale, on köitev teekond mälestuste jõust, armastusest ja uutest algustest.


ISAKS ÕPPIMINE
SUSAN MALLERY
Ersen, 2020

Üksikema Sandy Walker tuli Glenwoodi lootuses leida vaikne ja sõbralik koht, kus oma kolm last üles kasvatada. Tal polnud kavaski otsida metsikut seiklust kurikuulsa poissmehe Kyle Haynesiga. Mis siis, et see võimatult seksikas asešerif paelus ta lapsi ja pani Sandy ihast värisema? Ta vajas enda kõrvale tõsist partnerit, mitte seiklejat.

Kuusteist aastat oli Kyle varjanud oma hinges armumist Sandysse. Kuid paraku ei soovinud Sandy olla sõbrast enamat. Ta väitis, et Kyle pole isatüüp. Aga kas ta siis ei mõistnud, et Kyle oli kogu elu selleks rolliks valmistunud?

Sarja eelmised raamatud: Parim pruut; Abielu esimesel võimalusel


AHELDATUD TÄHT
NORA ROBERTS
Ersen, 2020

Keegi oli neile lõksu seadnud. Nüüd põgenevad kättpidi kokku aheldatud pearahakütt Jack Dakota ja kohtust kõrvalehoidja MJ O’Leary kahe palgamõrvari eest. Ja naine ei selgita midagi – isegi siis mitte, kui Jack leiab tema käekotist hiiglasuure sinise teemandi. Kõik viitab sellele, et Jack ei tohi usaldada ahvatlevat jooksikut, keda ta on palgatud kinni nabima… Aga ta süda arvab teisiti.

Sarja eelmine raamat: Peidetud täht




JUSTICE LANGEB
AUDREY CARLAN
Pegasus, 2020

Armas, kuid eluvõõras Camille Johnston on New York Citys ellujäämiseks teinud, mida vähegi tarvis. Tormiline minevik ei ole teda murdnud ning ta püüdleb stabiilse tuleviku poole, kus üüriraha hankimise pärast muret tundma ei pea. Uus algus mainekas ehitusfirmas ei aita tal mitte ainult arveid maksta, vaid toob ta ellu ka kõik muu, millest ta on unistanud, aga mille vääriliseks ennast pidanud ei ole.

Tuntud naistekütil Nathaniel Walkeril ei ole kunagi olnud raske daame kohtingule kutsuda. Eduka juristi ja ärimehena teab ta täpselt, kuidas nii kohtusaalis kui ka igal pool mujal oma tahtmist saada – seda kuni päevani, mil ta kohtub Camille’iga. Nate’i enesekindlus sõlmib Cami mõtted ja tunded peadpööritavasse ihapuntrasse ning kui sädemed nende kahe vahel juba lendama hakkavad, siis puhkevaid leeke enam taltsutada ei saa.

Ometi hakkavad Camille’i minevikust ja olevikust välja kooruma saladused, mis paisuvad peagi pooltõdede ja varjamise keeristormiks ning panevad Nate’i ja Cami vahel tekkinud sideme tõeliselt proovile.

Kuum, romantiline ja hingetuksvõttev romaan „Justice langeb“ on „Kalendritüdruku“ raamatute autori, ameeriklase Audrey Carlani uue erootiliste lugude sarja kolmas ja ühtlasi viimane raamat.

Loe ka sarjas juba ilmunud romaane „Ingel langeb“ ja „London langeb“.


KUIDAS PÜÜDA MUTTI. JA KUIDAS LEIDA END LOODUSES
MARC HAMER
Varrak, 2019

Elujaatav raamat maaelust, looduse ringkäigust, üksildusest, surelikkusest ja rahulolust – seda kõike pakub uue nurga alt suurepärane looduskirjanik, ametilt vana kooli mutipüüdja.

Ehkki üsna tavaline loom, on mutt ka omajagu saladuslik: tema harjumused on mõistatuslikud, anatoomiline ehitus kummaline ja ta elab täiesti üksi. Marc Hamer on muttidega tuttavam kui enamik meist, seda nii tänu oma pikale tööelule Walesi rohumaadel kui ka noorukipõlve kogemustele, kui ta kodutuna maakohtades ringi rändas ja ööseks põõsa alla magama heitis.

Selles ilusas ja meditatiivses raamatus jutustab Marc loo endast ja vaatleb, mida mutid ja elu keset loodust võiksid meile meie enda inimsuse ja rahulolupüüdluste kohta kõneleda.

„Kuidas püüda mutti” on looduskirjanduse pärl, mis ülistab meelerahu ja tõdemust, et meid ümbritsev maailm on imeline.


POLIITILINE DAAMIKINNAS
JAAK JÕERÜÜT
EKSA, 2019

Kuidas reeta Eestit uut moodi? Kas suures erakonnas on suured manipuleerijad? Kes manipuleerivad inimestega rohkem, kas poliitikud või diplomaadid? Kas välk tuleb alati selgest taevast? Kas perekondades on alati saladusi? Kas suur võit saabub sama ootamatult kui lihtne läbikukkumine? Kus peitub võitude ja kaotuste mõõdupuu? Kuidas armastus lõhnab? Miks armastus haavab ja põletab? Mis lunastab inimesi? Poliitilise armastusromaani tegevus toimub Eestis, Rootsis ja Itaalias.




KORSTNAPÜHKIJA SURM
M.C. BEATON
Tänapäev, 2019

Rändkorstnapühkija Pete Ray äri läheb hästi, sest kohalikud usaldavad tema ja ta vanamoodsate harjade teenust. Kuid siis avastab Hamish Macbeth ühe maja korstnast laiba. Kõik on veendunud, et süüdi on Pete, üksnes Hamish ise ei usu, et heasüdamlik korstnapühkija suudaks kedagi korstnasse toppida. Peagi läheb lugu veel saladuslikumaks ja süngemaks, sest nõmmelt leitakse Pete’i enda surnukeha. Roimade lahendamine jääb taas Hamishi õlule. Ja seekord võib süüdlane olla ohtlikult lähedal …

 


ELUSÜGIS
MATI SOONIK
Eesti Raamat, 2020

Jõudnud elusügisesse, meenutab inimene paratamatult minevikku. Et olemine vähegi talutav oleks, tuleb leida jõukohast tegevust, mis on vajalik ja rõõmupakkuv. Nii on ka Voldemariga, romaanidest „Elujanu“, „Elamisjulgus“ ja „Elukargus“ tuttavaks saanud ettevõtliku ja kireva elukäiguga mehega. Lesepõlve pidav Voldemar tunneb üksindust, kuid elurõõmus ja reibas mees püüab sellele probleemile lahendust leida. Toris pensionäride jõulupeol kohtub ta meeldivate prouadega. Kas Voldemar leiab hingesugulase ja kuidas suhtub tütar isa püüdlustesse elu huvitavamaks muuta?

Nostalgiasugemetega „Elusügis" maalib värvika pildi Voldemari noorusest, sõja- ja kolhoosiajast ning pensionäride elust 2000. aastate alguse Eestis.


HINGEVÄÄDID
VILLIAM NEEME
Eesti Raamat, 2020

Tobias elab Kopenhaagenis rahulikku ja turvalist elu, mida häirivad vaid seletamatud öised luupainajad. Ühel varasuvel toovad töökohustused taanlase Eestisse, kust tema vanaisa kunagi sõja eest põgenes. Uutest kohtumistest saavad alguse sündmused, mis panevad tagasihoidliku noormehe astuma välja endale tuttavast maailmast.

Raamat viib lugeja müstilisele rännakule nii Eesti ajaloo troostitumatesse päevadesse kui ka sügavale Amazonase džunglisse, sidudes lummavalt ühte mineviku ja oleviku, maagilise ja argise, südamliku ja karmi ning eksootilise ja põhjamaise.

Villiam Neeme debüütromaan „Hingeväädid” on Eesti Kirjanike Liidu 2019. aasta romaanivõistlusel esile tõstetud töö. Argirealistlikult algava romaani lõpuks on jõutud peaaegu müütilise mõõtmeni.

„Hingeväädid” on kannatlikult jutustatud lugu, milles põimuvad ühte mälu teema, inimese sisepainete probleem ning psühhedeelne liin. Pealkirja tähendus on mitmetine – romaanis pöördelist rolli mängiv ayahuasca tähendabki ketšua keeles hingevääte, kuid sel sõnal on siin ka avaram kujundlik tähendus.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esile tõstetud teoses on koos veenvalt esitatud psühholoogiline realism ja kunstiliselt välja peetud fantastiline kirjeldus, mis kasvavad orgaaniliselt omavahel ühtseks tervikuks. See, kuidas lugeja viiakse ühest registrist sujuvalt üle teise, ilma et tekiks usutavuse tõrget, on omaette saavutus. Väärtuslik on ka see, et psühhedeelse kogemusega seonduvat ei idealiseerita ega müstifitseerita. „Hingeväädid” kehtestab oma iseseisva maailma, mis on väga sarnane sellega, kus me elame, kuid väljub märkamatult tõepärasuse piiridest. Kas tulemuseks on maagiline realism, mõistulugu või „mälukirjandus”, see jääb juba lugeja avastada. - Luuletaja ja kirjandusteadlane Aare Pilv


KOLÕMA JUTUD
VARLAM ŠALAMOV
EKSA, 2019

Vene kirjaniku Varlam Šalamovi (1907–1982) ilukirjandusliku proosa kogumik „Kolõma jutud” avab lugejale ühe hirmsama peatüki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kullakaevandamise Kaug-Põhjas, mida tegid sunnitöölaagri vangid. Sellel raamatul on olnud tähtis partii traagiliste häälte kooris, mis kirjeldavad seal peetud olelusvõitlust. Autor, kes viibis ise vangina Kaug-Põhja laagrites 1937–1951, oli seda võitlust isiklikult kogenud. Vähetähtis pole seegi, et need lood valmisid vahetult pärast laagrist vabanemist aastatel 1954–1962, kui Šalamov oli oma loomejõu tipul. Olles läbi käinud kõigist põrguringidest, kirjeldab autor üleelatut napilt, külmalt ja jõuliselt.



KRIMMI VANG II. VENE AEG
MIHKEL TIKS
Tänapäev, 2020

Sel aastal tuleb kevad Krimmis teisiti. Naiste ja delfiinide asemel ilmuvad rohelised mehikesed. Ukraina ja poolsaare vahele veetakse piiritõkked ja suurtükid. Rannalõbude ja armurõõmude asemel puhkeb transpordi- ja elektriblokaad. Lapsed kutsuvad isa koju, kuid Vanamees ei raatsi maja maha jätta. Ka Ukraina naised jagunevad patriootideks ja separatistideks, kuid Krimmi pole kummalgi asja. Üksnes Zaporožje halastajaõde jätkab Vanamehe varustamist nii hinge- kui kehatoiduga. Kuni talle saabub sõjaväekutse. Krimmi vangil tuleb karikas põhjani juua.



SOOVIDETA ÕNNETU
PETER HANDKE
Tänapäev, 2020

„Soovideta õnnetu“ on vormilt lühiromaan, kuid seda on sageli peetud Peter Handke kõige olulisemaks teoseks. Raamatu peategelane on Handke ema, kes lõpetas elu enesetapuga – tekst jälgib tema elukäiku paralleelselt ühiskondlike muutustega. Tulemuseks on sügavalt isiklik ja terav kirjeldus inimese murdumisest.

Peter Handke (snd 1942) on üks tuntumaid Austria kirjanikke, tema intensiivsed ja emotsionaalsed draama- ja proosatekstid on muutnud saksakeelse kirjanduse nägu. 2019. aastal pälvis Handke Nobeli kirjanduspreemia. Eesti keeles on varem ilmunud tema teosed „Tõelise tundmuse hetk“, „Vasakukäeline naine“, näidend „Kaspar“ ning jutustus „Kirjaniku õhtupoolik“.


PUNASE MÄRKMIKUGA NAINE
ANTOINE LAURAIN
Eesti Raamat, 2020

Ehtprantslasliku hõnguga romaanis „Punase märkmikuga naine“ on meisterlikult kokku põimitud põnevik ja romantiline armastuslugu.

Öösel kell kaks rünnatakse üksikut naist tema koduukse ees ja röövitakse käekott. Võtmete ja rahata, palub ta ulualust lähedal asuvast hotellist. Järgmisel hommikul leiab raamatupoe omanik, mees parimais aastais, ühegi dokumendita koti prügikastikaanelt. Käekotis on suure hulga esemete seas punaste kaantega märkmik, milles olevad ülestähendused teda lummavad.

Järgneb imeline seiklus, milles on oma roll keemilise puhastuse töökojal, kuldamisteenuseid pakkuval ateljeel, käekoti omaniku lähedasel sõbral, naiste kataloogi pidaval elumehel, loomekriisis vaevleval kirjanikul, viieteistaastasel lütseumineiul, kuulsal Patrick Modianol ning kassidel Belphégor ja Putin.

Irooniani ulatuv huumor laseb elu näha muheleva kõrvaltvaataja pilguga ja liigutav romantika juhib mõtted kõrvale hallist igapäevaelust.

Pariisis sündinud ANTOINE LAURAIN (1972) on ajakirjanik, antiigikoguja ja kuue romaani autor.


HARITUD
TARA WESTOVER
Sinisukk, 2020

Meie olime need, kes pidid maksma, mõtlesin ma. Ema. Euke. Shawn. Me olime saanud vermeid, haavu ja ajupõrutusi, meie jalad olid põlema pandud ja koljud lahti lõigatud. Me olime elanud ärevuses, omamoodi pidevas hirmus, meie aju oli kortisoolist üle ujutatud, sest me teadsime, et see kõik võib meiega iga hetk juhtuda. Sest isale oli usk alati ohutusest tähtsam. Sest ta uskus, et tal on õigus, ja see usk püsis – pärast esimest autoõnnetust, pärast teist, pärast õnnetust vanarauakonteineriga, tulekahju, kaubaaluseõnnetust. Meie olime need, kes lõivu maksid.

Tara kasvas üles idahos. Tema isa elas peatselt saabuva maailmalõpu nimel, taunis meditsiini ja kooliharidust ning sundis lapsi töötama ohtlikes tingimustes. Raskeid ajukahjustusi, ajuverejookse ja ulatuslikke põletushaavu raviti üksnes koduste salvide ja homöopaatiaga. Keegi isegi ei teadnud, millal Tara sündis, sest tal polnud sünnitunnistust …

Tara veetis oma päevi isa romulas töötades, ent iga seal veedetud juhmistava tunniga ägenes temas teadmishimu ning tüdruk hakkas ise õppima. Ta luges matemaatika-, loodusloo- ja ajalooõpikuid ning suutis ennast harides jõuda muu hulgas ka Harvardi ja Cambrige’i ülikooli.

„Haritud“ on jahmatav lugu täis emotsionaalset ja füüsilist vägivalda, aga ka tugevust ja julgust, et ennast elu halbadest seikadest lahti rebida, jätta selja taha masendav lapsepõlv ja kodu ning pürgida edasi hariduse ja parema tuleviku suunas.


KATHARINA KOOD
JØRN LIER HORST
Eesti Raamat, 2020

See aeg on jälle käes. Juba kahekümne neljandat korda otsib William Wisting välja Katharina Haugeni kadumisjuhtumi materjalid. Juhtum on siiani lahendamata ja nii on Wisting igal aastal käinud külas Katharina abikaasal Martin Haugenil. Pidev kontakt politseiinspektori ja leinava mehe vahel on aastate jooksul kujunenud sõprussuheteks. Kuid sel aastal seisab Haugeni maja Wistingu saabudes tühja ja pimedana. Oma naise kadumise aastapäeval on Martin Haugen kadunud.

Samal päeval tuleb uurija Adrian Stiller Wistinguga kohtuma. Riikliku kriminaaluurimise teenistuse (Kripos) noor lahendamata juhtumite uurija Stiller on avastanud seose Katharina kadumise ja kadunud inimese juhtumi vahel, millega ta töötab. Kaks uurijat peavad jõupingutused ühendama, kuid koostöö keeruka iseloomuga Stilleriga on kogenud Wistingule väljakutse. Nüüd peavad nad leidma lähtepunkti, milles nad on ühel meelel ja juhtumi lahendamiseks koostööd tegema.

„Katharina kood“ on esimene osa Jørn Lier Horsti juba kriitikute poolt tunnustatud uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.


NULLPUNKT
THOMAS ENGER, JORN LIER HORST
Varrak, 2020

Kui norra kuulus naismaratoonar oma skandaalse elulooraamatu tutvustusele hommikutelevisioonis kohale ei ilmu, ei oska keegi pidada seda muuks kui naise tavapäraseks staaritsemiseks. Riburadapidi hakkavad aga kaduma ka teised avaliku elu tegelased ja tõsielustaarid. Kogenud kriminaaluurija Alexander Blix aimab, et juhtumite vahel on seos, kuid milline? Selle seose avab talle nooruke ajakirjanik Emma Ramm, kellega ta tee uurimise käigus ristub. Blix asub Emmaga koostööle, julgemata naisele tunnistada, et peale kriminaalmenetluse seob neid ka 19 aasta tagune kohutav sündmus, mis muutis nende mõlema elu igaveseks.

„Nullpunkt” on norra kahe kõige menukama krimikirjaniku Jørn Lier Horsti (snd 1970) ja Thomas Engeri (snd 1973) esimene koos kirjutatud romaan. See on esimene osa kavandatud uuest krimisarjast.


ÄREVIL INIMESED
FREDRIK BACKMAN
Varrak, 2020

„Mees nimega Ove” autor Fredrik Backman on kirjutanud oma seni tõenäoliselt kõige tempokama teose. „Ärevil inimesed” on igas mõttes segane komöödia sellest, kuidas korteriesitlusest saab pantvangidraama, sellest, kuidas üks õnnetu pangaröövel suleb end ühte korterisse koos üliinnuka maakleri, kahe muserdatud IKEA-sõltlase, ühe kurja keelega multimiljonäri, ühe kurbliku tädikese, ühe viimase vindi peal raseda, ühe tüütu tüdruku ja ühe küülikupeaga. Viimaks annab röövel alla ja laseb pantvangid vabaks, aga kui politsei korterisse tungib, on see ... tühi. Hiljem aset leidnud ja tulemuseta jäänud ülekuulamistel saame kuulda igaühe versiooni toimunust ja hargnema hakkab klassikaline mõistatus. Kuidas röövlil põgeneda õnnestus? Miks kõik nii pahased on? Ja mis inimestel nüüdsel ajal viga on?


SEROTONIIN
MICHEL HOUELLEBECQ
Varrak, 2020

Michel Houellebecq on kirjutanud: „Ma usun vähesesse, kuid see-eest väga sügavalt. Ma usun piiratud kuningriigi võimalikkusse. Ma usun armastusse.”

„Serotoniini” peategelane kiidaks need sõnad kahtlemata heaks. Tema lugu viib meid läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma.

Ta räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, nii palju kui see veel võimalik on, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.

„Serotoniinis”, mida peetakse Houellebecqi romaanidest kirjanduslikult üheks tugevamaks, räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.


CLEA
LAWRENCE DURRELL
Eesti Raamat, 2020

„Clea“ on Lawrence Durrelli neljaosalise romaani „Aleksandria kvartett“ viimane raamat. Kui romaani kolm eelnenud osa käsitlesid Teisele maailmasõjale eelnenud aega, siis „Clea“ liigub ajas edasi, rääkides sellest, mis toimus sõja ajal ja pärast sõda. Nagu „Justine’is“ ja „Balthasaris“ jutustab lugu minategelane, Aleksandrias elav inglise keele õpetaja ja kunstnik Darley. See puudutab peamiselt tema armusuhet biseksuaalse maalikunstniku Cleaga ja mõlema kasvamist küpseteks kunstnikeks.

Lawrence Durrell (1912‒1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke. „Aleksandri kvarteti“ esimene raamat „Justine“ ilmus eesti keeles 2016., teine ‒ „Balthasar“ 2017. ja kolmas osa „Mountolive“ 2019. aastal.


PÕHJUS ELADA
RICHARD ROPER
Tänapäev, 2020

Südamlik ja naljakas romaan surmast, valetamisest, üksindusest, armastusest ja mudelrongidest.

Andrew on plindris. Ta on valetanud tööintervjuul, kuidas tal on naine ja kaks last, kuid nüüd ähvardavad kolleegid külla tulla. Tegelikult elab Andrew üksi armetus korteris koos oma mudelrongide kollektsiooniga. Andrew töö on otsida üksinda elanud lahkunute võimalikke pärijaid ning ta on peale kirikuõpetaja sageli ainus inimene nende matustel. Tema kindlatel rööbastel kulgevat elu muudab päev, kui tööle saabub uus kolleeg Peggy. Ei, see ei lähe lihtsalt.

Richard Roper kasvas Stratford-upon-Avonis ja töötab kirjastuses toimetaja. „Põhjus elada“ on tema esimene romaan ja see on ilmumas kahekümnes keeles.


TÄNA ÖÖSEL SA SURED
VIVECA STEN
Pegasus, 2020

Kui noor tudeng Marcus Nielsen oma ühikatoast surnuna leitakse, viitavad kõik märgid enesetapule. Kuid noormehe ema on kindel, et poeg mõrvati. Ta palub, et politseiinspektor Thomas Andreasson ja tema kolleegid juhtumit põhjalikumalt uuriks. Nacka politseijaoskond on aga üle koormatud. Thomas pääses vaevalt poole aasta eest surmasuust ja pole kindel, kas ta enam taastubki. Sellegipoolest otsustab ta juhtumile mõne lisatunni pühendada. Juurdlus viib politseinikud Sandhamni külje all asuva Korsö saare kunagisse sõjaväebaasi.

Thomas ja tema sõbranna Nora Linde, kes toibub alles lahutusest, püüavad välja selgitada, mis juhtus kolmekümne aasta eest saarel, kus õpetati välja merejalaväe eriüksuslasi – rannikujäägreid.

Peagi sureb veel üks Korsöga seotud mees. Ja siis veel üks. Kas minevikus juhtus midagi, mis päevavalgust ei kannata?

„TÄNA ÖÖSEL SA SURED“ on armastatud Rootsi krimiautori Viveca Steni Sandhamni-sarja neljas romaan, mis räägib kättemaksust, tagakiusamisest ja hingehaavadest, mis jätavad jälje kogu eluks.

VIVECA STEN on üks edukamaid Rootsi naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 25 keeles ja müüdud maailmas kokku üle 5,5 miljoni eksemplari. Sandhamnil on Viveca enda suvekodu juba tema lapsepõlvest saati, samuti on saar paljude stockholmlaste lemmiksuvituskoht.


CURRANT CREEKI ORG
RAEANNE THAYNE
Ersen, 2020

Alexandra McKnight eelistab pikki tööpäevi ja lühiajalisi suhteid ning ta on selle kõik Hope’s Crossingist leidnud. Kohaliku suusakeskuse vanemkokana on ta äsja saanud unelmate tööpakkumise linna ehitatavasse eksklusiivsesse restorani. Kuid kööki kujundades avastab Alex end lähedastes suhetes töödejuhataja Sam Delgadoga...

Esmapilgul näib Sam Alexi jaoks täiuslik olevat. Ta on pikka kasvu, karm, imelise väljanägemisega – ja linnas vaid paar nädalat. Ent kui Sam kolib ootamatult temaga samale tänavale, kahtlustab Alex, et kuueaastase poisi pühendunud üksikisa tahab temalt rohkem, kui naine anda suudab. Nüüd sõltub Samist, kas ta suudab aidata Alexil mõista, et minevikust hoolimata võivad nad koos Hope’s Crossingisse midagi tähendusrikast rajada.


ELU ILMA SINUTA
SHARI LOW
Ersen, 2020

Kolmekümneaastane Dee Harper ja tema abikaasa Luke on üliõnnelikud. Dee ustavad vanemad Val ja Don võivad tema üle iga päev uhkust tunda. Jen on olnud tema parim sõbranna ja „kasuõde“ sestsaadik, kui nad teismelistena esimest korda armusid, 90-ndatel end jubedalt meikisid ja juukseid tupeerisid. Nad on nagu iga teine sõprade ja sugulaste ring, kus armastades ja naerdes elatakse oma elu.

Kuni ühel päeval muutub kõik. Dee hukkub autorataste all ning tema lähedased peavad igaüks omal moel leinaga toime tulema.

Üks abielu satub ohtu, kui lapsevanem keskendub õigluse tagaajamisele. Abikaasa püüab hakkama saada naise ja ühise tuleviku kaotusega. Ja sõbranna avastab jahmatavad saladused, mida mitte keegi ei teadnud.

Aga nad kõik peavad õppima, et edasi saab elada ainult minevikust lahti lastes.


JOONISTA KODU
JAMIE BRENNER
Ersen, 2020

Idüllilises Sag Harboris on alanud suvi ja Emma Mapsonile tähendab see külaliste tervitamist American Hoteli vastuvõtulauas. Aga kui linna üks kuulsamaid elanikke, kunstnik Henry Wyatt äkki sureb, saab Emma teada, et mees on kummalisel kombel jätnud oma mereäärse kodu – ta enda kujundatud meistriteose tulvil kunsti – Emma teismelisele tütrele Pennyle.

Manhattanil muutub legendaarse kunstipatrooni Bea Winsteadi lein oma eluaegse sõbra ja endise äripartneri kaotuse pärast solvumiseks, kui ta kuuleb uudiseid mehe šokeerivast pärandusest. Kuidas need tundmatud kohalikud inimesed Henry maja endale said? Bea sõidab koos oma assistendi Kyle’iga Sag Harborisse, olles otsustanud maja tagasi nõuda ja säilitada Henry pärandit.

Emma püüab tütre pärandust kaitsta, aga Bea avastab, et kunstnik on jätnud igale poole kogu linnas oma joonistusi. Tõrksa Penny abiga paneb Bea tükid kokku ja sellest kujuneb illustratsioon tema ja Henry jagatud minevikule. Ootamatu pööre muudab nende kõigi elu.

Emma ja Bea, kelle on kokku viinud lahing maja pärast, on sunnitud silmitsi seisma minevikuga. Tulevik aga paneb proovile kõik, mida nad usuvad armastuse, saatuse ja perekonna kohta.


MA JÄLGIN SIND
COURTNEY EVAN TATE
Ersen, 2020

Ühel täiesti mõeldamatul suveöisel hetkel upub Emmy Fisheri viieteistkümneaastane tütar rannalähedases vees. Või nii vähemalt tundub ja nii on kirjas ka politseiraportis.

Sügavas leinas Emmy vajab aega ja julgust, et Leah’ magamistuppa siseneda. Kui ta seda viimaks teeb, siis leiab ta esmalt eest midagi hämmastavat ja siis juba sõnulseletamatut...

Ta avastab, et Leah’l oli salasuhe vanema mehega, kelle soovid ja tahtmised olid sünged. Nüüd peab ta aga armsalt tütrelt süütuse võtnud mehe leidma. Iga hinna eest.

Vähehaaval avanevad tema ees Leah’ viimased elukuud, maalides pildi, mida Emmy vaevu uskuda suudab. Tõde vabastab ta. Või tapab.


MAJAKE MERE ÄÄRES
DEBBIE MACOMBER
Ersen, 2020

Tragöödiast vapustatud Annie Marlow suundub armsasse paika: Vaikse ookeani looderannikule Oceanside’i. Ta loodab taastada oma eluvaimu sealsete inimeste abiga: kohalik maaler Keaton, kes kohendab Annie üürimajakest mere ääres; Mellie, veidravõitu majaomanik, kellega Annie loodab sõbraks saada, või Britt, kohutavat saladust peitev teismeline. Kuid kõige rohkem paelub Anniet Keaton, kelle osavõtlik suhtumine pakub talle ta leinas tröösti.

Kui ootamatu võimalus ähvardab olematuks muuta saavutatud rahuliku elulaadi, on Annie oma kodus justkui turvalises sadamas, olgugi sunnitud valima uue väljakutse ning õnneliku elu ja armastatud mehe vahel. Selles südantsoojendavas romaanis leiab Annie, et kõige kindlam viis omaenda kurbusest üle saada on aidata teistel teha sedasama.


SUVI JAANIMARDIKARANNAS
JENNY HALE
Ersen, 2020

Hallie Flynni lemmikkoht kogu maailmas on tema vanatädi Clara kaunis maja koos seda ümbritseva veranda ja võluvate vaadetega sätendavale türkiissinisele ookeanile. Halliele tundub minek Jaanimardikaranda, mis on täis maagilisi lapsepõlvemälestusi, nagu kojujõudmine. Aga see kõik on muutumas...

Ühe hetkega on Hallie maailm pahupidi pööratud. Ta süda on murtud, kui tema jumaldatud tädi Clara siitilmast lahkub.

Nagu alati on tädi Clara kõigele mõelnud. Tema viimases kirjas on nimekiri, mille Hallie kirjutas kaheteistaastasena – ja tädi Clara viimne soov on, et ta selle ellu viiks. Hallie otsustab kordki elus mitte kahelda. Jättes oma perspektiivitu töö ja etteantud päevakava, võtab ta kuulda tädi Clara sõnu.

Veetes suve Jaanimardikarannas, saab Hallie kokku vanade sõpradega ja tuletab meelde asjad, mis on talle kõige tähtsamad. Lapsepõlvesõber Ben Murray on alati tema kõrval, toetades iga tema sammu sel teel. Kuid seda nimekirja täita pole lihtne. Ja nagu sellest poleks veel küllalt, juhuslik kohtumine jõuka Gavin Wilsoniga, uustulnukaga Jaanimardikarannas, paneb ta oma tulevikus kõhklema ja seisma silmitsi millegagi, mis on maetud sügavale tema südamesse ja mida ta ei taha tunnistada.

Kas Hallie suudab järgida nimekirja ning oma elu muuta? Või hävitab hoolega hoitud saladus tema uue alguse – ja võimaluse armuda?


HISPAANIA LUBADUS
KAREN SWAN
Ersen, 2020

Hispaania üks rikkamaid mehi on suremas. Ta perekond on šokeeritud, kui avastab, et mees kavatseb jätta kogu oma varanduse noorele naisele, kellest keegi pole varem midagi kuulnud. Kes on see naine ja miks on tal selline mõjuvõim?

Charlotte Fairfaxil palutakse sõita Hispaaniasse seda mõistatuslikku lugu uurima. See toimub nädal enne tema pulmapäeva, aga naine on kindel, et aega on piisavalt – kindlasti on vaid üks põhjus, miks vana mees peaks jätma oma raha kaunile naisele.

Aga Madridis ei lähe asjad plaanikohaselt, sest naine, kes varanduse peaks saama, eitab, et ta sellest midagi üldse teab. Kas ta valetab? Charlotte süveneb selle prominentse perekonna ajalukku ning avastab sünge mineviku. Kui kaua aega tagasi maha maetud saladused olevikku imbuvad, hakkab Charlotte mõtlema, kas armastuse kestmiseks tuleb andestada või unustada – või läheb vaja vaid kahte armastavat südant.


VÄIKE TEEPOOD PEATÄNAVAL
JODIE THOMAS
Ersen, 2020

Punapäine lokkis juustega Zoe on avatud ja lahke vaba hing, kes unistab saada New Yorgis kuulsaks näitlejaks. Arglik Emily on hädas vaimsete probleemidega, kuid tal on kirjaniku süda ja hing. Ning pikakasvulisel, sportlikul ja tugeval Shannonil on sügav lojaalsustunne, mis tuleb talle sõjaväeakadeemiasse õppima asudes kasuks.

Naiseks kasvades, karjääri tehes, oma unistuste poole püüeldes ja armastust leides saavad Zoe, Emily ja Shannon teada, et elu ei lähe alati nii, nagu nad sooviksid, kuid kõigis raskustes on nad koos oma korrapäraste teepidudega üksteisel olemas. Ja kui juhtub mõeldamatu, peavad tüdrukud kokku tulema, et seista silmitsi suurima katsumusega.



KONGO TANGO
PAAVO MATSIN
Lepp ja Nagel, 2019

Esikoht Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2019

Romaan "Kongo tango" on maagilise realismi võtmes kirjutatud teos – moodne lugu, mis võib just praegu kuskil õmblustest ragisevas Euroopas aset leida. Romaani keskmes on ronkinimesed, kes põgenevad Londoni Toweri kindlusest viies lugeja Brüsseli mustanahaliste kvartalitesse ja Inglismaa raudteepubidesse, Praha juutidega kohvikusse istuma ja Budapesti kohale koos varestega lendama, aga ka Kairo araablaste slummidesse ja Kongo jõeparvedele. Romaanil on mitu müstilist allhoovust: raamatus ärkavad üles üleloomulikud olendid ja vanad legendid, mis on eurooplaste kollektiivsest alateadvusest ikka ja jälle esile kerkinud.

Romaanivõistluse žürii liige Holger Kaints ajakirjas Looming 9/2019: „Saagi mitmekesisusest hoolimata langetas eri vanuses ja erinevate kirjanduslike maitsetega žürii (Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Ene Paaver, Aare Pilv, Kerttu Rakke, Maire Laurik ja allakirjutanu) väga üksmeelse, võiks lausa öelda, et žürii liikmetele ainumõeldavana tundunud otsuse. Esimene auhind läks käsikirjale „Kongo tango”, mille autoriks osutus pärast ümbriku avamist Paavo Matsin. See teos oli oma teostuse ja viimistletuse tasemelt silmanähtavalt teistest üle. Romaani laad on neile, kes on Matsini varasemaid teoseid lugenud, üldjoontes tuttav. Ent vaieldamatult on tegemist edasiminekuga ka autori tasandil. Materjali käsitlus on sel korral kuidagi eriliselt hõrk.”


KRIMMI VANG. UKRAINA AEG
MIHKEL TIKS
Tänapäev, 2019

Mihkel Tiksi omaelulooline romaan kõneleb elust, rõõmudest ja raskustest, mida on autorile pakkunud Krimm. See on mõtteline järg tema eelmistele ta enda elu kujutavatele romaanidele.

Koduste jamade käest Krimmi nostalgiareisile läinud Vanamees jääb endalegi ootamatult Musta mere äärde elama ja kinnisvaraäri ajama. Algab viiekümne kolme aastase mehe kolmas noorus, mida vürtsitavad Ukraina naised ja rahamaias bürokraatia. Kui elu võõrsil ja kodus lõpuks laabuma hakkab, kerkivad Kiievis Maidanile barrikaadid. Kuid miski ei ennusta veel, et Vanamees teist korda elus Vene okupatsiooni kätte satub. Kirjastuse Tänapäev 2018. aasta romaanivõistluse võitnud teos.


VABASURM
JOHANNES KIVIPÕLD
Eesti Raamat, 2020

Nona on 17-aastane koolitüdruk, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni.

Siim on 42-aastane laenuhaldur, kes lõpetab oma elu. Keegi ei tea, miks. Enne surma oli ta endale hankinud tuttuue mobiiltelefoni.

Hugo on noor politseiuurija, kes ei suuda leppida, et Nona ja Siimu surma põhjus jääb teadmata. Ülemuste soove trotsides asub ta juhtumeid lahendama ja tema ees rullub lahti lugu, mida tal endalgi on algul raske uskuda.

Meinart on täiesti tavaline mees. Nii tavaline, et tänaval teda keegi isegi ei märka. Kuid see-eest märkab tema teisi. Kui Meinart kellegi ellu ilmub, vapustab tolle lähedasi peagi enesetaputeade. Aga kas vabasurm oli ikka … vaba surm?

Johannes Kivipõllu kriminaalromaan käsitleb tundlikku enesetaputeemat. Ses mõtlemapanevas teoses analüüsib autor manipuleerimise ja mõjutamise tagamaid ning näitab, kui hõlpsasti võib üksijäetud ja haavatav inimene muutuda tööriistaks kellegi pahatahtliku käes.

Johannes Kivipõllu sulest on varem ilmunud romaanid „Pööris” (2018) ja „Põrge” (2018).


JOKK EHK JURIIDILISELT ON KÕIK KORREKTNE
ANNELI URGE
Pilgrim, 2019

Vandeadvokaat Andres Rahn kuulub täieõiguslikult rikaste ja ilusate maailma. Terane mõistus ja mehelik sarm avavad talle uksed rahvusvahelise haardega ärimeeste, võimuahnete poliitikute ja saatuslikult veetlevate kaunitaride glamuursesse, joovastavasse ja samas üliohtlikku maailma, mis on täis seksi, reetmist, uimasteid, intriige ja salapäraseid õnnetusjuhtumeid.

Kui Andrese suurärimehest kuldklient eksklusiivse tenniseklubi jõuluturniiril kahtlastel asjaoludel hinge heidab, tuleb mehel teha karme valikuid, mis viivad ta halastamatusse võitlusse ahne ärihai, korrumpeerunud kohtunike, psühhopaatidest tippadvokaatide ning teiste silmale nähtamatute mõjuvõimsate jõududega. Peagi selgub, et niidid viivad otse Tallinna linnapea ja Vene oligarhide vandenõuni välja. Kahetsusväärselt ilmneb, et pealtnäha ideaalsel mehel Andresel on üks oluline puue – südametunnistus, mille sunnil satub ta koos salapäraselt vastupandamatu lesega ootamatusse olukorda, kus kaalul on rohkem kui elu...

Anneli Urge debüütromaan „jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne“ viib lugeja skandaalse kohtuprotsessi keerdkäikude kaudu otse poliitilise korruptsiooniskandaali keskmesse ja sealt salatreppi mööda võimukate tippametnike, rahaahnete ärihaide, altkäemaksust toituvate kohtunike ja teiste prostituutide privaatsfääri.

Paratamatult tõstatub küsimus õigusriigi jätkusuutlikkuse ja inimlike väärtuste säilimise kohta maailmas, kus kõik on müügiks ja juriidiliselt on alati kõik korrektne. „See raamat on nagu aken teise maailma, mille olemasolu me oleme kogu aeg kahtlustanud. Nüüd on ta täies hiilguses meie ees – mees ise oma parimates aastates, tema väikevennad ja -õed, kurjad, ahned, naljakad ja koledad korraga. Ma ei loodagi, et see ravib Eesti terveks, aga vähemasti algus on tehtud. Ammu oli aeg! Kui me oma peldikuid ise ei tühjenda, jääbki haisema, ja keegi ei „aimagi“, kust see tuleb.“ Mart Kivastik, kirjanik

„See raamat on nagu lukuaugust piilumine tuppa, mida me oleme kuulnud olemas olevat, kuid mida loodetavasti tegelikkuses siiski ei ole.“ Villu Kõve, Riigikohtu esimees

See krimiraamat sisaldab kõiki selle žanri raamatu elemente. Samas on karakterites üsna paljugi tuttavat ja süžees oma käänakutega on ka palju sellist, millesarnast oleme lugenud ajalehtedest. Jääd mõtlema, kus lõpeb reaalsus ja kus hakkab fantaasia ja ei tahagi enam panna raamatut käest ära. Kahtlemata on Anneli ammutanud inspiratsiooni ka enda 25 aasta pikkusest advokaaditöö kogemusest Tallinnas. AKU SORAINEN, vandeadvokaat ning advokaadibüroo SORAINEN asutaja ja vanempartner

Anneli Urge on sündinud 1971. aastal Pärnus. Ta on kahe poja ema ja 25-aastase staažiga advokaat. Kolm aastat tagasi suundus Anneli psühhloogiaõpingutele ja pakub nüüd lisaks õigusnõustamisele ka psühholoogilist tuge. “jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne” on Anneli debüütromaan.


JUMALAL EI OLE AEGA
MARJE ERNITS
Eesti Raamat, 2019

„Jumalal ei ole aega“ on kaasaegne lugu kahest väga erineva saatusega õest, kelle elu põimub olukordades, mida kumbki neist poleks osanud ette näha.

Aet, õdedest vanem, on edukas ärinaine, tema nooremal õel Teal pole elus justkui mingeid ambitsioone. Aet on omandanud hea hariduse ning elab kiiret elu. Ta on oma neljakümne teiseks eluaastaks saavutanud pea kõik, mida soovis – jääb veel vaid lahutus tarbetuks muutunud mehest. Neli aastat noorem õde Tea pole aga suutnud selleks ajaks endale isegi peret luua, elukutse omandamisest rääkimata. Ometi on nad mõlemad pärit samast keskkonnast ja neis voolab ühiste vanemate veri. Ainus, mida neile pole võrdselt antud, on aeg.



KESKEAKRUIIS. ELU PARIM AASTA
INGE MEHIDE
2019

Üks neljakümnendate lõppu tuhisev paar teeb keskeakriisi ettekäändel tööga lõpparve, pakib seljakoti ja suundub täitma oma ammust unistust – reisida terve aasta. Sihtkohaks valivad nad Aasia, ärasõiduajaks kuraditosinareede, eelarveks 60 eurot päevas. Mida nad oma teekonnal läbi kümne riigi näevad ja kogevad, sellest raamat humoorikal toonil räägibki. On palju kirkaid looduselamusi, kohtumisi omapäraste kultuuride ja eksootiliste loomadega, aga ka ohtlikke olukordi. Nad seiklevad mitu nädalat tuk-tuk’iga ning söövad pardiembrüot ja kobrapeenist, ujuvad kõrvuti maailma suurima kalaga ja seisavad tossava vulkaanikraatri serval, näevad õõvastavat loomade ohverdamist ja saavad tunda laastavat maavärinat, suruvad kätt surnud mehel ja elavad üle hirmutava rolleriõnnetuse. Lugudele lisab värvi ka 350 fotot.


KILPLASED GLOBALISEERUVAD
PRIIT PÄRN
Tänapäev, 2019

Paljud lugejad mäletavad 1977. aastal ilmunud Priit Pärna kultuslikku koomiksiraamatut "Kilplased", mis loeti järgnevate põlvkondade poolt ribadeks. Praegune "Kilplased" ei ole aga kordustrükk, vaid täiesti uus väljaanne. Raamat kirjeldab kilplaste seiklusi kaasaegses võtmes, mis näitab et kilplus pole kadunud meie igapäevasest eluolust ja päevapoliitikast. Raamat on laiformaadis ja värvitrükis.


LITSID. NAISTE SÕDA. III RAAMAT
MART SANDER
2019

Punavõim on Eestist põgenenud ning algab saksa aeg. See näib toovat kergendust – kuid illusioon Eesti riigi taastamisest mõraneb kiirelt. Proua Kuke härrasteklubi on segi paisatud – üks tüdruk on hukkunud, kaks kadunud, üks teisi reetnud. Ehkki aeg näib haavu parandavat, rebib see valla vanu, juba ammu kinni kasvanud arme. Minevikust kerkib süngeid saladusi, mis ohustavad mitmeid elusid, ning inimesi, keda on tahetud unustada. Ka kõige usalduslikumate suhete kohale kerkib varjamiste ja pettuse loor. Härrasteklubist saab taas kord poliitiliste intriigide, kirgede ning reetmiste keskus, kust käib läbi maailma ajaloos kurikuulsaid rolle mänginud inimesi.

Romaani I osa ilmus aastal 2015, II aastal 2017. Aastal 2017 olid mõlemad raamatud Eesti raamatukogude laenutuste edetabelis kahel esikohal. Romaani alusel valminud samanimeline telesari pärjati aastal 2019 EFTA galal Aasta Teleseriaali tiitliga; proua Kuke rolli eest võitis Merle Palmiste Kroonika Meelelahutusauhindadel Aasta Telenäitlejanna tiitli.


MAILASED
PEEDU SAAR
Kirjastus Paradiis, 2019

Peedu Saare uus romaan on armastuslugu Tartus. Tegu on impressionistliku vinjetiga.

Raamat meenutab Tammsaare üliõpilasjutustusi ja näiteks Oskar Lutsu teost „Kirjad Maariale“, mis on mõlema autori puhul mu lemmikud, need on ambitsioonivabad, samas ülitundlikud. Peedu kirjutab haaravalt, peategelane on ühekorraga õnnelik ja kurb nagu romantilise aja kangelased ja see õnne ja kurbuse segu kandub lugejani. Mailased on õrnad ja haprad lilled nagu peategelase armastus. Tekstis on suur hingejõud ja hellus.



MISSIOON
JÜRI GRAUBERG
2020

Suhtekonflikti probleemi ja pingete rägastikus rabelev Ants otsustab igapäevaelu rutiinist tagasi tõmbuda ning võtab töölt pooleks aastaks puhkuse. Kõigile küsijatele ja tuttavatele oma eemalolekut põhjendades ütleb ta saladuslikud, kuid paljutähenduslikud sõnad - lähen missioonile. Ta ei tea veel, et teda eesootav missioon sisaldab nii uusi kogemusi, armastust kui ka mõrva. Kas Ants saab väljakutsetega hakkama? Kas mees leiab lõpuks tolle õige, kes ta õnnelikuks teeb?




MÜRGIALLIKAD
MÄRT LAUR
Tänapäev, 2020

Teadus ja ebateadus, meditsiin ja esoteerika ning tõed, pooltõed ja valed põrkuvad romaanivõistlustel auhinnatud Märt Lauri uues teoses. Raske diagnoosi saanud mees peab tegema valikuid oma elu ja ravimeetodite osas.





MAA JÄÄB PAIGALE
ARVO VALTON
Kirjastuskeskus, 2019

Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos.

Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest saatusest. "Maa jääb paigale" on tunnustatud ja viljaka Eesti autori sünge ülistus- ja leinalaul põlvkondadele, kellele võlgneme oma tänase vabaduse.


ILUKÜLA
KÄTHE VON ROEDER-GNADEBERG
Eesti Raamat, 2020

1936.aastal saabub Berliinist Eestisse orvuks jäänud Arina Linden, kes otsib oma juuri Iluküla-nimelisest perekonnamõisast. Ta ei leia Ilukülas eest vanaisa, nagu lootis, vaid Felix Helbrichi ja tema pere. Kunagistest mõisaelanikest on elus veel vaid onu Konstantin ja vana eestlannast lapsehoidja. Kõik on hoopis teisiti, kui Arina ette kujutas. Vana maja paistab küll elus olevat, ent tubades heljub midagi kummalist ja nähtamatut. Saladuseloori mähkunult tundub sinises salongis ikka veel viibivat ammu kadunud vanatädi, kelle ülestähendustest selgub Arina päritolu saladus. Baltisaksa noortega suheldes avastab ta enda jaoks uue maailma ning sirgub enesekindlaks nooreks naiseks.

Eestimaal sündinud ja kasvanud Käthe von Roeder-Gnadebergi ajasturomaan „Iluküla“ muudab elavaks ammumöödunud aegade hurma. Romaani sündmused toimuvad aastatel 1936–1939, enne Euroopale, sealhulgas Eestile osaks saanud ajalookataklüsme. Teosest saame teada, kuidas elasid kõrvu baltisakslased, eesti talurahvas ja vene emigrandid.

Autor on Saksamaa tuntumaid laste- ja noorsookirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse ning ta on pälvinud mitmeid auhindu. 1992 ilmunud „Iluküla“ on tema viimane raamat ja ühtlasi ainus romaan, mille tegevus toimub Eestis. See on omamoodi luigelaul, inspireeritud lapsepõlvemälestustest, perekonnaloost ja Eesti saatusest.